Kuuba kriis

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Läänes nimetati “Kuuba kriis”, NSV Liidus “Kariibi kriis”

Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA-meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. NSV Liit rõõmustas – kommunism levib nii kaugele, lausa USA külje alla, toimubki juba lausa maailmarevolutsioon! USA oli sellest väga häiritud.

Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USAd ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO sõjaväed, viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.

Kuuba kriisi sisu: oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädala USA ja NSV Liidu eriti terav vastasseis.

Valitses reaalne tuumasõja oht! See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega!) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Kennedy ja NSV Liidu liider Hruštšov vahetasid läkitusi, maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. Tuumasõja oht oli selleks korraks möödas. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse “kuum liin” riigipeade jaoks.