Austraalia aborigeenid

Allikas: Vikipeedia
Austraalia põliselanikud Lääne-Austraalias

Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad.

Rahvaarv[muuda | redigeeri lähteteksti]

1861 oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeni päritolu inimest, 1901 oli neid tõenäoliselt alla 95 000. 20. sajandi viimastel aastakümnetel suurenes aborigeenide (sealhulgas segavereliste aborigeenide) hulk jõudsalt, 2001. aasta rahvaloendusel tunnistas end aborigeeniks 410 000 inimest (2% rahvastikust).

Keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aborigeenide keeli on üle 200. Tänapäeval kõneldavate keelte oskajaid on enamasti kuni mõnisada. Ainult umbes 45 000 aborigeeni võib teatud määral osata mingit aborigeeni keelt.

Eurooplaste mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aborigeenide esimesed kontaktid eurooplastega olid sõbralikud, kuid aborigeenide maa anastamisega algasid kokkupõrked. Aborigeenid tõrjuti maa viljatutesse sisepiirkondadesse või hävitati, sellele aitasid kaasa ka eurooplaste toodud haigused. Aborigeenide kallal vägivallatsemine kestis 20. sajandi keskpaigani ja varjatult ka hiljem. Selle näiteks oli, et aborigeenide naistelt võeti vägivaldselt ära segaverelised lapsed.

Viimastel aastakümnetel on Austraalia valitsus teinud pingutusi aborigeenide õiguste taastamiseks. Alustatud on mitut abiprogrammi ning maa tagastamist või kompenseerimist. Alates 20. ja 21. sajandi vahetusest on põhjust rääkida ka aborigeenide kultuuride ärkamisest.

Aborigeenide tavapärasest majandusest ja eluviisist on vähe säilinud, enamik aborigeene elab linnades, nad on ingliskeelsed ja on võtnud vähemalt osaliselt omaks kristluse.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamised elatusviisid olid küttimine ja korilus ning võimaluse korral kalastamine. Maa kasutamine oli kollektiivne.

Aborigeenide sotsiaalne struktuur oli keerukas. Hõimud jagunesid mingi paigaga seotud sugukondadeks, need omakorda kaheks-kolmeks perekonnaks. Peamine majanduslik kooslus oli koos rändlev sugukond. Vanadest inimestest peeti väga lugu. Siiski pole aborigeenide ühiskonna puhul õige rääkida gerontokraatiast, sest suurema austuse tagasid ikkagi eeskätt isikuomadused ja usuline positsioon.

Aborigeenide sugulasrühma kuulutati enamasti meesliini abil, kuid selle liikmed võisid olla ka kogukonna maadel initsieeritud või kogukonna tootemiga seotud inimesed.

Usund ja kunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega (vaimumaailmaga) kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites.

Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks, hõlmates müüte edasiandvaid laule, tantse ja rituaalseid esemeid. Muusikariistadest on üks tuntumaid didžeriduu. Liivamaalinguid ning koopa- ja kaljujoonistusi tehti ammu enne eurooplaste tulekut.