Sotho keel

Allikas: Vikipeedia
Sotho keel (Sotho)
Kõneldakse Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik
Kokku kõnelejaid 6 miljonit
Keelesugulus nigeri-kongo
Ametlik staatus
Ametlik keel Lesotho
Lõuna-Aafrika Vabariik
Keelekoodid
ISO 639-1 st
ISO 639-2 sot

Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonda, Bantu keelte S-rühma , Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.[1] Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka Botswanas ja Svaasimaal. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana,mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1,770,000 , üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.[2] Sotho keel ehk lõunasotho ehk suuto keel on Nigeri-Kongo hõimkonda, Bantu keelte S-rühma , Lõuna-Bantu, Sotho-Tswana keelte hulka kuuluv keel.[3] Sotho keelt räägitakse põhiliselt Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus ta kuulub 11 riigikeele hulka, ja Lesothos, kus ta on inglise keele kõrval üheks riigikeeleks. Kõneletakse ka Botswanas ja Svaasimaal. Dialektid: Põhja-Sotho ja Tswana,mida siiski üldiselt arvestatakse eraldi keeltena. Lesothos kõnelejaid 1,770,000 , üldiselt on sotho keele kõnelejaid 6,024,000.[4]

Üldinfo[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotho keel on kirjutatud ladina tähestikus, mis on kohandatud varajaste prantsuse misjonäride poolt. Sotho keelt õppides tuleks aga meeles pidada seda, et kõik tähed ei hääldu samamoodi kui näiteks eesti või inglise keeles. Sotho keel on ka toonikeel, milles kõrgeid ja madalaid toone kasutatakse grammatiliste aspektide ja teatud tähenduste rõhutamiseks.Paljudel bantu keeltel on selline omadus.Tuleb meeles pidada ka seda, et kirjapildis erinevad lõuna-aafrika ja lesotho keeled. Kõnes on siiski keel samasugune.[5]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sotho keele arvsõnad ühest kümneni[6]

  • 1 – nngwe
  • 2 - pedi
  • 3 - tharo
  • 4 - nne
  • 5 - hlano
  • 6 - tshelela
  • 7 - supa
  • 8 - robedi
  • 9 - robong
  • 10 – leshome

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siduvat sõna ke kasutatakse tihti lihtlausete moodustamisel. Seda kasutatakse, et tunda ära lauses objekti või isikut. Mõndades raamatutes on see kirjutatud ka . Morfeem tähendab otsetõlkes „see on“. Negatiivse lause saab siis, kui asendada ke sõnadega ha se.[7]

Ke mosadi. (See on naine.)
Ke banna. (Need on mehed.)
Ke tafole. (See on laud.)
Ha se ngwana. (See ei ole laps.)
Ha se buka. (See ei ole raamat.)

Küsimusi saab moodustada sama konstruktsiooniga, kus viimast silpi tuleks rõhutada ja häält kõrgendada või siis lisada küsisõna ne.

Ke mang? (Kes see on?)
Na ke titjhere? (Kas see on õpetaja?)

Sõnade ja lausete ühendamisel saab kasutada järgmiseid liitsõnu:

Ja(sõnade vahel) - le
Ja(lausete vahel) - mme
sest – hobane
aga - empa
või - kapa
kui- ha

Ajavormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt lisatakse mineviku moodustamiseks lausele ile , mis on pärast sidesõna , ning millele lisandub veel abistav liide.[8]

Monna o ile a palama baesekele. (Mees sõitis rattaga.)

Täisminevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et moodustada täisminevikku, lisatakse tegusõna lõppu kas -ile, -ele või –etse.

Monna o kwetse monyako. (Mees on sulgenud ukse.)

Tegusõna eesti keeles sotho keeles tegusõna täisminevikus
vastama araba arabile
küsima botsa botsitse
küpsetama baka bakile
paluma kopa kopile

Tulevik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuleviku moodustamiseks lisatakse tla tegusõna ette.
Hosane batho ba tla sebetse. (Inimesed töötavad homme.)
Mosadi ha a tlo hlatswa dijana. (Naine ei hakka nõusid pesema.)

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sesotho keeles, nagu ka paljudes teistes Aafrika keeltes on nimisõnad jaotatud erinevatesse nimisõna klassidesse. Nimisõna klassi teadmine on väga oluline lause moodustamisel.[9]

Klass Eesliide Sidesõna Näide Näide eesti keeles
1 mo- o Mosadi naine
2 ba- ba basadi naised
1a - o ntate isa
2a bo- ba bontate isad
3 mo- o mose kleit
4 me- e mese kleidid
5 le- le leleme keel
6 ma- a maleme keeled
7 se- se sefate puu
8 di- di difate puud
9 - e ntja koer
10 di- di dintja koerad


Klassid 11, 12 ja 13 on põhiliselt kasutusel keeltes nagu näiteks suulu keel ja koosa keel.

Klass Eesliide Sidesõna näide Näide eesti keeles
14 bo- bo bohobe leib
15 ho- ho ho tsamaja kõndima
16 - ho fatshe all
17 ho- ho hodimo üleval
18 mo- o mose välismaal


Klasse 16,17 ja 18 kutsutakse lokatiivseteks, kuna tähistavad tihti mingit asukohta.

Tegusõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kui tegusõna on olevikus ja algses vormis, on tal lõpus alati –a.[10]

Hülgama, maha jätma - ngala
Kaotama,tühistama - fedisa
süüdistama - qosa
imetlema - boha
vaidlema - lwana
saabuma - fihla
küsima - botsa
küpsetama - baka

Lokatiiv[muuda | redigeeri lähteteksti]


Lokatiivi saab moodustada sotho keeles nii, kui lisada nimisõna lõppu –ng. Enamus nimisõnu saab muuta lokatiiviks, kuid on ka erandeid. Kui nimisõna lõpus on –a, siis lisandub lõppu – eng. Kui aga nimisõna lõpeb –e või –o , lisandub lõppu lihtsalt – ng. Kui lauses on aga ka isik, lisandub isiku ette sõna ho.[11]

Ke ya ho ntate. (Ma lähen isa juurde.)
Motswalle wa ka o tswile ho malome. (Minu sõber tuli onu juurest.)

Sarnane sõnale ho on ka ha , kus seda võib tõlgendada kui „kellegi pool“.
Ke ya ha ntate. (Ma lähen isa poole.)
Motswalle wa ka o tswile ha malome. (Mu sõber tuli enda onu poolt.)

-ng ei lisandu mõndadele kohanimedele, tuule suundadele, aastaaegadele, kuude nimetustele , ja näiteks sõnadele nagu: "monyaku" (uks), "kgotla" (kohus) and "lewatle" (ookean).

Tuule suunad: leboya (põhi), botjhabela (ida), bophirimela (lääs) and borwa (lõuna) .
Aastaajad: lehlabula (suvi), hwetla (sügis), mariha (talv), and selemo (kevad).

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhilised väljendid sotho keeles, nii Lõuna-Aafrika kui Lesotho ortograafias:[12]

eesti keeles sotho (Lõuna-Aafrika) sotho (Lesotho)
Tere! Dumela Lumela
Vabandust Ntshwarele Ntsoarele
Aitäh! Ke a leboha Kea leboha
Palju õnne! Re a o lebohela Rea u lebohela
Appi! Thusa! Thusa!
Ei Tjhee E-e
Jah Ee E
Palun Ka kopo / Ako.../...hle Ka kopo / Ak'u .../... hle
Mis kell on? Ke nako mang? Ke nako mang?
Mis sinu nimi on? Lebitso la hao ke mang? Lebitso la hau u mang?
Minu nimi on... Lebitso la ka ke ... Lebitso la ka ke ...

Tähele tuleks panna ka seda, et on viisakas kutsuda vanemat meessoost isikut ntate (isa) ja vanemat naissoost isikut mme (ema). Kõneleja enamvähem samas vanuses olevale meessoost isikule kasutada aubuti (vanem vend) ja naissoost isikule ausi (vanem õde). Väga vanade inimeste puhul tuleks kasutada ntatemoholo (vanaisa) ja nkgono (vanaema). Sel viisil näidatakse välja austust. Vahel kasutatakse austuse näitamiseks ka mitmuse vormi.[13]

Veel mõned näited:
Ntja di loma katse. = Koer hammustas kassi.
Ntate o a sebetsa. = Isa töötab.
Mme o ya toropong. = Ema läheb linna.
John o dula ka America. = John elab Ameerikas.
John o dula faatshe. = John istub maas.
Ntate o rekisa dieta. = Isa ostis saapad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]