Aarne Ahi
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) |
Aarne Ahi (sündinud 11. septembril 1943 Tartus) on eesti animaator ja animafilmirežissöör.
Nooruspõlv[muuda | muuda lähteteksti]
Aarne Ahi sündis Tartus ja ta lapsepõlv möödus Otepääl. Tema ema Laine suri 1950. aasta alguses, kui Ahi oli veel üsna noor. Isa Nikolai oli Saksa sõjaväes ning põgenik elu lõpuni. Tal on ka kaks aastat vanem õde Tuuli. Kalju Kivi elas Otepääl neist üle keskväljaku. Oma koolitee kohta ütles Ahi, et see oli kolm kahe miinusega ja esimesel aastal õppis ta Antsla internaatkoolis ainult mahakirjutamist. Teisel aastal kolis ta Tallinna, kus ta pandi Pedas (Tallinna Eelkoolikasvatuse Pedagoogiline Kool) õpetaja soovitusel tagasi esimesse klassi. Pärast põhihariduse omandamist käis ta Tallinna 20. Keskkoolis, mille ta lõpetas 1963. aastal.
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast kooli läks Ahi ise Tallinnfilmi valgustaja tööd küsima, sest kino tundus põnev. Kuna seal just otsitigi töölisi, võeti ta kohe vastu ning õpetati kohapeal välja. Paari kuu pärast läks ta kolmeks aastaks sõjaväkke. Naastes oli suur tahtmine Tallinnfilmi tagasi tööle minna, kuhu ta ka taas edukalt valgustajaks kandideeris. Sõjaväest äsja tulnud noormehel tekkis aga üsna pea konflikt valgustajate ülemusega. Karistuseks saadeti ta 1967. aastal Tallinnfilmi nukufilmi osakonda.[1]
Ahi ütles, et ta esmamulje oli imelik, halvas mõttes. Stuudio asus linnast väljas põõsastes, hoone oli pikk ja ruum, milles tööd tehti, pime. Inimesed kummardasid suure laua kohal, mida valgustasid üksikud lambid, ning liigutasid sellel olevat, siis lindistasid, siis jälle liigutasid ja siis jälle lindistasid. Kätt sai ta proovida nukujuhi ametil juba nädala jooksul, sest nukujuht Evgenia Levoll oli haigeks jäänud. Seepeale pakkus Elbert Tuganov Ahil käsu korras lindistada jupike filmi kahe päeva jooksul. Laual olid ahvi nukud ja liivarand. Siis ei teadnud Ahi veel midagi pausidest ega pikkustest. Ta lindistas kolm või neli meetrit filmi.[2] Kui operaatori assistent filmi vändaga keris ja tehtud töö vili esmakordselt näha oli, mõistis Ahi, kui põnev ala nukujuhtimine on. Niisiis jätkaski ta nukujuhi tööd läbi katsetamise ja koos kogu grupiga õppis kasutama uusi võtteid ning materjale. Tema põhiline mentor ja õpetaja oli Heino Pars. Huvitav oli vilunud meistrite juhendamisel saavutatud nukkude liikumise väljendusrikkus, kujutada poosi, žesti kaudu elutu nuku omapärast miimikat, vaimset alget, iseloomu.[3] Nukujuhi alal tundis ta end hästi ja on pidanud seda enda olulisimaks tööks. Ta on ka mitmele animaatorile oma teadmisi edasi andnud, näiteks Märt Kivile, Kristian Taskale ja Mait Laasile.
1975. aastal sai ta Tallinnfilmi nukufilmi koondisse režissööriks. Iseseisvat režissööritööd alustas ta filmiga “Lapsehoidjad”, mille stsenaariumi kirjutas ta ise Heljo Mändi luuletuse põhjal. "Lapsehoidjad" on film kasvatamisest, kuid mitte niivõrd kasvatatavatest, kuivõrd kasvatajatest. Süžee on lihtne, peaaegu läbipaistev ja meenutab laadilt valmi. Vaatajat haaravad vahenditus, huumor, mille abil on väljendatud küllalt tõsise teema olemus. Süžee välise pinna taga avaneb teine, sügavam plaan. Filmi vaatavad huviga nii lapsed kui täiskasvanud.[3]
Enda filmidest meenub talle eriliselt “Magus planeet”, kus võtete käigus tuli minna prügimäele. Nähtu oli kole, kuid vapustav, näiteks sealsed elanikud ja sorteerijad. Kaasaarvatud see, et tol ajal oli prügimäele minek keelatud ning ähvardada võidi ka arreteerimisega. Looduskaitse probleem on talle hingelähedane olnud.
Ahi hakkas Eesti taasiseseisvumise aegu sõber Jukka Uusitalo kutsel Soomes kunstifilmides tööl käima, sest nukufilmis töövõimalused vähenesid ja tegijaid oli suur punt. Ta jätkas nukufilmis tööd ja käis selle kõrvalt 15–20 aastat Soomes dekoraatorina tööotsi tegemas. Ühte filmi sai ta ka oma õe kostümeerijaks.
Olles osalenud üle saja viiekümne filmi tegemisel ja teinud ise kümmekond, pidas ta viimaseid kõigi muude tegemiste juures väga väikeseks osaks.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Aarne Ahi abikaasa nimi on Helve. Neil on ühised tütred Annely, kes mängis lapsena ka Elbert Tuganovi filmis "Õed", ja Killu.
Filmid[muuda | muuda lähteteksti]
| Aasta | Filmi pealkiri | Amet |
|---|---|---|
| 1967 | "Vanapagan sulast kauplemas" | animaator |
| 1967 | "Kurepoeg" | animaator |
| 1968 | "Operaator Kõps kiviriigis" | animaator |
| 1968 | "Hammasratas" | animaator |
| 1968 | "Ahvipoeg Fips" | animaator |
| 1969 | "Uhti, uhti uhkesti..." | animaator |
| 1969 | "Lindude ja loomade sõda" | animaator |
| 1969 | "Eesel, heeringas ja nõialuud" | animaator |
| 1970 | "Mis? Kes? Kus?" | animaator |
| 1970 | "Lumeveski" | animaator |
| 1970 | "Aatomik ja jõmmid" | animaator |
| 1970 | "Aatomik" | animaator |
| 1971 | "Putukate suvemängud" | animaator |
| 1971 | "Mardileib" | animaator |
| 1971 | "Jalakäijad" | animaator |
| 1972 | "Nael I" | animaator |
| 1972 | "Krõll" | animaator |
| 1973 | "Veealused" | animaator |
| 1973 | "Uued sõbrad" | kunstniku assistent |
| 1973 | "Pallid" | animaator |
| 1975 | "Laulud kevadele" | animaator |
| 1975 | "Lapsehoidjad" | režissöör, stsenarist |
| 1975 | "Inspiratsioon" | kunstnik-multiplikaator |
| 1977 | "Suveniir" | animaator |
| 1977 | "Savitüki lugu" | animaator |
| 1977 | "Liigub? Liigub!" | režissöör |
| 1977 | "Kunksmoor" | animaator |
| 1978 | "Linalakk ja Rosalind" | režissöör, stsenarist, animaator |
| 1978 | "Kunksmoor ja kapten Trumm" | animaator |
| 1978 | "Köpeniki kapten" | animaator |
| 1979 | "Kui mehed laulavad" | animaator |
| 1980 | "Välek Vibulane" | animaator |
| 1980 | "Karsumm" | režissöör, stsenarist |
| 1981 | "Paberileht" | kunstnik-multiplikaator |
| 1981 | "Õunkimmel" | kunstnik-multiplikaator |
| 1981 | "Nael II" | animaator |
| 1982 | "Vahva rätsep" | animaator |
| 1982 | "Une-Mati lood VII - Kolm soovi" | animaator |
| 1982 | "Pagar ja korstnapühkija" | animaator |
| 1982 | "Oinas ja roos" | animaator |
| 1983 | "Tuvitädi" | animaator |
| 1983 | "Sõlm" | animaator |
| 1983 | "Meemeistrite linn" | animaator |
| 1984 | "Võidusõit" | animaator, kunstnik-multiplikaator |
| 1984 | "Tähemõrsja" | kunstnik-multiplikaator |
| 1984 | "Naerupall" | animaator |
| 1984 | "Imeline nääriöö" | animaator |
| 1985 | "Vägev vähk ja ahne naine" | režissöör, stsenarist, kunstnik-multiplikaator |
| 1985 | "Seitse kuradit" | kunstnik-multiplikaator |
| 1985 | "Klaasikillumäng" | animaator, kunstnik-multiplikaator |
| 1986 | "Elujõgi" | kunstnik-multiplikaator |
| 1987 | "Magus planeet" | režissöör |
| 1988 | "Linnupüüdja" | režissöör |
| 1990 | "Surmamõrsjad" | animaator |
| 1991 | "Kingikratt" | režissöör |
| 1993 | "Meistritükk" | animaator |
| 1994 | "Jõulukalender" | animaator |
| 1995 | "Ma olen väsinud vihkamast " | abitööline, tootmisassistent, autojuht |
| 1995 | "Kirjad idast " | abitööline |
| 1996 | "Keegi veel" | animaator |
| 2000 | "Lunastus" | dekoraator |
| 2000 | "Armas tuss 50 aastat hiljem" | ehitaja |
| 2003 | "Somnambuul" | ehitaja |
| 2003 | "Miriami Jõulupäkapikk" | nukkude- ja dekoratsioonide valmistaja |
[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Anima tsoon: Kalju Kivi, Kaarel Kurismaa, Aarne Ahi
- ↑ Chris Robinson."Estonian Animation: Between Genius and Utter Illiteracy", Inglismaa: John Libbey Publishing, 2006
- ↑ 3,0 3,1 “Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest” Sergei Assenin, Tallinn “Perioodika” 1986
- ↑ https://www.efis.ee/et/inimesed/id/48/filmograafia