Tetumi keel

Allikas: Vikipeedia
tetumi keel
Kõneldakse Timoris, Indoneesias
Piirkonnad Ida-Nusa Tenaggra provints, Timori saare keskregioon ja rannikuala, Ida-Timor
Kokku kõnelejaid 463 500
Keelesugulus austroneesia keeled
kesk-ida austroneesia keeled
kesk-malai-polüneesia keeled
tetumi keel
Keelekoodid
ISO 639-2 tet
ISO 639-3 tet
Timori saare keeled
Timori saare keeled

Tetumi keel kuulub Austroneesia keelkonda Kesk-Ida Austroneesia rühma Kesk-Malai-Polüneesia keelte hulka. Seda räägitakse põhiliselt Timori saare rannikualal ja keskregioonis, samuti ka Ida-Timoris ning Ida-Nusa Tenaggra provintsis. Selle keele kõnelejaid on kokku 463 500.[1] Tetumi keelest saadakse üldiselt aru kogu Timori saarel, kuid hääldus ja sõnavara erineb regiooniti üpriski laialdaselt. Tetumi keelt on mõjutanud paljud teised keeled ning ka paljud tetumi sõnad on võetud teiste keelte sõnavarast. Isegi teatud piirkondades, kus tetumi keelt peetakse emakeeleks, on seal siiski palju erinevaid murdeid.[2]

Üldiselt võib murded siiski jagada neljaks:

  • Tetun-Dili või Tetun-Prasa ("linna Tetum"), mida räägitakse pealinnas Dilis ja seda ümbritsevas piirkonnas, riigi põhjapoolses alas.
  • Tetun-Terikut kõneldakse lõuna – ja edela rannikualadel.
  • Tetun-Belut, või belu murret, räägitakse Timori saare keskosas Ombrai väinast Timori mereni.
  • Nana’eki murret räägitakse Metinaro külas, Dili ja Manatuto rannikuala vahel.

Tetun-Belut ja Tetun-Terikut väljaspool nende asukohta ei räägita ja nendest aru ei saada. Tetun-Prasa on Tetumi vorm, mida räägitakse läbi kogu Ida-Timori.

Tähestik[muuda | muuda lähteteksti]

[3]

Tetumi tähestikus on 28 tähte ning see põhineb ladina tähestikul. Tetumi tähestikku hääldatakse sama moodi, nagu eesti tähestikku.

Suurtähed
A Á B D E É F G H I Í J K L M N Ñ O Ó P R S T U Ú V X Z
Väiketähed
a á b d e é f g h i í j k l m n ñ o ó p r s t u ú v x z

Hääldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tetum on pehme keel, sest selles keeles pole palju rohmakaid kurguhääli. Rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil mõne erandiga.[4]

Suured tähed tähistavad rõhulist silpi:

nägema HA-re
naasma ha-FI-la
unustama ha-LU-ha
süstal ba-BU-rit
muutma hak-FI-lak
hallitama nak-FU-nan
auk KU-ak
keha IS-in
pühvel KA-rau
maa RAI

Mõnikord võib häälik U käituda hoopis konsonandina. Sellisel juhul muudetakse see B-ks, et saada loomulikumat kõla.

noorus la-UA-rik (la-BA-rik)
mesilane UA-ni (BA-ni)
vesi UE (BE)

Vähestel tetumi sõnadel on rõhk viimasel silbil:

riis ha-RE
pahandama ta-FE
algama ha-HU
kraaksuma ko-A

Tetumi keeles on ka sõnu, milles on kaksikvokaal:

suur ha-RE
halb, kuri AAT
riisijahu ba-DAAK

Häälepilu ahenemine on tavaline ja oluline aspekt tetumi kõneviisis täishäälikute vahel ning seda tähistatakse märgiga " ’ ". Seda märki võib kõnes kirjeldada klõpsatusena kõri tagaosas.

lõikama KO-’-a
varastama NA-’-uk
vilja peksma BE-’-u

Sidekriipsuga ühendatud sõnad hääldatakse kahe sõnana, aga rõhk on eelviimasel silbil.

onu aman-IKun
ämblik bere-LOik
ülehomme bai-RUa

Nimisõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõnad on nii ainsuses kui ka mitmuses; ainsuses olevad sõnad saavad lõppu "ida" , ning mitmuses olevad sõnad "sira".[5]

Näiteks: kuda ida – hobune; uma ida – kodu; asu sira – koerad; ema sira – inimesed

Mõningaid sõnatähendusi rõhutatakse astmeliselt neid korrates. Näiteks kaotades sõna esimese poole viimase konsonandi.

Näited: tebes – tõsi; tetebes – väga tõsi; manas – kuum; manamanas – väga kuum.

Nimisõnade sugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlikult sõnadel sugu ei ole, kuid mehelikkust ja naiselikkust saab väljendada lisades selliseid sõnu:


Tetum Dili Teised murded
meessoost naissoost meessoost naissoost
inimene mane feto mane feto
loom aman inan aman inan
loom amak inak
taim mane feto manen feton

Näited: oan mane – poiss; kuda inan – mära; ai dila manen – isane papaiapuu (ei kanna vilju)

Omandit väljendavad nimisõnad

Omandit nimisõnades väljendatakse pannes tähed NIA omaniku ja omanduses oleva isiku või asja vahele.

Näited: karau nia dikur – pühvli sarv; kuda nia ain – hobuse jalg.

Vestluses tavaliselt nia’t ei kasutata.

Kindlad ja määramata artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

Tetumi keeles otseselt artikleid ei kasutata, peale IDA ja SIRA.[6]

Omadussõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimisõna muutmiseks omadussõnaks tuleb sellele lisada "oan".

Näide: malae – välismaalane, malae-oan – välismaine

Omadussõnade moodustamiseks tegusõnadest, tuleb neile lisada järelliide – dor.

Asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

[7]

Isikulised asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

mina ha'u
sina o ita
tema nia
meie ami (eksklusiivne),ita (inklusiivne)
teie imi emi
nemad sira sia

Isikut ja eset väljendavaid asesõnu tetumi keeles ei eristata. Ita on kaasaarvatud, sest sisaldab neid, kellega räägitakse. Ami on erandlik, sest need, kellega räägitakse, ei ole kaasatud.

Näide: Ami mai atu imi, tan ba ita hotu mesa belun. – "Me tuleme teid vaatama, sest me oleme kõik sõbrad."

Omandit näitavad asesõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Omandit näitavaid asesõnu moodustatakse asetades asesõna enne nimisõna ning nende vahele pannes "NIA". Näiteks: ha’u nia asu – minu koer.

NIA NIA – tema lühendatakse tavaliselt ninia. Näiteks: nia nia asu või ninia asu – tema koer.

Vestluses võib nia välja jätta, kui nimisõna lõppeb vokaaliga ning nimisõna lõppu lisatakse siis n või k. Näiteks: ha’u asun.

Arvsõnad[muuda | muuda lähteteksti]

[8]

üks ida
kaks rua
kolm tolu
neli haat
viis lima
kuus neen
seitse hitu
kaheksa ualu
üheksa sia
kümme sanulu

Tegusõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna algvormid on oleviku vormis. Tegusõnu võib muuta lisades abisõnu ja/või kesksõnu, et muuta neid aktiivseks, panna neid mineviku vormi jne.[9]

Tetumi keeles pole sõna olema. Näiteks: oan feto moe – tüdruk on häbelik (otsetõlkes: tüdruk häbelik).

mina kasutatakse tähte k ha'u ka mina söön
sina kasutatakse tähte m o ma sina sööd
tema kasutatakse tähte n nia na tema sööb
meie kasutatakse tähte h ami ha meie sööme
teie kasutatakse tähte h ita ha teie sööte
nemad kasutatakse tähte r sira ra nemad söövad
nemad (belu murre) kasutatakse tähte r sia ra nemad söövad

Tegusõna ajavormid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik tegusõnad jäävad alati oleviku vormi, kuid võivad väljendada mingit teist aega ning olenedes kontekstist, muutub ka nende tähendus.[10]

Näide: Nia ba basar aban – ta läheb homme poodi. Nia ba basar horisek – ta käis eile poes.

Ajavormi võivad näidata ka ajavormi abisõnad:

  • minevikuvorm: ona, tiha
  • tulevikuvorm: sei

ONA

1. kasutatakse pärast tegusõna, moodustatakse mineviku vorm.

Näide: Ami ha ona – me sõime. Mau Bere ba ona Baukau – Mau Bere läks Baukausse

Ona sellises kasutuses väljendab vahetut minevikku (lühikese aja möödumist).

2. kasutades pärast nimisõna tähistab see hiljuti toimunud sündmust, mis nüüd on lõpetatud.

Leke mauk moras, mai be di’ak ona – Leke Mauk oli haige, kuid nüüd on terve.

3. kasutades pärast nimisõna, võib ona saada endale ka määrsõna omadused, tähendades "piisavalt" või "küllaldaselt".

Näide: Ne’e di’ak ona – see on piisavalt hea.

TIHA

1. kasutades pärast tegusõna, moodustatakse mineviku vorm

Näide: Bere Lelik la’o tiha – Bere Lelik on läinud (võib olla nii lühikest kui ka kaua aega tagasi). Mau Leto ba tiha uma – Mau Leto läks koju (mõni aeg tagasi).

2. kasutades pärast nimisõna, võib tiha saada tähenduse "millegi asemel".

Näide: Leki Nahak la ba basar, nia ba tiha soro – Leki Nahak ei läinud poodi, selle asemel läks ta jahile.

3. kasutades ona ees, näitab see tegevuse täielikku lõpetamist.

Näide: Leki Berek halai tiha ona – Leki Berek on ära jooksnud.

4. kasutades tegusõnana, tähendab "võrguga kala püüdma".

Näide: Ami tiha ikan barak – me püüdsime võrguga palju kalu.

5. kasutades tegusõnana, võib ka tähendada heitma, viskama.

Näide: Sire tiha fatuk ba ue – nad viskasid kivi vette.

SEI

1. kasutades enne tegusõna, näitab tuleviku vormi.

Näide: Oras isa ha’u sei kba ua kreda – varsti lähen kirikusse.

2. kasutades enne tegusõna, võib ka väljendada tegevuse jätkumist.

Näide: Teti Berek sei haris – Teti Berek on endiselt vannis.

3. kasutades sõnadega dauk või daun, väljendab eitavat tuleviku vormi (tihti kasutatakse koos sõnadega la ja lae).

Näide: Isulinu sei dauk mai – Isulinu ei tule (sei la dauk mai või la dauk sei on samuti korrektsed). Paulus ei dauk halo knaar ida ne’e – Paulo ei tee seda tööd.

4) kasutades enne tegusõna, võib saada ka tähenduse pidama, kohustatud olema.

Näide: Aida sei hemu ai moruk ne’e – Aida peab seda rohtu jooma.

Abisõnad ja kesksõnad[muuda | muuda lähteteksti]

[11] -AN

Abisõnu kasutatakse pärast tegusõna, andes sellele enesekohase tähenduse.

Näide: Nia oho an – ta tappis end ära.

Kasutades koos sõnaga rasik, mis tähendab end, ennast, siis lause konstruktsioon muutub.

Näide: Suki nakenak rasik nia an või Suki nakenak nia an rasik – Suke haavab end.

ATU-

Kasutatakse tegusõna asemel, et näidata kavatsust või eesmärki.

Näide: Ha’u kba atu hare basar – ma lähen poodi vaatama.

DUADUAN

Abisõna, mis järgneb tegusõnale, väljendab seda, et tegevus kestab endiselt.

Näide: Leki Mauk lere duaduan du’ut – Leki Mauk lõikab muru.

HA-

See on eesliide, mille abil on võimalik tegusõnadest uusi tegusõnu, nimisõnu ja omadussõnu moodustada.

Näide: badak – lühike, habadak – lühendama; monu – kukkuma, hamonu – langema; fodak – häbelik, hafodak – ehmatama.

HAM-, HAN-

Abisõnad, eesliitena lisandudes tegusõnadele, moodustavad uusi tegusõnu, mis väljendavad lõpetamata tegevust.

Näide: ta’uk – kartma, hamta’uk – olema (millegi) kartuses; kuus – nina limaskest, hamkuss – omama külmetust; laha – nälg,hamlaha – olema näljas.

MA-, MAK-

Abisõnad, mis lisamisel tegusõnale muutuvad nimisõnadeks.

Näide: hafetu – lööma, mafetuk – lööja; kair – hoidma, makair lulik – püha maja hoidja; la’o – kõndima, mala’ok – teekäija; hatete – rääkima, matetek – rääkija.

RESIN

Määrsõna, mis tähendab lisa, lisaks. Samuti väljendab numbreid üle kümne.

Näide: ruanulu resin ida – kakskümmend üks; otseses tähenduses: kakskümmend pluss üks.

TEN, TEEN

Abisõna, mis lisatakse nimisõna järgi ning millest moodustuvad uued nimisõnad.

Näide: baruk – laisk, baruk teen – laiskus.

Näitelaused[muuda | muuda lähteteksti]

[12]

Tervitamine
kuidas läheb? o di’ak ka lae?
hüvasti! haran di’ak!
me lähme homme ami sei ba aban
nad just tulid ami to’o ona
me lähme koju ami fila fali ba uma
Tutvustamine
mis sinu nimi on? ita nia naran sa?
minu nimi on Robert ha’u nia naran Robert
kui vana sa oled? ita tinan hira?
kus sa elad? ita hela iha ne’e be?
mina elan Tallinnas hau hela iha Tallinn
Laused
millal kooliaasta algab? eskola tinan hahu bain hira?
sa pead ukse lahti tegema! ita sei loke oda matan!
täna tahame kirikusse minna ohin, ami hakarak at uba uma kreda
ma tahan hobusega sõita ha’u hakarak sa’e kuda ida

Viited[muuda | muuda lähteteksti]