Augusto Pinochet

Allikas: Vikipeedia
Augusto Pinochet.jpg

Augusto José Ramón Pinochet Ugarte (25. november 1915 Valparaíso10. detsember 2006 Santiago de Chile) oli Tšiili riigijuht aastatel 19731990. Tuntud kui diktaator, kes sai võimule sõjaväelise riigipöördega. Pinochet lõpetas Santiagos sõjakooli ja 1951 kindralstaabiakadeemia ning oli elukutselt sõjaväelane, auastmelt kindral. Ta oli ka Tšiili ja Ecuadori sõjaväeakadeemia õppejõud, 19561958 Tšiili USA saatkonna sõjaväeatašee. 19711972 Santiagos garnisoni juhataja, 1972–1973 maavägede staabiülem.

Ta on kirjutanud ka geograafia- ja poliitikateoseid.


Valitsemisaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevatel allikatel aitas Pinocheti võimule tulemisele kaasa see, et USA sekkus Tšiili siseasjadesse aastatel 1959–1973 ning eriti Salvador Allende valitsemisajal 1970–1973. Selleks kasutati erinevaid meetodeid: maksti kinni poliitikute, ärimeeste, meediaväljaannete, parteide arveid, imbuti vasakpoolsetesse parteidesse neid seestpoolt õõnestama, loodi terrori ja hirmuõhkkond, püüti kahjustada riigi majandust ja rahandust. See ka õnnestus nii, et 11. september 1973 võttis Augusto Pinochet võimu kukutades loosungi all "Mina või kaos" sotsialistist presidendi Salvador Allende. Sõjaväehunta juhiks ja presidendiks sai elukutseline sõjaväelane kindral Augusto Pinochet, kelle Allende oli vaid paari nädala eest nimetanud maavägede ülemjuhatajaks.

Kuigi Pinocheti vabaturumajandusel baseeruv majanduspoliitika osutus edukaks ja viis Tšiili välja katastroofilisest seisust, pööratakse tema puhul tavaliselt alati jutt inimõigustele.

Pinochet valitses esimesed aastad karmikäeliselt. Tema suunitlus oli selgelt antikommunistlik, kõigepealt hakatigi pitsitama kommuniste, sotsialiste ja teisi vasakpoolseid. Loodi kinnipidamiskohti

Kõige tuntumaks kinnipidamiskohaks oli Santiago rahvusstaadion, mis oli enne riigipööret ja on praegugi riigi tähtsaim jalgpalliväljak. Tunnistajate kinnitusel tapeti seal vahetult pärast 1973. aasta septembripööret umbes 500 inimest. Kuigi süstemaatiliste "teadmata kadumiste", kohtuväliste tapmiste ja piinamiste juhtudest on paljud ka dokumentaalselt tõestatud, jääb Amnesty Internationali sõnul suurem osa kuritegudest lahendamata ja enamik kurjategijatest karistamata. 1991. aastal avalikustati Tõekomisjoni nn Rettigi raport (Informe Rettig), mis sai nime komisjoni juhtinud senaatori Raúl Rettigi (1909–2000) järgi. Aruande kohaselt hukkus diktatuuri ajal 3065 opositsionääri ja kokkupõrgetes vasakpoolsetega sai surma 132 sõjaväelast ja valitsusagenti.

Erinevalt Rettigi komisjonist valdab Amnesty International aga hoopis teistsuguseid andmeid. AI kinnitusel hukkus Pinocheti režiimi esimese kolme aasta jooksul juba 20 tuhat inimest, aga see ei ole tänaseni kindel.

Ka kultuuri reguleeris kindral Augusto Pinocheti oma ideoloogia järgi. 17 aastat väldanud diktatuuri ajal löödi käärid igasse filmi, mis armeetegelastes kahtlust äratasid.

Ekraanile ei jõudnud isegi nii süütu film nagu "Viiuldaja katusel" – põhjuseks väidetavalt see, et liiga paljud tegelased olevat olnud vene rahvusest. Eriti häirisid armeetsensoreid aga poliitilised filmid, nagu Pinocheti võimule toonud riigipöörde ajal Tšiilis kaduma läinud ameeriklasest jutustav Costa-Gavrase "Missing", või Oliver Stone'i "Salvador".

Diktaatori hukkamõistmine[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal süüdistas Tšiili kohus 85-aastast Pinochetti seotuses 55 inimese tapmise ja 18 inimese röövimisega. Lisaks sellele on Pinocheti vastu esitatud 190 hagi inimõiguste rikkumise eest tema võimuperioodil, aastail 1973–1990.

2002. aastal otsustas Tšiili ülemkohus, et Augusto Pinocheti ei kutsuta kohtu ette aru andma tema 17-aastase valitsusperioodi jooksul toimunud inimõiguste rikkumiste eest. Kohtu viiest kohtunikust hääletas neli selle poolt, et 86-aastane kindral ei suuda enam kohtu ees vastuseid anda, kuna põeb dementsust. Kohtu teateil võetakse kõik Pinocheti vastased süüdistused lõplikult tagasi.

2005. aastal võttis Tšiili kohus 90-aastase Pinocheti immuunsuse, lisaks maksupettusele süüdistatakse meest inimõigusrikkumistes tema valitsemisajal aastatel 1973 kuni 1990.

2007. aastal arreteeriti Augusto Pinocheti naine Lucia Hiriart ja lapsed kahtlustatuna maksudest kõrvalehoidmises, ent nad vabastati pärast vanglas veedetud ööd kautsjoni vastu; viimaks vabastati abikaasa ja lapsed süüdistusest. Süüdimõistmise korral oodanuks nii Pinocheti abikaasat kui ka lapsi ees vanglakaristused. Pinocheti naist ja lapsi süüdistati puudulike maksudeklaratsioonide esitamises, mille abil perekond suutis väidetavalt kõrvale panna miljoneid dollareid. Praegu ei saa tema lesk ega lapsed oma materiaalse olukorra üle kurta. Kuigi miljonid vaidlusalused dollarid välismaistel kontodel on külmutatud, kuni ülekohus nende suhtes otsuse langetab, saab lesk omandi rendituludest märkimisväärset sissetulekut. Kuid laste seas valitseb armukadedus, nad kahtlustavad üksteist soovis haarata pärandi haldamine enda kätte, kui ema sureb.

Pinocheti ennast süüdistatakse maksude maksmatajätmises enam kui 27 miljonilt dollarilt, mis asuvad eksdiktaatori pangaarvetel.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus jaanuaris 1943 Lucía Hiriart Rodríguezega. Neil on kolm tütart (Inés Lucía (sündinud 1943, on Tšiili poliitik), María Verónica ja Jacqueline Marie) ning kaks poega (Augusto Osvaldo ja Marco Antonio).

Eelnev:
Salvador Allende
Tšiili president
19741990
Järgnev:
Patricio Aylwin