Sarajevo

Allikas: Vikipeedia
Sarajevo

horvaadi, bosnia Sarajevo
serbia Sarajevo / Сарајево

Coat of arms of Sarajevo.svg
Sarajevo vapp
Pindala: 141,5 km²
Elanikke: 304 600 (2008)

Koordinaadid: 43° 52′ N, 18° 26′ E43.86666666666718.433333333333koordinaadid: 43° 52′ N, 18° 26′ E
Sarajevo asend Bosnias (sinisega)
Vaade Sarajevole öösel

Sarajevo on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn.

Ta asub Miljacka jõe orus. Geograafilised koordinaadid on 43°52' N, 18°26' E.

Kõrgus merepinnast on 542 m.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarajevo oli asustatud juba neoliitikumis. Sealsed asukad kuulusid Butmiri kultuuri. Esimesed arheoloogilised leiud sellest tulid päevavalgele 1893 põllumajanduskooli ehitamise käigus Sarajevo eeslinnas Ilidžas. Piirkond oli rikas tulekivi poolest ja see tõmbas ürginimesi ligi. Butmiri kultuur paistis silma omapärase keraamika ja anumate disainiga. Selle kultuuri avastamine oli peapõhjus, miks 1894 korraldati Sarajevos arheoloogide ja antropoloogide kongress.

Hiljem elasid Sarajevo kohal illüürid, kelle asuala hõlmas suurema osa Lääne-Balkanist. Sarajevo kandi illüürid oli sõjakad ja panid roomlastele, keda juhtis Tiberius, vastu seni, kuni kõik ümbruskaudsed hõimud olid juba alistunud.

Pärast Illüüria vallutamist 9. aastal pKr rajasid roomlased nüüdse Sarajevo kohale asula, kuid kuigi palju nad ei ehitanud. Pärast roomlasi asustasid piirkonna goodid, kellele järgnesid 7. sajandil slaavlased.

Keskajal kuulus Sarajevo Vrhbosna provintsi. Missugused asulad sel ajal Sarajevo kohal paiknesid, pole täpselt teada. Nii näiteks on kõrgkeskajal mitmesugustes dokumentides mainitud selles piirkonnas olevat Torniku-nimelist kohta. Arvatavasti oli Tornik väike turuplats, mida ümbritses väike küla, mida Ragusa kaupmehed kuigi tähtsaks ei pidanud.

Vrhbosnasse rajasid Kyrillose ja Methodiose järgijad kiriku. Vatikani dokumentide järgi rajati 1238 Vrhbosnasse Püha Pauluse katedraal. Vrhbosna asula juurde rajati 1263 kindlus. Kindlus püsis seni, kuni Osmanite riik selle 1429 vallutas. Kindlasti oli Vrhbosna Sarajevo ümbruse kõige tähtsam asula, kuid pole teada, kas Vrhbosna asus tänapäeva Sarajevo kohal.

Selle piirkonna vallutas Osmanite impeerium 1450-ndatel ja Sarajevo linna asutamisena märgitakse harilikult aastat 1461. Sel ajal oli linna kohal mitu lähestikku paiknevat küla. Ottomani impeeriumi Bosnia provintsi esimene kuberner Isa-Beg Išaković ühendas külad sellega, et laskis nende vahele ehitada hulga olulisi ehitisi: mošee, suletud turuplatsi, avaliku sauna, võõrastemaja ja muidugi kuberneri lossi. Loss on türgi keeles "sarai" ja sellest tulebki linna nimi. "Sarai ovasi" tähendab türgi keeles 'väli lossi ümber'. Mošee nimi oli Carova Džamija ehk Sultani loss sultani Mehmet III auks.

Ka teine kuberner Gazi Husrev-beg tegi palju Sarajevo ülesehitamiseks. Tema ajal ehitati suurem osa Sarajevo vanalinnast. Sarajevo sai tuntuks suure turu ja arvukate mošeede poolest: neid oli juba 16. sajandi keskel üle saja.

17. ja 18. sajandil oli Sarajevo 80 tuhande elanikuga rahvaarvult Balkani teine linn İstanbuli järel. Võrdluseks Belgradis oli 1838 12 963 elanikku ja Zagrebis oli 1851 14 000 elanikku.

1699 rüüstas linna prints Eugen Savoiast. Tema vägi rüüstas nii palju kui suutis ja kui rohkem ei suutnud, pani ülejäänud linna põlema. Ühe päevaga hävis peaaegu kogu linn. Pääsesid vaid mõned eeslinnad, mõned mošeed ja õigeusu kirik. Järgmisel sajandil oli linnas teisigi suuri tulekahjusid ning ometi oli 1809 linnas 60 tuhat elanikku.

Osmanite impeeriumi kuulus Sarajevo 1878. aastani, mil Türgi sai Vene-Türgi sõjas rängalt lüüa ja pidi suuri valdusi loovutama. Bosnia läks Austria-Ungari kontrolli alla.

28. juunil 1914 mõrvati Sarajevos Austria ertshertsog Franz Ferdinand koos naisega, mis sai Esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. Pärast sõja lõppu ühendati Sarajevo Jugoslaaviaga.

1984 toimusid Sarajevos taliolümpiamängud.

Jugoslaavia kodusõjas 19921995 sai linn tugevasti kannatada, kuid on tänapäevaks ilusasti üles ehitatud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]