 |
See artikkel räägib kronostratigraafilisest üksusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Devon (täpsustus). |
Devon on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu). Devon vastab ajavahemikule 416...359 miljonit aastat tagasi.
Devoni
avamusala on kujutatud oranži värviga.
Eesti Devoni ladestu
| ladestik |
lade |
kivimiline koostis avamusel |
paksus |
| Ülem- |
Daugava |
lubjakivi |
8+ m |
| Dubniki |
savi, dolomiit |
15 m |
| Plavinase |
dolomiit, lubjakivi |
27...32 m |
| Kesk- |
Amata |
liivakivi, aleuroliit, savi |
12...30 m |
| Gauja |
liivakivi, aleuroliit, savi |
78...80 m |
| Burtnieki |
liivakivi, aleuroliit |
61...95 m |
| Aruküla |
liivakivi, aleuroliit |
66...97 m |
| Narva |
dolomiit, savi, aleuroliit |
30...109 m |
| Pärnu |
liivakivi, aleuroliit, savi, dolomiit |
15...47 m |
| Alam- |
Rēzekne |
liivakivi, aleuroliit |
1...52 m |
| Kemeri |
liivakivi, dolomiit |
6...8 m |
| Tilže |
liivakivi, aleuroliit |
2...18 m |
| Kõik tabelis toodud lademed ei esine Eestis, tegemist on Eestis kehtiva Devoni stratigraafilise skeemiga. |
[redigeeri] Devoni kivimid Eestis
Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Devoni ajastul (405-350 milj. a. tagasi) valitses Eesti aladel terrigeenne settimine. Nendes setetes on tähtsamateks kivististeks lõuatud, rüükalad, akantoodid ning vihtuimsed kalad või nende soomused. Leidub ka kopskalade ja kiiruimsete kivistisi ning Pärnu lademest on leitud psilofüütide (algeliste maismaataimede) jäänuseid. Devoni ladestu kogupaksus on kuni 450 m (Kagu-Eestis). Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad Gauja lademe klaasiliiv (Piusa maardla), Burtnieki lademe raskestisulav savi (Joosu maardla), samuti varustab devoni ladestu Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti puhas ja surveline.
