Hispaania pärilussõda

Allikas: Vikipeedia
Hispaania pärilussõda
Toimumisaeg 17011714
Toimumiskoht Euroopa, peamiselt Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias
Tulemus Sõja tulemusena jäi Hispaania troon Bourbonide soost Felipe V-le
Osalised
Flag of the Habsburg Monarchy.svg Habsburgid
Flag-Holy-Roman-Empire.png Saksa-Rooma riik
Union flag 1606 (Kings Colors).svg Suurbritannia kuningriik
Prinsenvlag.svg Hollandi vabariik
Flag Portugal (1667).svg Portugali kuningriik
Flag of the Kingdom of Prussia (1701-1750).svg Preisi kuningriik
Savoie flag.svg Savoia hertsogkond
Grand Royal Coat of Arms of France.svg Bourbonid
Royal Standard of the King of France.svgPrantsusmaa kuningriik
Flag of Spain.svgHispaania kuningriik
Armoiries Bavière.svgBaieri hertsogkond
Väejuhid või liidrid
Saksa-Rooma keiser Leopold I Prantsusmaa kuningas Louis XIV

Hispaania pärilussõda (17011714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid.

Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga järglasteta Carlos II surma.

Hispaania kuningas Carlos II oli pärandanud oma valdused Bourbonide dünastia Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana võttis hispaaniapärase nimekuju Felipe V.

Saksa-Rooma keiser Leopold I aga soovis Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia kuningriik, Hollandi vabariik, Portugali kuningriik, Preisi kuningriik ja Savoia hertsogkond.

Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed.

Vaenutsevad pooled, nii Prantsusmaa kui ka temavastased mereriigid Inglismaa (hiljem Suurbritannia), Holland ja Austria püüdsid enda poole võita ka võimsa sõjalise jõuga Rootsit, kes oli aga kistud Taani, Saksimaa ja Venemaa sõlmitud Põhjaliidu poolt 1700. aastal Riia piiramisega alanud Põhjasõtta.

Lahingud toimusid mitmel pool Euroopas, peamiselt Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias.

Sõja tulemusena jäi Hispaania troon küll Bourbonide soost Felipe V-le, keda toetas Louis XIV, kuid Prantsusmaa hegemooniale Euroopas oli pandud selgelt piir. Gibraltar läks Suurbritanniale, Lombardia (kaasa arvatud Milano) ning Hispaania Madalmaad (Belgia) Püha Rooma riigi koosseisu (Austria keisri võimu alla).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]