Viipekeel

Allikas: Vikipeedia
Pictograms-nps-accessibility-sign language interpretation.svg
Mees viipleb Ameerika viipekeeles: 'raamat', b-o-o-k, 'minu tütar ja mina loeme iga päev koos raamatut'
Preservation of the Sign Language (1913)

Viipekeel on kurtide emakeel.

Viipekeel koosneb kehakeelest ja sõrmendtähestikust.

Viipekeeles suhtlemine on kurtide jaoks kiirem ja arusaadavam kui kuuljate keele kasutamine.

Kurdid kasutavad viipekeelt muuhulgas klubides ja koolis.

Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise).

Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel.

Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bonet 1620
  • Vahur Laiapea, "Mis on viipekeel" – Akadeemia 1992, nr 10, lk 2098–2136
  • Vahur Laiapea, "Kuulja märkmeid kurtidest, viipekeeltest ja nende iseolemisest" – Akadeemia 2001, nr 12, lk 2603–23
  • Liina Paales, "Kuulja leide kurtide viipekeelsest rahvapärimusest" – Akadeemia 2002, nr 7, lk 1462–98
  • Vahur Laiapea, "Palun kirjuta ruttu kui võimalikult...: kurtidest lastest, nende keeltest, keelte õppimisest ja õpetamisest" – Akadeemia 2003, nr 9, lk 1888–1914
  • Vahur Laiapea, Merilin Miljan, Urmas Sutrop ja Regina Toom, "Eesti viipekeel". Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2003
  • Vahur Laiapea, "Meditsiin ja kurtide iseolemine" – Akadeemia 2006, nr 10, lk 2265–76
  • Vahur Laiapea, "Keel on lahti. Tähendusi viipekeelest". Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool. Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 1. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007, 127 lk + DVD: dokumentaalfilm "Tummfilm kurdist tüdrukust", Ikoon 2005, režissöör V. Laiapea
  • Regina Paabo, "Viibelda on mõnus. Käsiraamat eesti viipekeele õppimiseks". Töid antropoloogilise ja etnolingvistika vallast 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2010, 296 lk; ISBN 9789985793190

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]