Hollandi Antillid

Allikas: Vikipeedia
Hollandi Antillid

hollandi Nederlandse Antillen

Hollandi Antillide vapp
Hollandi Antillide vapp
Hollandi Antillide lipp
Hollandi Antillide lipp

Pindala: 800 km²
Elanikke: 180 900 (2004)
Pealinn: Willemstad
Hollandi Antillide asendikaart

Hollandi Antillid (ajalooline nimetus Hollandi Lääne-India) oli aastatel 19542010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne osa. 1986. aastal eraldus Aruba, 15. oktoobril 2010 kaotati Hollandi Antillid haldusüksusena, tulemusena moodustati 2 uut Madalmaade Kuningriigi maad: Curaçao ja Sint Maarten. Ülejäänud saared: Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius moodustavad Madalmaade Kuningriigi osa kohaliku omavalitsuse üksuse staatuses Kariibi Madalmaadena.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta keskmine temperatuur on Tuulealustel saartel 27,8 °C ja Tuulepealsetel saartel 27,0 °C.

Aastane sademete hulk oli 2003. aastal vastavalt 450 mm ja 1758 mm.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlemad saarterühmad avastasid ja koloniseerisid hispaanlased 14931499. 17. sajandil okupeeris saared Hollandi Lääne-India Kompanii ja rajas sinna orjakaubanduse keskused. Orjapidamine keelustati 1863. aastal.

1954. aastal said Hollandi Antillid täieliku autonoomia siseasjades. Välispoliitika ja riigikaitse eest vastutab Holland. 1986. aastal eraldus Hollandi Antillidest Aruba.

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hollandi Antillid ei olnud jaotatud haldusüksusteks, kuid igal saarel oli omavalitsus.

Hollandi Antillidele kuuluvad saared jaotusid kahte rühma, mida eraldab Kariibi meri (vahemaa umbes 800 km):

1. juulil 2007 plaaniti esialgu kaotada Hollandi Antillid kui haldusüksus, see toimus 15. oktoobril 2010. Selle asemel moodustati eraldi autonoomsete üksustena Curaçao ja Sint-Maarten, mille staatus sarnaneb 1986. aastal Hollandi Antillidest eraldunud Aruba omaga. Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius moodustavad Hollandi eristaatusega vallad.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Tuluallikaiks olid peamiselt turism ja offshore-majandus.

Suurem osa kaupadest imporditi USA-st ja Mehhikost.

Vaene pinnas ja veepuudus pärssisid põllumajandust.

Rahaühikuks oli Hollandi Antillide kulden (ANG).

Kommunikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Telejaamu oli 3 (lisaks neile ka kaablioperaator, mis edastas USA satelliidijaamu ja 4 Venezuela kanalit).

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

AHO oli Hollandi Antillide maakood, mida kasutas Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]