Keenia

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kenya)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Aafrika riigist; mäe kohta vaata artiklit Kenya mägi.

Keenia Vabariik
suahiili Jamhuri ya Kenya
inglise Republic of Kenya
Keenia lipp Keenia vapp
Keenia lipp Keenia vapp
Keenia asendikaart
Riigihümn Ee Mungu Nguvu Yetu
(Oh God of All Creation)
Pealinn Nairobi
Pindala 582 650 km²
Riigikeel(ed) suahiili ja inglise
Rahvaarv 38 610 097 (2009), 43 mln (2012)
Rahvastikutihedus 66,3 in/km²
President Uhuru Kenyatta
Peaminister Raila Odinga
Iseseisvus 12. detsember 1963
Rahaühik šilling (KES)
Ajavöönd maailmaaeg +3
Tippdomeen .ke
ROK-i kood KEN
Telefonikood 254
Kenya kaart.png

Keenia ehk Kenya [k'enja] (inglise ja suahiili keeles Kenya) on riik Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Lõuna-Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Riigi põhjapiiril asuv vaidlusalune Ilemi kolmnurk on tegelikult (de facto) Keenia kontrolli all. Keenial on merepiiri 536 km.

Keeniat läbib ekvaator.

Keenia pindala on 580 000 km² ja rahvaarv veidi üle 44 miljoni inimese. Rahvaarvult on Keenia maailmas 30. ja Aafrikas 7. kohal. Pealinn on Nairobi.

Riik on saanud nime Kenya mäe järgi, mis on Aafrika mägedest kõrguselt teine.

Loodus ja kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

India ookeani rannikul on soe ja niiske kliima, sisemaale pealinna poole minnes valitseb savann. Pealinna ja Kenya mäe piirkonnas on jahedam kliima, mäetipud on kaetud lumega. Teisel pool, veelgi sügavamal sisemaal, muutub kliima jällegi soojemaks, riigi läänepiiri lähedal on mõõduka ilmastikuga metsased-mägised alad. Kirdes Somaalia ja Etioopia piiri lähedal on kliima kuiv, isegi põuane, maastik on peaaegu kõrbeline.

Keenia on tuntud safarite ja loodusparkide poolest.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Keenia poliitika

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates märtsist 2013 on Keenia jagatud 47 maakonnaks (county).

Maakond Varasem kuuluvus Pindala (km2) Elanike arv
(rahvaloendus 2009)
Keskus
1 Mombasa maakond Rannikuprovints 212,5 939 370 Mombasa
2 Kwale maakond Rannikuprovints 8270,3 649 931 Kwale
3 Kilifi maakond Rannikuprovints 12 245,9 1 109 735 Kilifi
4 Tana Riveri maakond Rannikuprovints 35 375,8 240 075 Hola
5 Lamu maakond Rannikuprovints 6497,7 101 539 Lamu
6 Taita-Taveta maakond Rannikuprovints 17 083,9 284 657 Voi
7 Garissa maakond Kirdeprovints 45 720,2 623 060 Garissa
8 Wajiri maakond Kirdeprovints 55 840,6 661 941 Wajir
9 Mandera maakond Kirdeprovints 25 797,7 1 025 756 Mandera
10 Marsabiti maakond Idaprovints 66 923,1 291 166 Marsabit
11 Isiolo maakond Idaprovints 25 336,1 143 294 Isiolo
12 Meru maakond Idaprovints 5127,1 1 356 301 Meru
13 Tharaka-Nithi maakond Idaprovints 2409,5 365 330 Chuka
14 Embu maakond Idaprovints 2555,9 516 212 Embu
15 Kitui maakond Idaprovints 24 385,1 1 012 709 Kitui
16 Machakosi maakond Idaprovints 5952,9 1 098 584 Machakos
17 Makueni maakond Idaprovints 8008,9 884 527 Wote
18 Nyandarua maakond Keskprovints 3107,7 596 268 Ol Kalou
19 Nyeri maakond Keskprovints 2361,0 693 558 Nyeri
20 Kirinyaga maakond Keskprovints 1205,4 528 054 Kerugoya / Kutus
21 Murang'a maakond Keskprovints 2325,8 942 581 Murang'a
22 Kiambu maakond Keskprovints 2449,2 1 623 282 Kiambu
23 Turkana maakond Rift Valley provints 71 597,8 855 399 Lodwar
24 West Pokoti maakond Rift Valley provints 8418,2 512 690 Kapenguria
25 Samburu maakond Rift Valley provints 20 182,5 223 947 Maralal
26 Trans Nzoia maakond Rift Valley provints 2469,9 818 757 Kitale
27 Uasin Gishu maakond Rift Valley provints 2955,3 894 179 Eldoret
28 Elgeyo-Marakweti maakond Rift Valley provints 3049,7 369 998 Iten
29 Nandi maakond Rift Valley provints 2884,5 752 965 Kapsabet
30 Baringo maakond Rift Valley provints 11 075,3 555 561 Kabarnet
31 Laikipia maakond Rift Valley provints 8696,1 399 227 Rumuruti
32 Nakuru maakond Rift Valley provints 7509,5 1 603 325 Nakuru
33 Naroki maakond Rift Valley provints 17 921,2 850 920 Narok
34 Kajiado maakond Rift Valley provints 21 292,7 687 312 Kajiado
35 Kericho maakond Rift Valley provints 2454,5 752 396 Kericho
36 Bometi maakond Rift Valley provints 1997,9 730 129 Bomet
37 Kakamega maakond Lääneprovints 3033,8 1 660 651 Kakamega
38 Vihiga maakond Lääneprovints 531,3 554 622 Vihiga
39 Bungoma maakond Lääneprovints 2206,9 1 375 063 Bungoma
40 Busia maakond Lääneprovints 1628,4 743 946 Busia
41 Siaya maakond Nyanza provints 2496,1 842 304 Siaya
42 Kisumu maakond Nyanza provints 2009,5 968 909 Kisumu
43 Homa Bay maakond Nyanza provints 3154,7 963 794 Homa Bay
44 Migori maakond Nyanza provints 2586,4 917 170 Migori
45 Kisii maakond Nyanza provints 1317,9 1 152 282 Kisii
46 Nyamira maakond Nyanza provints 912,5 598 252 Nyamira
47 Nairobi maakond Nairobi 694,9 3 138 369 Nairobi
Kokku 581 309,0 38 610 097

Varem jagunes Keenia seitsmeks provintsiks ja pealinnaks:

Kenya Provinces numbered.svg
  1. Keskprovints
  2. Rannikuprovints
  3. Idaprovints
  4. Nairobi
  5. Kirdeprovints
  6. Nyanza provints
  7. Rift Valley provints
  8. Lääneprovints

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata üldiselt madalale SKP-le elanike arvu kohta ja sellele, et pooled keenialased elavad allpool vaesuspiiri, on Keenia majandus juba praegu Ida-Aafrika suurim. Enamik elanikkonnast on seotud põllumajandusega, suurim eksporditav põllukultuur on tee. Levinud on kartuli- ja jamsikasvatus.

Elektrienergia saadakse põhiliselt hüdroelektrijaamadest, vähemal määral geotermaalenergiana. Riigis on ka üks naftaelektrijaam, kuid kogu nafta imporditakse. 2006. aastal sõlmiti Hiina firmadega mahukas kokkulepe naftaotsinguiks, ent 2012. aastal leidis Keenia esimese naftamaardla Turkana maakonnast Inglise-Iirimaa firma Tullow Oil. Naftapuurimiseni pole veel jõutud.

Keenia arengu suunamiseks on võetud vastu arengustrateegia Kenya Vision 2030, mille eesmärk on viia Keenia sellise majanduskasvuni nagu Aasia tiigritel. Selle üks osa on tehnoloogialinnaku Konza Technology City rajamine Nairobist 64 km kaugusele lõunasse. 5000 aakril laiuv ja 14,5 miljardit USA dollarit maksev linnak on saanud hüüdnimeks Ränisavann (Silicon Savannah). 2030. aastaks peaks see looma 100 000 töökohta.

44 miljoni elanikuga riigis oli 2012. aastal 30,7 miljonit mobiiltelefoni (71,9% elanike arvust) ning 13,8 miljonit internetikasutajat (umbes 1/3 elanikest). 2013. aasta novembris oli internetikasutajaid juba 19,6 miljonit, 2018. aastaks loodetakse tõsta internetikasutajate osakaal elanikkonnast 70%-ni. (Võrdluseks: Eestis oli see näitaja 2012. aastal 79,0%.)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektori edendamiseks on võetud vastu riiklik viie aasta plaan (2013-2018), millega peaks loodama 55 uut firmat, 37 edukat rakendust, 180 000 töökohta ning antama rohkem kui 50%-le elanikest ligipääsu riigiteenustele projektis nimega e-Government. Keeniast loodetakse arendada Ida-Aafrika info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus. Üks selle aluseid on fiiberoptilise kaablivõrgu ja laiaulatusliku WiFi arendamine. Allprojektid on algatatud maakondades; alates 2015/16. rahandusaastast peavad maakonnad eraldama info- ja kommunikatsioonitehmoloogiale vähemalt 5% eelarvest. Avalikud e-teenused valitsuse eri tasanditel on kuulutatud prioriteediks.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanute kirjaoskus oli 2008-2012 72,2%; laste ja noorte seas on see suurem. Tasuta alghariduse juurutamise järel 2003. aastal on alghariduses osalevate laste isatähtsus UNICEF-i andmeil tõusnud 84%-ni (2008-2011).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskajal levis Keeniasse islam, rannikult jõudsid sinna araabia ja pärsia kaupmehed. 10. sajandil rajas Pärsiast Shīrazist pärit sultan ‘Alī ibn Ḩasan Shīrāzī rannikualadel Kilwa sultanaadi. Hiljem hõlmas suurt piirkonda Sansibari sultanaat. Araablaste vahendusel arenes orjakaubandus. 1885. aastal sai Sansibari sultanaadi valdustest Saksamaa protektoraat, 1888. aastal võttis piirkonna omakorda üle Briti Ida-Aafrika Kompanii. Nüüdse Keenia aladel loodi Briti Ida-Aafrika Protektoraat. Briti koloniaalvõimu aegne suurim vastuhakk oli Mau Mau ülestõus 1952-1959.

Keenia iseseisvus 1963. aastal, vabariik kuulutati välja 1964. Esimene president oli Jomo Kenyatta, kes kehtestas üheparteisüsteemi. Tema surma järel 1978. aastal sai presidendiks Daniel arap Moi, kes valitses 2002. aastani. Tema valitsusaega peetakse ebademokraatlikuks, kuid 1992. aastal pidi ta rahvusvahelise surve tõttu lubama mitmeparteisüsteemi ning 2002. aastal võitis valimised opositsiooniparteide koalitsioon. 2002. aastal sai president Mwai Kibaki (kes oli parlamendis 1974-2013 ning oli Moi valitsusajal 1978-1988 asepresident) võimule demokraatlikult, kuid tema volituste pikendamist 2007. aastal peeti rahvusvaheliselt valimistulemuste võltsimiseks. 2013. aastal valiti presidendiks Uhuru Kenyatta, kes on Jomo Kenyatta poeg.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ilemi kolmnurka kontrollib Kenya

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]