Tainod

Allikas: Vikipeedia
inglise Taino
saksa Taino
vene таино
Tainode rahvuslipp

Tainod ehk Taíno-indiaanlased [ta'iino] olid Haiti saare, Puerto Rico (taino keeles Borikén) ning Kuuba idaotsa põliselanikud, kes kuulusid aravakkide hulka.

Paljude teadlaste arvates on tainod genotsiidi ja haiguste tagajärjel välja surnud, kuid mõned põliselanike grupid peavad ennast siiani tainodeks.

Kui Christoph Kolumbus 1492 Haiti saarele saabus, oli seal viis tainode kuningriiki, millest igahte valitses kuningas (cacique), kellele anti andamit. Tainod olid sõjajalal kariibidega, kuid said nähtavasti hästi läbi siboneidega.

Hispaanlaste vallutuse ajal elas suuremates tainode asulates umbes 3000 inimest.

Kultuur ja elulaad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüüpilise tainode küla (yucayeque) keskel oli tasane õu (batey), kus mängiti mänge ja peeti pühasid. Seda õue ümbritsesid majad.

Tainod mängisid tseremoniaalset kummipalliga pallimängu, milles olid võistlevad võistkonnad (10 kuni 30 mängijat võistkonnas). Võitjatele tõi see mäng head saaki ja terveid lapsi.

Ühiskond jagunes neljaks põhiklassiks:

  • 1) naboria 'd (töölised)
  • 2) nitaíno 'd (allpealikud)
  • 3) bohique 'd (ülikud ja preestrid)
  • 4) cacique 'd (kuningad)

Tavalised inimesed elasid pikkades ümmargustes majades (bohío 'des), mis ehitati puitpostidest, põimitud õlgedest ja palmilehtedest. Sellises majas elas sageli 10–15 perekonda. Cacique 'd elasid samalaadse ejitusega nelinurksetes hoonetes, millel olid puidust eeskojad.