Arutelu:Sigulda

Muide, miks Läti linnadel võivad olla saksa nimed, aga Eesti omadel mitte?

Ka läti linnadel ei peaks olema. Ilmselt on toimetajatel kahe silma vahele jäänud. --Metsavend 24. mai 2006, kell 17.42 (UTC)

Ausalt öeldes ei peaks neid saksakeelseid ajaloolisi nimesid peitma. Eriti sellisel juhul, kus nad pole antud tabelis (kus neid võiks pidada ametlikeks) vaid teksti sees. Mulle on silma jäänud, et väga paljude linnaartiklite puhul ära nimetatud kõikvõimalikud ajaloolised nimed, sh võõrvõimude antud. Saksa nimed Eestis ja Lätis on sageli olnud isegi esimesed, eesti- ja lätikeelsed neist tuletatud.

Meil on olemas eraldi artikkel, kus kirjas Eesti kohtade saksakeelsed nimed, kuid ei tohi olla saksakeelset nimekuju artiklis. Vastuolu või kuidas?

Lisaks peaks enne mahakustutamist arvestama, et baltisakslasi oli Lätis kuus korda rohkem (st ka osakaal rahvastikus suurem) ning erinevalt Eestist oli Lätis ka saksalastest maaelanikke, st Saksamaalt lähtunud kolonisatsioon jõudis siia välja. - Urmas 29. mai 2006, kell 08.22 (UTC)

Minu meelest oli vaidluse all ainult see, kas saksakeelne nimi esitada kohe esimeses lauses või tagapool. Andres 29. mai 2006, kell 08.42 (UTC)

Seni on muukeelsed variandid olnud avalauses (nt Slovakkia linnad, kus on toodud nii ungari kui ka saksa nimi). - Urmas 29. mai 2006, kell 08.54 (UTC)

Sellise pruugi oponendid ütlevad, et avalauses tuleb ära tuua nimed praegustes kohalikes keeltes.

Minu enda arvamus on see, et igal juhul tuleb hoolitseda selle eest, et oleks selge, kas on tegemist ajaloolise nimega või praegu käibel oleva kohaliku nimega või eksonüümiga. Näiteks eesti ja läti linnade saksakeelsed nimed on pigem ajaloolised nimed. Andres 29. mai 2006, kell 09.18 (UTC)

Täpselt samuti on saksakeelsed nimed ajaloolised Slovakkias ja ungarikeelsed teatud Slovakkia osades (nt Žilina puhul on mõlemad samavõrd põhjendatud kui Läti linnade puhul). - Urmas 29. mai 2006, kell 09.46 (UTC)

See tulekski nois artiklites selgelt välja tuua. Sama kehtib siin. Andres 29. mai 2006, kell 10.00 (UTC)

Rahvaarv on linnas 6103, kogu piirkonnas 10 615 allikas [1] Valju 22. november 2006, kell 19:15 (UTC)

See piirkond on Siguldas novads, kuhu kuuluvad Sigulda linn, Sigulda vald ja More vald. Kuidas see eesti keeles on? Selle kohta tuleb teha eraldi artikkel. Andres 22. november 2006, kell 19:41 (UTC)

Novads on inglise keeles county, vene keeles округ, see on lätlaste enda tõlge. Valju 22. november 2006, kell 19:56 (UTC)

Kuigi mõni Läti novads nimetab ennast inglise keeles lihtsalt region. Valju 22. november 2006, kell 20:02 (UTC)

KNABis on asjad juba kirjas olemas. Novads on "piirkond". - Urmas 22. november 2006, kell 20:05 (UTC)

Siis on selge, ma oleksin pakkunud vasteks suurvald või ühisvald. Valju 22. november 2006, kell 20:06 (UTC)

Kuidas sellega on, kas novads on pelgalt haldusüksus (2. järgu?) või on ta ka omavalitsus (1. või 2. taseme) ? - Urmas 22. november 2006, kell 20:11 (UTC)

Läti vikis on nende kohta öeldud pašvaldība, nii et tegu on omavalitsustega. Andres 22. november 2006, kell 20:17 (UTC)

Kas linnad-vallad on ka omavalitsused? - Urmas 22. november 2006, kell 20:22 (UTC)

Linnad ja vallad ongi omavalitsused. Valju 22. november 2006, kell 20:26 (UTC)

Novads on omavalitsusüksus nõukogu ja valitsusega. Tundub, et novadsi moodustanud linnad ja vallad pole enam omavalitsusüksused. See on siis umbes samasugune kui meil Eestis Suure-Jaani vald, lihtsalt Lätis saab uus suurem ühinenud omavalitsus uue nimetuse. Valju 22. november 2006, kell 20:26 (UTC)

Kui nad omavalitsusüksused ei ole, mis nad siis on? Andres 22. november 2006, kell 20:30 (UTC)

Novads on omavalitsusüksus ja tema sees pole enam ühtegi omavalitsusüksust. Valju 22. november 2006, kell 20:36 (UTC)

Kas Lätis mitte ei ole kahetasemeline omavalitsuste süsteem? - Urmas 22. november 2006, kell 20:32 (UTC)

Mis on need vallad-linnad, novadsi alla kuuluvad? - Urmas 22. november 2006, kell 20:44 (UTC)

Need on samasugused kui meil vallasisesed linnad, näiteks Suure-Jaani ja Otepää. Valju 22. november 2006, kell 20:54 (UTC)

"Vallasisene linn" on meie ametnike väljamõeldud "hädatapu"-sõna, mis ei ole sugugi seotud haldusjaotuse ega omavalitsusega. Sellega tähistatakse kõige lihtsamat asulat. Aga selleks, et meie ametnikel omavalitsusega ja ilma omavalitsuseta linnad segi ei läheks lisati viimaste ette "vallasisene".

Meie "vallasisene linn" ei ole siin näiteks parim. Miks jätta nö "valda" (st omavalitsusse) "vallasisesed vallad"? Kas nende pagastsitel on mingeid omavalitsuslikke funktsioone? - Urmas 22. november 2006, kell 21:01 (UTC)

Novadsist suurem on rajoon, aga kas rajoon on 2 taseme omavalitsus või riigi kohalik esindus, seda peab uurima. Valju 22. november 2006, kell 20:36 (UTC)

elanikke = 6100 (2002)

Andres 16. veebruar 2009, kell 16:18 (UTC)

Maanteede ja raudteede kohta peaksid olema eraldi artiklid. Andres 28. juuli 2010, kell 16:52 (EEST)[vasta]

Kas Sigulda loss on sama mis Sigulda uus loss? Andres (arutelu) 23. oktoober 2014, kell 21:10 (EEST)[vasta]

Minu arust ei peaks Douzelage'i liikmeid siin loetlema. Andres (arutelu) 30. november 2014, kell 02:07 (EET)[vasta]