Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. aprill – 28. august 2022)

Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Sõda Donbassis (2014–2022) märts–juuni 2014 juuli–september 2014 oktoober–detsember 2014 jaanuar–märts 2015 aprill–juuni 2015 juuli–september 2015 oktoober–detsember 2015 jaanuar–märts 2016 aprill–juuni 2016 juuli–september 2016 oktoober–detsember 2016 jaanuar–märts 2017 aprill–juuni 2017
Täiemahuline sõda (2022–)
Eellugu (kuni 23. II 2022) Algus (24. II – 7. IV 2022) Kagurinne (8. IV – 28. VIII 2022) 2022. a vastupealetungid (29. VIII – 11. XI 2022) II ummikseis (12. XI 2022 – 7. VI 2023) 2023. a vastupealetungid (8. VI – 31. VIII 2023) 2023. a vastupealetungid (jätk) (1. IX – 30. XI 2023) II talvekampaania (1. XII 2023 – ...)

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 8. aprillist kuni 28. augustini 2022.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

2022. aasta aprill

8. aprill

• Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell külastasid Kiievit ja Butšat ning kohtusid president Volodõmõr Zelenskõiga.
• Ukraina kindralstaabi aruannete kohaselt vabastati Sumõ piirkond Vene vägedest täielikult.

9. aprill

• Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja Austria kantsler Karl Nehammer saabusid Kiievisse etteteatamata visiitidele.

10. aprill

• Mariupoli linnas asuv Azovstali tehas blokeeriti Vene vägede poolt täielikult ning tehase selle piiramine.
• Toimus Venemaa raketirünnak Dnipro linna lennujaamale. Dnepropetrovski oblasti administratsiooni juht teatas, et lennujaam ja seda ümbritsev infrastruktuur on hävinud.

12. aprill

• Vostotšnõi kosmodroomil Gagarini kosmoselennu aastapäeva tähistamisel koos Valgevene presidendiga töövisiidil viibinud Putin kinnitas, et Venemaa sissetung saavutab seatud "õilsad" eesmärgid. Ukrainaga peetavate läbirääkimiste kohta sõnas Putin, et need on jõudnud ummikusse. Mõni tund varem oli alustatud uurimist keemiarelva (valge fosfor) väidetava kasutamise kohta Vene vägede poolt Mariupoli piiramisel.

• Ukraina Julgeolekuteenistuse juht Ivan Bakanov teatas koduarestist põgenenud venemeelse poliitiku Viktor Medvedtšuki tabamisest. Ukraina administratsioon kaalub võimalusi vahetada Medvedtšuk välja Ukraina sõjavangide vastu või Mariupolist välja viiva rohelise koridori vastu.

13. aprill

• Vene väed vallutasid Mariupolis teise suure metallurgiakombinaadi, mis kannab Iljitši nime.
• Ukraina poliitikute andmetel tulistasid Ukraina relvajõud kahe tiibraketiga Neptune Venemaa mereväe Musta mere laevastiku lipulaeva, raketiristleja Moskvat. Venemaa kaitseministeerium teatas, et ristlejal toimus tulekahju ja laskemoona plahvatus, laeva meeskond evakueeriti.
• Kiievis käisid visiidil Poola, Leedu, Läti ja Eesti presidendid Andrzej Duda, Gitanas Nauseda, Egils Levits ja Alar Karis.

14. aprill

• Rünnakus viga saanud ristleja Moskva uppus pukseerimisel sadamasse.

Pärast seda liikusid teised Vene Föderatsiooni Musta mere laevastiku laevad Ukraina ranniku suhtes ohutusse kaugusesse. ......

2022. aasta mai

7. mai

• Ukraina kontrolli all olevasse Zaporižžjasse saabus kaheksa bussi, milles oli 174 tsiviilisikut, kelle seas 40 Mariupolis asuvast Azovstali terasetehasest evakueeritud inimest. Tehases võitlevad laastatud linna viimased Ukraina sõdurid, kes on ümber piiratud Venemaa vägedest.
• Venemaa täiemõõduline sissetung iseseisva Ukraina territooriumile võib esile kutsuda suurima näljahäda alates Teise maailmasõja ajast, ütles Saksamaa majanduskoostöö ja arengu minister Svenja Schulze usutluses ajalehele Bild.
• Maailma arenenud tööstusriikide ühenduse G7 liidrid lubasid üksmeelselt pidada kinni järkjärgulisest või viivitamatust keelust, mis kehtestatakse Venemaa nafta impordile, teatas Valge Maja üha suurema surve avaldamisest Moskvale seoses viimase sissetungiga Ukrainasse.
• Agressorriiki Venemaad ja 2014. aastal ajutiselt okupeeritud Krimmi poolsaart ühendav Krimmi sild purustatakse varem või hiljem, see on vaid aja küsimus, ütles Ukraina siseministri nõunik Viktor Andrusiv. Nõuniku sõnul pole Kiievil veel võimalust Kertši väina ületavale Vene sillale sellist lööki anda, vahendas Ukraina portaal Unian.
• Kanada peaminister Justin Trudeau külastas Ukraina pealinna Kiievi eeslinna Irpini, kus Vene okupatsiooniväe sõdurid panid toime võikaid sõjakuritegusid tsiviilelanike vastu, ütles linnapea.
• USA esileedi Jill Biden tegi üllatusvisiidi Kiievisse, kus kohtus oma Ukraina kolleegi Olena Zelenskaga, ütles tema pressiesindaja. Biden ületas piiri Slovakkiast ja kohtus Zelenskaga koolis, mida kasutati sisepagulaste, seal hulgas laste majutamiseks.

......

17. mai

• Azovstali terasetehases vastupanu osutanud Ukraina väeüksused lõpetasid vastupanu. Aasovi rügement teatas, et "elude päästmiseks täidab kogu Mariupoli garnison kõrgeima sõjaväejuhatuse heakskiidetud otsust ja loodab Ukraina rahva toetusele".

......

25. mai

• Vene okupandid olid kolmapäevase seisuga vallutanud Donbassis 95 protsenti Luhanski oblasti territooriumist, teatas oblasti sõjalise administratsiooni juht Serhi Haidai. Haidai andmetel polnud Sjeverodonetsk Vene vägede poolt ümber piiratud.
• Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas NATO-t sõna otseses mõttes eimillegi tegemises Venemaa invasiooni peatamiseks, kiites samas Euroopa Liitu "revolutsiooniliste» otsuste" eest Kiievit toetuseks.
• Moskva plaan lihtsustada kodakondsuse andmist ukrainlastele, kes elavad Venemaa okupeeritud Ukraina aladel, oli vastuolus rahvusvahelise õigusega, teatas Kiiev, süüdistades Kremli kuritegelikus käitumises. Vene president Vladimir Putin allkirjastas määruse, mille kohaselt said Lõuna-Ukraina Zaporižžja ja Hersoni oblasti elanikud Vene passi lihtsustatud protseduuriga.
• Leedu valitsus saatis Ukrainasse 20 M113 soomustatud masinat, 10 sõjaväe veoautot ja 10 maasturit, mida sai demineerimisel kasutada, kinnitas Twitteri vahendusel Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas.
• Vene asevälisminister Andrei Rudenko sõnul oli Moskva valmis vangide vahetamist kaaluma, kui alistunud Ukraina võitlejate üle oleks nõuetekohaselt kohut mõistetud ja otsus langetatud. Sajad Mariupolit kaitsnud Ukraina sõdurid panid pärast nädalaid vastupanu Azovstali terasetehases relvad maha. Alistunud võitlejate hulgas olid ka Ukraina relvajõududega liidetud endise poolsõjaväelise Azovi pataljoni võitlejad, keda Venemaa nimetas neonatsideks.
• Riigina, mis jagas Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja võitleb nende eest, vääris Ukraina Euroopa Liidu kandidaadi staatust, ütles Euroopa Parlamendi esimees Roberta Metsola.

......

2022. aasta juuni

7. juuni

• 60 Hersoni linna koolijuhist vaid kaks olid nõus Vene okupatsioonivõimu ettepanekuga alates uuest õppeaastast üle minna vene õppekavadele, vahendas Ukraina väljaanne Unian. Ukraina kaitseministeeriumi luureandmed sedastasid, et okupatsioonivõimud lubasid edaspidi finantseerida vaid neid koole, kes nõustuvad nende tingimustega.
• USA oli tarninud Ukrainale alates Vene vägede sissetungist 24. veebruaril rohkem kui nelja miljardi dollari väärtuses relvastust ja varustust, selgus teisipäeval USA kongressi andmetest. Nende seas oli üle 6500 portatiivse tankitõrje raketisüsteemi Javelin, 20 000 AT4 tankitõrjerelva, üle 1400 portatiivse õhutõrjesüsteemi Stinger, 108 M777 järelveetavat haubitsat ja 220 000 mürsku nende jaoks. Ukraina oli saanud ka neli HIMARS mitmikraketiheitjat, 121 taktikalist ründedrooni Phoenix Ghost ja 700 nn kamikaze-drooni Switchblade.
• Vene välisminister Sergei Lavrov saabus kahepäevasele visiidile Türki, et jätkata läbirääkimisi Ukraina teravilja ekspordi üle, mis oli Moskva kallaletungi tõttu suuresti peatunud. Läbirääkimiste keskmes oli koridori avamine Ukraina põllumajandussaaduste, eelkõige teravilja eksportimiseks sadamatest, mis olid Vene blokaadi all.
• Venemaa väitis, et on nädalaid kestnud pealetungi ja lisavägede saatmise järel okupeerinud suure osa Ida-Ukrainast. Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul on Moskva väed «vabastanud» 97 protsenti Luhanski oblastist.
• Vene kaitseministri Sergei Šoigu sõnul oli Venemaal 6489 Ukraina sõjavangi, Ukraina võimud ei kinnitanud Šoigu esitatud numbreid.
• Venemaa ekspresident Dmitri Medvedev sarjas Venemaa «vihkajaid», nimetades neid «degenerantideks» ja lubades nad «ära kaotada». Medvedev võttis alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 24. veebruaril ja karmide Lääne sanktsioonide kehtestamisest sotsiaalmeedias aina käredamalt sõna.

......

23. juuni

• Ukrainas algas esimene vägistamissüüdistusega kohtuprotsess Vene sõduri üle. Kahtlusaluseks oli 32-aastane Mihhail Romanov, keda kahtlustati 9. märtsil Kiievi oblastis esmalt ühe mehe tapmises ja seejärel tema naise vägistamises. Mehe üle mõisteti kohut tagaselja, kuna ta ei viibinud Ukrainas.
• Vene president Vladimir Putin kutsus Brasiilia, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika Vabariigi liidreid tegema koostööd Lääneriikide poolt tehtud sobimatute otsuste valguses. Ukrainasse sisse tungimise eest kehtestatud lääneriikide sanktsioonide all oli Moskva jäänud raskustesse.
• Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas, et USA lubatud M142 HIMARS mitmelasulised raketiheitjasüsteemid saabusid jõudsid riiki. Tegu oli osaga 15. juunil välja kuulutatud miljardi dollari suurusest USA sõjalise abi paketist Ukrainale. Reznikov ei täpsustanud kohalejõudnud HIMARS süsteemide arvu, kuid ütles, et Vene vägede jaoks saab suvi olema kuum.
• Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, millega toetatakse Ukrainale ja Moldovale viivitamatult Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmist.
• Pommirünnakutes kannatada saanud objektide hulgas olid Ukraina muuseumid, monumendid, kirikud ja muud usurajatised, raamatukogud ning mitmed muud väljapaistvad hooned, teatas UNESCO, kes aitas Ukraina võimudel kahjusid dokumenteerida. Esialgu olid terveks jäänud veel kõik seitse Ukraina UNESCO maailmapärandi nimekirja objekti, nende hulgas ka Kiievi Püha Sofia peakirik ja Kiievi koobasklooster.
• Venemaa president Vladimir Putini välisvisiiditide arv kahanes viimase kolme aasta jooksul pidevalt. Viimase kahe aastanumbri sees oli Putin kokku külastanud vaid kolme välisriiki.

......

24. juuni

• Ukraina sõjaväelased on saanud korralduse taganeda allesjäänud tugipunktist Severodonetski linnas, et vältida sissepiiramist. See lõpetab ligi kaks kuud kestnud lahingu linna pärast ning annab Venemaale väikese, kuid sümboolselt tähtsa võidu Donbassis.

......

2022. aasta juuli

3. juuli

• Ukraina relvajõud olid sunnitud Lõssõtšanski linnast lahkuma, kinnitas armee peastaap pühapäeval. "Linna kaitsmisega jätkamine oleks viinud hukutavate tagajärgedeni. Selleks, et säilitada Ukraina kaitsjate elud, otsustati taganeda," kirjutas peastaap sotsiaalmeedias. Peastaap kirjeldas ka, et Venemaal oli võitluses linna üle suur ülekaal relvades, laskemoonas ja sõjaväelastes.

......

7. juuli

• Maosaarele saabusid pärast Vene vägede lahkumist 1. juulil esmakordselt Ukraina eriüksuslased ja insenerid, kes puhastasid saare miinitõketest ja lõksudest.

8. juuli

• Ameerika Ühendriikide president Joe Biden allkirjastas uue sõjalise abipaketi Ukrainale, koguväärtusega hinnanguliselt 400 miljonit USA dollarit. Pakett sisaldas muuhulgas nelja mitmikraketiheitjat HIMARS, kolme soomussõidukit, radarisüsteeme, lõhkemoona ja varuosasid. Sellega oli USA annetanud Ukrainale kokku 12 mitmikraketiheitjat.
• Ukraina asepeaminister Irõna Verestšuk kutsus üles ukrainlasi evakueeruma nii Hersoni kui ka Zaporižžja oblasti aladelt, et sõjaväelased saaksid okupante aladelt välja tõrjuda võimalikult väikseid tsiviilkahjusid põhjustades.
• Ukraina kaitseministeerium eesotsas kaitseminister Oleksi Reznikoviga avaldas ühismeedias, et umbkaudu miljon ukrainlast on kaitsemas hetkel kodumaad Vene vägede eest. Miljonist umbes 700 000 olid Ukraina armee koosseisus, 100 000 aga olid politseiteenistuses. 90 000 inimest teenis siseministeeriumi alluvuses olevas Ukraina rahvuskaardis, 60 000 piirivalves.
• Vene välisminister Sergei Lavrov marssis G20 välisministrite kohtumiselt Indoneesias minema, kui lääneriigid kritiseerisid Moskvat Ukrainale kallaletungimise eest.
• Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova hoiatas Leedut ja Euroopa Liitu, et Venemaa võib võtta kasutusele karmid meetmed, kui teatud kaupade transiit Venemaa eksklaavi ei jätku.
• Venemaa riigipea Vladimir Putin teatas, et jätkuvad sanktsioonid Venemaa vastu võivad tuua kaasa katastroofilise energiahinna tõusu Euroopas.

......

20. juuli

• Venemaa palus ÜRO peasekretäril António Guterresel sekkuda läbirääkimistesse Ukraina vilja väljaveo tingimuste üle, ütles kolmapäeval välisminister Sergei Lavrov. Ukraina ja Venemaa on pidanud läbirääkimisi Türgi ja ÜRO vahendusel, eesmärgiga panna uuesti käima ülimalt tähtis viljaeksport Ukraina sadamatest, mida tõkestab Moskva sõjategevus.
• Euroopa Liidu riigid võtsid uuendatud sanktsioonides sihikule Venemaa kullaekspordi ja külmutasid varad Venemaa suurimas pangas Moskva sissetungi tõttu Ukrainasse.
• Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska võttis Washingtonis kommunismiohvrite mälestusfondis kogu Ukraina rahva nimel vastu inimõiguste dissidendi auhinna. "Mul oli au võtta vastu Washingtonis asuva Kommunismiohvrite Mälestusfondi inimõiguste dissidendi auhind, mis on määratud kogu Ukraina rahvale," ütles ta.
• USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et USA uus sõjalise abi pakett Ukrainale, millest teatatakse hiljem sel nädalal, sisaldab veel nelja raketiheitjat M142 HIMARS. Ta kinnitas, et USA jätkab ajaloolise tasemega julgeolekuabi andmist, et aidata Ukrainal end kaitsta.
• Euroopa Komisjon ärgitas täna Euroopa Liidu riike vähendama nõudlust gaasi järele talvekuudel 15 protsendi võrra, et seista vastu Venemaa energiaalasele väljapressimisele. Komisjon palus liikmesriikidel anda ka endale erivolitused nõudluse vähendamise jõustamiseks, kui Venemaa Euroopalt gaasivarustuse ära lõikab.
• USA Riiklik Julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby märkis USA luureandmetele tuginedes, et Venemaa valmistab ette pinnast Ukraina territooriumite annekteerimiseks. Okupeeritud territooriumitel võidakse korraldada libareferendumid Venemaaga ühinemise osas juba septembris.

......

29. juuli

• Ukraina süüdistab Venemaad okupeeritud territooriumil asuva Olenivka vangla pommitamises, kus hoiti Ukraina sõjavange. 53 Ukraina sõjavangi hukkus ja 75 sai haavata.

......

2022. aasta august

2. august

• Ukraina relvajõud olid 2. augustiks vabastanud 1054 varem Vene väe okupeeritud asulat, kus hakkas toimuma hävinud taristu kiire ülesehitus, ütles presidendi kantselei asejuhataja Kõrõlo Tõmošenko. Tõmošenko sõnul olid lepingud juba sõlmitud ja algasid ehitustööd Eesti valitsuse rahastatava uue lasteaia ehitamiseks Žitomõri oblastis Ovrutšis.
• President Volodõmõr Zelenskõi ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg pidasid 2. augustil telefonikõne, et arutada alliansi sõjalise toetuse üle Ukrainale. Nad käsitlesid ka esimeste teraviljalaevade Ukraina sadamatest väljumist pärast Venemaa sissetungi algust 24. veebruaril ning vajadust rakendada täielikult ÜRO ja Türgi poolt vahendatud teraviljakokkulepet, teatas Stoltenberg Twitteris.
• Vene ülemkohus tunnistas Azovi pataljoni, Ukraina relvajõududesse integreeritud endise vabatahtlike üksuse terroriorganisatsiooniks, edastasid Vene uudisteagentuurid. Venemaa kriminaalkoodeksi kohaselt võis terrorirühmituse liikmeid oodata kuni 10, selle juhte ja asutajaid kuni 20 aastat vabaduskaotust.
• ÜRO andmetel oli sõja algusest alates saanud surma 5327 tsiviilisikut ning vigastada 7257, vahendas sotsiaalmeediakanal NEXTA. ÜRO statistika ei hõlmanud Venemaa poolt okupeeritud aladel olevaid isikuid, kuna ligipääs nendele andmetele puudus.
• Ukraina kaitseministeeriumi teatel oli 24. veebruarist alates purustusi saanud või täielikult hävitatud vähemalt 140 000 elumaja. Üle 3,5 miljoni ukrainlase aga oli jäänud kodutuks.

.......

9. august

Ukraina sooritas raketirünnaku Krimmi poolsaare Novofedorivka lennuväljale. Samuti sooritas Ukraina rünnaku Hersoni oblasti idaosas Krimmi ligidal asuvale Henišeski raudteejaamale.

.......

17. august

• Läti helikopterite ja liikurhaubitsate andmine Ukrainale ei mõjuta Läti relvajõudude lahinguvõimet, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Kaspars Galkins. Läti kinkis Ukrainale kuus paar aastat tagasi Austriast ostetud liikurhaubitsat M109. Toona ostis Läti Austrialt kokku 65 haubitsat. Lisaks said Ukraina õhujõud Lätist kaks Mil Mi-17 ja kaks Mil Mi-2 helikopterit.
• Ukraina kaitseministeeriumi teatel oli Ukrainas kõrvaldatud 30 protsenti Venemaa eliitüksustest (dessantväelased, merejalaväelased ja ka eriüksused). Ühtlasi kinnitas kaitseministeerium, et Ukraina pole kaotanud mitte ühtegi HIMARS raketiheitjat. Lisaks kutsuti üles poliitilise otsuse langetamiseks Ukrainale ülivõimsate ATACMS rakettide tarnimiseks, mis võimaldaksid tulistada 300 km kaugusele.
• Venemaa uudisteagentuuri RIA Novosti teatel toimus Venemaa Musta mere laevastiku juhtkonnas kaadrivahetus ning laevastiku uueks ülemaks sai viitseadmiral Viktor Sokolov. Juhivahetus järgneb okupeeritud Krimmis toimunud plahvatustele, mille käigus hävinesid mitmed Vene sõjalennukid ning vähemalt üks laskemoonaladu.
• Tulekahjud ja plahvatused olid teinud annekteeritud Krimmist, mis seni oli Vene vägede kindel baas Ukraina ründamiseks, pingekolde, mis tõi ilmsiks Moskva probleemid pool aastat kestnud Ukraina sõjas.
• Mariupoli linnapea nõunik Petro Andrjuštšenko teatas, et isehakanud Donetski Rahvavabariigi võimud ei luba Donetski linna, Makijivkasse, Horlivkasse ja teistesse alates 2014. aastast okupeeritud asulatesse sisse kirjutatud meestel piirkonnast lahkuda. Mehed saavat aga osta 40 000 rubla eest tõendi, et nad pole mobilisatsioonikohuslased, ning veel 40 000 rubla maksmisel nn Donetski Rahvavabariigi tolliametlikele saavad nad minna Venemaale.

......

20. august

• Moskva oblastis Malõje Vjazjomõ küla lähistel Možaiski maanteel hukkus autopommi plahvatuses Darja Dugina. Uurijate arvates võis sihtmärgiks olla tema isa, suurvene šovinstlik ideoloog Aleksandr Dugin.

23. august

• Ukraina külje alla Venemaal asuva Krasnodari linna võimude teatel oli üle tuhande okupeeritud ja purustatud Mariupoli linnast pärit lapse antud n.ö. adopteerimiseks peredele Siberis, näiteks Tjumenis, Irkutskis, Kemerovos ja Altai krais. Juuli lõpuks oli Ukraina tuvastanud 5600 last, kes olid jõuga viidud Venemaale, kuid siseministri asetäitja Katerõna Pavlitšenko sõnul oli nende tegelik arv suurem.
• Slovakkia annab Saksamaaga sõlmitud vahetustehingu tulemusel Ukrainale 30 T-72 tüüpi tanki, kirjutas Business Insider. Nende toodud andmeil saab Slovakkia ise tänavu Saksamaalt nõukogudeaegsete sõjamasinate asemele 15 Leopard 2 tüüpi tanki.
• Kui Euroopa Liit ei soostu Vene kodanike turistiviisata jätmisega, arutavad Leedu võimud selle võimalikkust regionaalsel tasandil, ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis.
• Saksamaa oli registreerinud siseministeeriumi teatel alates Venemaa sissetungist veebruaris ligi miljon Ukrainast saabunud põgenikku. Vähemalt ajutiselt oli riiki sisenenud 967 546 inimest, neist 36 protsenti lapsed. Umbes 97 protsenti saabunutest olid Ukraina kodanikud, vahendas AFP. Täiskasvanutest olid Saksa võimude teatel kolm neljandikku naised.
• Peaminister Denõss Šmõhal ütles, et Ukraina loodab selle aasta lõpuks oma rahvusvahelistelt partneritelt saada kuni 16 miljardi dollari eest rahalist toetust, mis aitaks toime tulla Venemaa sissetungiga. Shmõhal ütles avalduses, et Ukraina on suutnud säilitada oma finantsstabiilsuse tänu välisabile, mis oli juba 14 miljardit dollarit.

Vaata ka

• Vene-Ukraina sõda
• Vene-Ukraina sõja idarinne
• Vene-Ukraina sõja lõunarinne
• Pealetung Kiievile
• Maosaare lahing
• Ristleja Moskva uppumine