Mine sisu juurde

Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (12. november 2022 – 7. juuni 2023)

Allikas: Vikipeedia
Vene-Ukraina sõja kronoloogia
Krimmi annekteerimine (2014)
Sõda Donbassis (2014–2022)

märts–juuni 2014
juuli–september 2014
oktoober–detsember 2014
jaanuar–märts 2015
aprill–juuni 2015
juuli–september 2015
oktoober–detsember 2015
jaanuar–märts 2016
aprill–juuni 2016
juuli–september 2016
oktoober–detsember 2016
jaanuar–märts 2017
aprill–juuni 2017

Täiemahuline sõda (2022–)

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa Ukrainasse sissetungi sündmusi alates 12. detsembrist 2022 kuni 7. juunini 2023.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

2023. aasta algusest alates hakati Venemaa riiklikes meediakanalites levitama teavet, mille kohaselt olevat tegemist Isamaa kaitsmisega NATO ja natsimeelse Ukraina rünnakute eest. Kui 2014. aastal levisid meedias Donbassi sõja lainel kujutised tankidest kirjega „Na Kiiev“, siis 2023. aasta alul võis vastaspoole samalaadsetelt kujutistelt lugeda: „Na Moskvu“. Jaanuari lõpul viidi Kremli, Putini residentsi ja Euroopa Liidu vastavate institutsioonide kaitse sõjaolukorra tasemele.

2022. aasta november

[muuda | muuda lähteteksti]

18. november

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina korraldas meredrooni rünnaku Novorossiski sadamale. Ükski Vene laev teadaolevalt suuremaid kahjustusi ei saanud. Ukraina peaminister Denõs Šmõhal sõnul on pea pool Ukraina elektrisüsteemist on Vene rünnakute tõttu rivist väljas.[1]

21. november

[muuda | muuda lähteteksti]

NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks.[2]

23. november

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Parlament kuulutas Venemaa "terrorismi sponsorriigiks", kuna Venemaa ründab süstemaatiliselt tsiviilelanikke ja paneb toime sõjakuritegusid. Avaldus iseenesest on sümboolne, kuid nõuab uusi sanktsioone.[3][4][5]

/.../

2022. aasta detsember

[muuda | muuda lähteteksti]

5. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kahel Venemaa sõjaväelennuväljal Engelsis (Saratovi oblastis) ja Djagilevos (Rjazani oblastis) toimusid plahvatused. Kolm lennukit said vigastusi, kaks Tu-95 ja üks Tu-22M pommitaja. Ukraina juhtkond ei võtnud rünnaku eest ametlikku vastutust.[6][7] Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina üritas rünnata Venemaa kauglennupommitajaid Nõukogude Liidus toodetud reaktiivdroonidega ja et droonid tulistati seejärel õhubaasidele lähenedes madalal alla. Rünnakute järel käivitas Venemaa Ukraina vastu uue raketirünnakute laine, mis koosnes umbes 70 tiibraketist.[8]

6. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa Kurski linna kuberner Roman Starovoit väitis, et Ukraina droonirünnak hävitas lennubaasi lähedal naftahoidla. Ohvrite kohta teateid ei ole ja tulekahju oli kontrolli all. Ukraina ei kommenteerinud neid väiteid.[9]

7. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • President Putin tunnistas, et "sõjaline erioperatsioon" võtab oodatust kauem aega. Konflikti edasist eskaleerumist takistab Venemaa tuumaarsenal. Nagu 2022. aasta juunis, viitas ta nüüd Peeter Suure poolt teostatud Vene impeeriumi laienemisele.[10]
Vene rakettide jäänused Harkivis 17. detsember 2022.

9. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Putin avalikustas, et kaalub "ennetava tuumalöögi" kontseptsiooni kasutuselevõtmist. Tema sõnul arutas USA seda poliitikat avalikult mõned aastad tagasi ning Venemaa mõtleb praegu sellele.[11] Mõni tund pärast Putini avaldust hoiatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg , et Venemaa ja NATO vahel on reaalne võimalus suureks sõjaks.[12]

10. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa kasutas Iraanis toodetud droone ning tabas kahte Odessa energiarajatist. Ukraina andmetel tulistati alla 15 droonist 10, kuid ülejäänute tekitatud purustuste tõttu jäi elektrita peaaegu kogu Odessa piirkond ja osa Hersonist. Kokku jäi 1,5 miljonit inimest elektrita.[13]
  • Vene ajaloo- ja inimõigusorganisatsioon Memorial, Valgevene inimõiguslane Ales Bjaljatski ja Ukraina inimõigusorganisatsioon Kodanikuvabaduste Keskus pälvisid Nobeli rahuauhinna.[14]

11. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina president Zelenskõi ütles, et Vene väed on muutnud Bahmuti linna "põlenud varemeteks".[15]

12. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • President Zelenskõi pöördus G7 poole taotlusega tankide, suurtükiväe ja kaugmaarelvade saamiseks. Vastuseks lubas G7 täita Ukraina nõuded.[16]
  • Ühendkuningriik kehtestas sanktsioonid Venemaa sõjaväe juhtkonnale raketirünnakute eest ja Iraani ärimeestele sõjaliste droonide tootmise ja tarnimise eest. Euroopa Liit kehtestas inimõiguste rikkumise tõttu sanktsioonid 20 Iraani isikule ja ühele ettevõttele. Euroopa Liidu välisministrid väitsid, et neil on tõendeid, mis kinnitavad Iraani HESA Shahed 136 droonide tarnimist Venemaale, hoolimata selle eitamisest mõlema riigi poolt.[17]

13. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]

14. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Tuli teateid, et USA ametnikud valmistuvad välja kuulutama plaani Ukraina varustamiseks keeruka õhutõrjesüsteemiga Patriot, lähtudes Ukraina juhtide taotlusest seoses Venemaa sagenevate raketirünnakutega Ukraina infrastruktuuri vastu. Bideni administratsioon ei pidanud kuude kaupa otstarbekaks süsteemi Ukrainasse saata, kuna Patriot tõrjesüsteem vajab kasutamiseks ja hooldamiseks vähemalt 90 väljaõppinud sõdurit, samuti seoses murega, et see provotseerib Venemaad eskalatsiooni suurendama.[20]
  • Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmytro Lubinets väitis, et Hersonis avastati laste piinamiskamber.[21]
  • Toimus vangide vahetus, mille tulemusena vabastati 64 Ukraina sõjaväelast ja üks USA kodanik, kes arreteeriti suvel Hersonis ja keda Donetski Rahvavabariigi poolt süüdistati meeleavalduste ajal "etnilise vaenu õhutamises".[22]

15. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kiievi Majanduskool avaldas aruande, mille kohaselt 2022. aasta novembri seisuga oli Venemaa sissetung põhjustanud Ukraina infrastruktuurile otsest kahju 136 miljardi dollari ulatuses. Enim oli kahjustatud energiataristut, tööstust, riiklikke ja eraettevõtteid.[23]
  • Ameerika Ühendriikide Rahvusvahelise Arengu Agentuur korraldas Kiievisse neli ekskavaatori ja üle 130 generaatori saatmise, et neid saaks kasutada katlamajade ja soojusvarustusjaamade taastamisel.
  • Donetski Rahvavabariigi poolt Donetski linnapeaks nimetatud Aleksei Kulemzini sõnul pommitasid Ukraina väed Donbassis Donetski linna suurima sagedusega 2014. aasta konflikti algusest alates.[24]
  • ÜRO inimõiguste ülemvolinik Volker Türk avaldas üksikasjaliku aruande sissetungi ajal toimunud 441 tapmisest (sealhulgas 8 tüdruku kohta).[25]
  • Ameerika Ühendriigid suurendasid Saksamaal koolitust saavate Ukraina sõdurite arvu alates detsembri kuust viiesajani.[26]

/.../

22. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]

Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis hotellis Ukraina rünnaku tõttu haavata.[27]

/.../

31. detsember

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina armee korraldas uusaastaööl rünnaku Makijivkas asuva Vene sõjaväebaasi vastu. Hukkus 400 sõdurit, haavata sai 300 Venemaa sõdurit, vahendas Ukrainska Pravda. [28]

2023. aasta jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]

1. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina sõjavägi väitis, et tappis okupeeritud Donetskis Makijivkale Venemaa relvajõudude laagrile tehtud raketirünnakus 400 Vene sõdurit ja veel 300 sai haavata . Venemaa toetatud kohalik ametnik Daniil Bezsonov süüdistas rünnakus M142 HIMARS raketiheitjat kasutanud Ukrainat, väites, et piirkonna pihta tulistati umbes 25 raketti.[29] Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et pärast 6 raketi väljatulistamist sai rünnakus surma kokku 92 Vene sõdurit.
  • Ukraina relvajõud väitsid, et on tulistanud alla 45 Shahed 136 drooni, ühel oli kiri "Head uut aastat". Peamine löök langes Kiievile: kohalikud võimud teatavad vähemalt 32 drooni hävitamisest. Hersoni piirkonda tabanud mürskude tagajärjel kahjustati kriitilise tähtsusega infrastruktuurirajatist (mille tõttu Herson ja naaberkülad jäid elektrita), piirkondlikku lastehaiglat ja elumaju.[30]

2. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2. jaanuari öösel rünnati Ukrainat rakettide ja droonidega. Ukraina sõjaväe ja võimude teatel tulistati alla 39 drooni Shahed-131/136, kaks Orlan-10 drooni ja üks lennukirakett. Kiievi kohal tulistati kohalike võimude andmetel alla vähemalt 20 õhusihtmärki, kuid mitmed läbi pääsenud droonid kahjustasid mitut energiataristu objekti.[31]

4. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]

5. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill kutsus üles sõlmima jõulurahu, et inimesed saaksid 6.–7. jaanuaril osaleda õigeusu jõulujumalateenistustel. Ka Türgi president Erdoğan kutsus üles sõlmima "ühepoolset relvarahu", pärast mida andis president Putin Vene relvajõududele korralduse pidada Vene õigeusu jõuludeks 36-tunnine relvarahu.[33] Ukraina lükkas Venemaa relvarahuettepaneku tagasi.
  • Esimesed 24 vangi, kelle Wagneri grupp värbas ja kes võitlesid Ukrainas, lõpetasid oma kuuekuulised lepingud ning vangid vabastati täieliku amnestiaga oma varasemate kuritegude eest saadud karistustest.[34]
  • President Biden ja kantsler Scholz teatasid ühisavalduses, et Saksamaa valitsus otsustas anda Ukrainale MIM-104 Patriot raketikaitsesüsteemi ja 40 jalaväe lahingumasinat Marder 1, samas kui USA valitsus annab umbes 50 Bradley lahingumasinat.[35]

6. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kremli poolt ühepoolselt välja kuulutatud nn jõulurahu ajal murdis Wagneri grupp läbi Ukraina armee kaitsest Soledari juures. Hõivati märkimisväärne osa linnast. Wagneri grupp väitis, et korraldab pealetungi üksinda, kuigi samas oli nähtud varem Hersoni oblastis võidelnud Vene õhudessantvägede üksusi.[36]
  • Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium sõlmis ettevõttega L3 Harris 40 miljoni dollari suuruse lepingu, et tarnida Ukrainale 2023. aasta teisel poolel 10 komplekti VAMPIRE (Vehicle-Agnostic Modular Palletized ISR Rocket Equipment), mis on sõidukile paigaldatav kerge juhitav raketitõrjesüsteem.[37]

8. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa kaitseministeerium teatas "kättemaksuoperatsioonist" rünnaku eest Vene sõdurite laagrile Makijivkas, väites, et Kramatorski rünnakus hukkus üle 600 Ukraina sõduri. Linna külastanud maailmameedia ajakirjanikud ei leidnud jälgi surmajuhtumitest ega tõsiseid kahjustusi pommitatud hoonetele. Nad avastasid, et S-300 oli tabanud tühja koolimaja ning ei leidnud selgeid märke sellest, et seal oleksid elanud sõjaväelased.[38]
  • Hersoni oblasti võimud teatasid päeva jooksul tehtud 77 suurtükiväe rünnakust, millest osa olid suunatud Hersoni linna elamurajoonidele.[39]
  • Reuters teatas, et Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse, mille tulemusena vabastati kummaltki poolt 50 sõdurit.[40]

9. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Pressiesindaja teatas, et Saksamaal ei ole plaanis tanke Leopard 2 Ukrainale üle anda.[41]

10. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina terasetoodang vähenes 2022. aastal Venemaa sissetungi tõttu umbes 70%.[42]
  • USA ja Ukraina ametnikud teatasid, et Vene suurtükiväetule intensiivsus on mõnes kohas vähenenud 75% võrra.[43]
  • Ühendkuningriik teatas, et suurem osa Soledarist on Venemaa kontrolli all, Wagneri grupp aga andis teada, et kogu linn.[44]

11. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Wagneri grupp väitis, et Soledari lahingus hukkus umbes 500 ukrainlast.[45]
  • Venemaa kaitseministeerium teatas peastaabi ülema Valeri Gerassimovi nimetamisest Ukrainas asuva Vene vägede rühma uueks ülemaks. Selgitati, et selline juhtimistaseme tõus on tingitud vajadusest korraldada tihedamat koostööd erinevate väeliikide vahel ning laiendada lahendatavate ülesannete ulatust. Gerassimovi asetäitjateks sellel ametikohal määrati: endine Ukraina vägede rühmituse ülem Sergei Surovikin, maavägede ülemjuhataja Oleg Saljukov ja kindralstaabi ülema asetäitja Aleksei Kim.[46]

13. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene sõjaväelased teatasid, et vallutasid Soledari, kuid Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov eitas linna vallutamist ja väitis, et lahingud olid "väga rasked". Donetski kuberner Pavlo Kyrylenko teatas, et Soledari on jäänud "559 tsiviilisikut, sealhulgas 15 last" ja neid ei õnnestunud evakueerida.[47] President Zelenskõi ja Ukraina asekaitseminister Hanna Maliar teatasid, et vastupanu kesklinnas jätkub ja asula lääneosa jääb ukrainlaste kätte.

14. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Toimus õhurünnak Dnipro korterelamule, mille tagajärjel hukkus vähemalt 46 inimest, sealhulgas kuus last.
  • Ukraina relvajõudude õhuväe juhtkond teatas, et Ukraina pihta tulistati kokku 38 raketti, millest 25 lasti alla.[48]
  • Ühendkuningriik teatas, et saadab Ukrainale Challenger 2 tanke ja samuti suurtükiväesüsteeme.[49]

15. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Saksa relvatootja Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger teatas, et ettevõte ei suuda lahinguvalmis tanke Leopard 2 Ukrainasse tarnida enne 2024. aastat.[50]

16. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht astus ametist tagasi osalt ekslike ütluste tõttu Saksamaa toetusest Ukrainale.[51]
  • Venemaa saavutas Soledari üle kontrolli pärast viimase tööstustsooni vallutamist kaevanduse number 7 lähedal, mis varem oli Ukraina vägede käes. Ukraina pool tunnistas, et nad on kaotanud kontrolli linna üle.[52]
  • Briti kaitseminister Ben Wallace kinnitas Londoni otsust saata Ukrainasse 14 tanki Challenger 2 ja mitukümmend liikurhaubitsat AS-90.[53]
  • Ukraina peaprokuratuur teatas, et Venemaa agressioonisõjas on saanud alates 24. veebruarist 2022 surma vähemalt 455 last, lisaks on saanud vigastada vähemalt 897 last.[53]
  • Sadakond Ukraina sõdurit jõudis USAsse Patriot süsteemide kasutamist õppima.[53]
  • President Volodõmõr Zelenskõi on alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu üle elanud üle 12 mõrvakatset, vahendas ukrainlaste uudistekanal Unian esmaspäeval väljaande The Independent informatsiooni, mis tugines peamiselt äsjailmunud raamatule.[53]
  • Saksa välisminister Annalena Baerbock kutsus üles looma eritribunali Vene liidrite vastutusele võtmiseks sissetungi ja täiemahulise sõja vallandamise eest Ukraina vastu.[53]
  • Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad teatas, et Ukraina relvajõududele anti üle juba kaheksas haubits Zuzana 2.[53]

17. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
Rindejoon Donetski oblastis jaanuaris 2023
  • Ukrainlased pidasid endiselt lahinguid Soledari linna servas ja selle ümbruses. Vene okupandid üritasid arendada pealetungi Bahmuti põhjaserva suunal. Venelaste põhilised rünnakud ja ka rindejoone muutused leidsid aset 11 kilomeetri laiusel rindelõigul Bahmuti ja Soledari vahel.[54]
  • Venemaa täiemahulisest invasioonist alates on sõjas Ukrainas kinnitatud üle 7000 tsiviilisiku hukkumine, teatas ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet.[55]
  • Ukraina päästeteenistuse teatel on 25 inimest endiselt kadunud pärast nädalavahetusel Dnipro elumajale korraldatud raketirünnakut, milles hukkus vähemalt 40 inimest, sealhulgas kolm last.[55]
  • Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri Zalužnõi kohtus Poolas esimest korda USA staabiülemate ühendkomitee esimehe kindral Mark Milleyga.[55]
  • Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tõi oma pöördumises välja, et mitte ükski rahvusvaheline organisatsioon pole veel leidnud võimalusi pääsemaks ligi kohtadesse, kus Venemaal hoitakse Ukraina sõjavange.[55]
  • Soome on valmis toetama Ukrainat sõjas Venemaaga nii kaua kui vaja, ütles Soome peaminister Sanna Marin Davosis toimuval iga-aastasel Maailma Majandusfoorumil.[55]
  • Venemaa president Vladimir Putin andis möödunud aastal korralduse tõsta 2026. aastaks Vene sõjaväe teenistujate arvu 1,5 miljonini. Kaitseminister Sergei Šoigu teatas täna, et korraldus täidetakse.[55]

18. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Brovarõs kukkus lasteaia ja elumaja läheduses alla Ukraina helikopter. Esialgsete andmete kohaselt hukkus 14 inimest, üheksa neist olid väidetavalt lennumasina pardal. Hukkunute ja vigastatute seas oli ka 12 last. Teiste hulgas hukkus Ukraina siseministeeriumi juhtkond, nende seas ka siseminister Denõss Monastõrskõi, tema abi Jevheni Jenin ja riigisekretär Juri Lubkovõtš.[56]
  • USA annab 125 miljonit dollarit elektriseadmete osade ja muude tarvikute jaoks, et aidata Ukraina remondimeeskondadel toime tulla riigi energiasüsteemi tabanud Venemaa rünnakute kahjustustega, teatas USA rahvusvahelise arenguabi juht Samantha Power.[56]
  • Serbia president Aleksandar Vučić viitas suhete jahenemisele senise lähedase liitlase Venemaaga, kui tõrjus usutluses Bloombergile Kremli liidri Vladimir Putini nõudmisi Ukraina territooriumile.[56]
  • Kanada kaitseminister Anita Anand lubas visiidi käigus Kiievisse, et riik annab Ukrainale veel 200 Senator soomukit väärusega 90 miljonit dollarit.[56]
  • Vene autoritaarne president Vladimir Putin väitis, et Vene kaitsetööstus toodab aastas sama palju õhutõrjerakette kui kõik ülejäänud maailma tootjad kokku. Putini sõnul see sisendavat usku Venemaa võitu Ukrainas.[56]
  • Vene väed keskendusid jätkuvalt Bahmuti linna ümberpiiramise võimalusele ning edenesid mõnevõrra nii põhja kui edela suunal, samuti on edasi liigutud Kreminna piirkonnas.[57]

19. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene väed püüdsid edeneda Soledarist lõunasse ja põhja, lõuna suunas jäid toppama. Katsed Avdjivka lõunaserva proovile panna ei andnud andnud tulemusi.[58]
  • Maailma mõjukaimate investorite hulka kuuluv Larry Fink ütles Ukraina-teemalisel kohtumisel Davosis, et Ukraina vajaks 750 miljardit dollarit ülesehitusraha ja abi, kui sõda suhteliselt varsti lõpeb.[59]
  • Euroopa Juudikongress väljendas oma vapustust ja jahmatust Venemaa välisministri Sergei Lavrovi kommentaaride üle, milles minister võrdles lääneriikide valitsuste toetust Ukrainale Adolf Hitleri nn lõpliku lahendusega.[59]
  • Väidetavalt oli Saksamaa kantsler Olaf Scholz nõus saatma Ukrainasse Leopard tanke ainult juhul, kui Ameerika Ühendriigid annavad Kiievile Abrams-tüüpi tanke, kirjutas BBC, viidates Saksamaa valitsusallikale.[59]
  • Briti kaitseminister Ben Wallace teatas, et lisaks juba varem avalikustatud sõjalisele abile tarnib Ühendkuningriik Ukrainale täiendavalt ka 600 Brimstone raketti, vahendas The Guardian.[59]
  • Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill ütles, et Venemaa lüüasaamine praegustes tingimustes võib kogu inimkonnale kaasa tuua hukatuslikud tagajärjed.[59]
  • Jaanuari alguseks oli ÜRO Inimõiguste Komitee vaatlusmissioon tuvastanud Ukrainas 6919 tsiviilisiku tapmise ja üle 11 000 vigastatu. Jaanuari keskpaigaks oli tuvastatud üle 60 000 sõjakuriteo.[59]

20. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • USA kuulutas Vene erasõjafirma Wagneri grupp kuritegelikuks organisatsiooniks. "See on «kuritegelik organisatsioon, mis jätkab ulatuslike metsikuste ja inimõigusrikkumiste sooritamist», ütles Valge Maja kõneisik riikliku julgeoleku küsimustes John Kirby.[60]
  • Venemaa juhtkond keeldus kinnitamast, kas Venemaa valmistub õhulöökideks Moskva vastu, kuna sotsiaalmeedias hakkasid levima kaadrid õhutõrjesüsteemidest pealinna hoonete katustel. Avaldatud fotodel on näha, et Venemaa kaitseministeeriumi hoone katusele on paigaldatud õhutõrjesüsteem Pantsir.[60]
  • USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley väljendas kahtlust, kas Ukrainal õnnestub 2023. aastal Vene väed oma territooriumilt täielikult välja tõrjuda.[60]
  • Esimene ÜRO humanitaarabikonvoi jõudis Ida-Ukrainasse sõjast laastatud Soledari piirkonda, ütles organisatsiooni esindaja. «See on esimene agentuuridevaheline konvoi, mis sõja algusest saadik sellesse piirkonda jõudis,» teatas pressiesindaja Jens Laerke Genfis ajakirjanikele.[60]
  • USA Luure Keskagentuuri (CIA) peadirektor William Burns käis jaanuari keskel salaja Kiievis, teatas Washington Post. Burns kohtus Ukraina luurekolleegidega, aga ka president Volodõmõr Zelenskõiga ning kinnitas USA jätkuvat toetust Ukrainale.[60]

/.../

30. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Prantsusmaa ja Austraalia teatasid, et hakkavad Ukraina jaoks ühiselt 155 mm suurtükimoona tootma, teatasid mõlema riigi välis- ja kaitseministrid Pariisis.
  • Ukraina saab Suurbritannialt Challenger 2 tankid kätte enne suve, ütles Suurbritannia kaitseminister Ben Wallace. Wallace'i sõnul viiakse enne läbi vajalikud treeningud ning seejärel antakse tankid üle. Ukraina tankiüksused saabusid Suurbritanniasse Challenger 2 õppustele jaanuari lõpupäevil.[61]
  • Juhul kui Venemaa peaks saama Iraanilt nende ballistilisi rakette, siis ei suuda Ukraina õhutõrje neid alla tulistada, hoiatas Ukraina õhuväe esindaja. Ta kinnitas Ukraina televisioonis, et ballistiliste rakettide hävitamiseks vajab Ukraina Patriot õhutõrjesüsteemi uusimat versiooni Patriot PAC-3 või Prantsuse SAMP/T (Sol-Air Moyenne Portée/Terrestre) süsteemi.[61]
  • Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureülevaate kohaselt jätab Venemaa enda jaoks avatuks võimaluse korraldada vajadusel uus mobilisatsioonilaine. Venemaa presidendi esindaja Dmitri Peskov teatas 23. jaanuaril, et osalise mobilisatsiooni seadlus jääb endiselt jõusse. Peskov väitis, et antud ukaas on jätkuvalt vajalik relvajõudude tegevuse toetamiseks.[61]
  • Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Vene väed jätkavad Lõmani, Bahmuti ja Avdijivka ründamist. Mujal üritavad Vene väed oma positsioone säilitada. Sõjauuringute Instituut ISW kirjutas, et Vene regulaararmee väed vahetavad tõenäoliselt välja kurnatud palgasõdurite rühmituse Wagneri grupp üksused, et jätkata pealetungi Donetski oblastis Bahmuti linnas. ISW teatel tegutsevad Bahmuti ümbruses nüüd ka Venemaa õhudessantväed.[61]

31. jaanuar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene väed ei suuda kevadel võimalikus pealetungis Ukraina vastu edu saavutada, kuna neil on piiratud üksused, varustus ja logistika. Venemaa võime konflikti kulgu muuta on samuti piiratud, vahendas CNN lääneriikide ametnike seisukohti.[62]
  • Prantsuse kaitseminister Sebastien Lecornu teatas teisipäeval, et riik saadab Ukrainale veel 12 Caesari liikursuurtükki. Lisaks saadab Prantsusmaa Poolasse 150 Prantsuse armee sõdurit, kes hakkavad õpetama välja kuni 600 Ukraina sõdurit iga kuu.[62]
  • Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov kinnitas intervjuus The Washington Postile, et Ukrainas sõdib praegu ligikaudu 326 000 Vene sõdurit. Budanovi sõnul on Venemaa eesmärk sel aastal enama territooriumi okupeerimine Donetski ja Luhanski oblastites. Uut pealetungi Valgevene kaudu Ukraina sõjaväeluure juht ei usu.[62]
  • USA teatas, et toimetab Ukrainasse esimese partii lahingumasinaid Bradley. 60 lahingumasinat lahkus eelmisel nädalal Lõuna-Carolina osariigis asuvast North Charlestoni linnast, kokku saadetakse Ukrainasse 109 sellist sõjamasinat. USA annab Ukrainale ka 90 Strykeri soomukit.[62]

2023. aasta veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]

1. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina kaitsejõudude peastaap teatas, et Venemaa jätkab vaatamata suurtele kaotustele rünnakukatseid Lõmani, Bahmuti, Avdijivka ja Novopavlivka suundades. Peastaabi teatel jätkab Venemaa ka okupeeritud territooriumi tsiviiltaristu kasutamist oma eesmärkidel.[63]
  • Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu sekretär Oleksi Danilov ütles Suurbritannia Sky Newsile, et Venemaa valmistab ette maksimaalset eskalatsiooni. Danilovi väitel väitel ei välista Ukraina järgmise paari nädala jooksul ühtegi stsenaariumi, tema sõnul on järgmised paar kuud sõja jaoks otsustavad.[63]
  • Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kinnitas, et Ukraina loodab saada liitlastelt 120-140 lääneriikide moodsat tanki. Kuleba teatas, et Ukraina soovin endale Leopard 2, Challenger 2 ja M1 Abrams tanke. Samas loodab Ukraina välisminister saada ka Prantsuse AMX-56 Leclerci tanke..[63]
  • Tšehhi uus president Petr Pavel teatas, et toetab Ukraina kiiret NATO-sse saamist. Petr Paveli sõnul peaks NATO võimalikult kiiresti võtma Ukraina kaitsealliansi liikmeks, vahendas The Kyiv Independent. Ukraina esitas avalduse liituda NATO-ga septembris 2022.[63]

2. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina sõjaväeluure esindaja Andri Tšernjak ütles, et Venemaa president Vladimir Putin andis oma vägedele käsu märtsiks Donbass vallutada ühes Donetski ja Luhanski oblastiga. Tšernjaki sõnul pole samas seekord karta, et Valgevene suunalt toimuks uus sissetung. Tema teatel koondab Venemaa täiendavaid vägesid Ukraina idaossa.[64]
  • Venemaa on sõjandusblogi Oryx analüütikute hinnangul kaotanud üle 9000 ühiku tehnikat, sh 1671 tanki. Oryxi autorid arvestavad ainult neid kaotusi, mis on visuaalselt tõendatud. Ukraina peastaabi numbrid Venemaa kaotuste kohta on suuremad, kuid neid pole võimalik sõltumatult kinnitada. Ukraina on sama meetodi kohaselt kaotanud üle 2800 ühiku tehnikat, sh 453 tanki.[64]
  • Putin kõneles üritusel, mille raames Kreml tähistas Stalingradi lahingu 80. aastapäeva, vahendas Reuters. Putini sõnul läheb Venemaa armee uuesti vastamisi Saksa tankidega. Putin väitis taaskord, et Venemaa võidab Ukraina vastase sõja.[64]
  • Euroopa Liit teatas, et kavatseb Ukraina sõdurite väljaõppemissiooni mahtu kahekordistada. Uueks eesmärgiks oleks õpetada välja 30 000 Ukraina sõdurit erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides. Seni oli eesmärgiks õpetada välja ligikaudu 15 000 Ukraina sõdurit.[64]

3. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Valge Maja teatas, et USA annab Ukrainale veel 2,17 miljardi dollari eest sõjalist abi. Uus pakett sisaldab laskemoona, mille hulgas on ka täppispommid. Uue sõjalise abi hulka kuuluvad pikamaa GLSDB (Ground Launched Small Diameter Bomb) väikese läbimõõduga raketimootoriga pommid. Neid pomme on võimalik tulistada mitmikraketiheitjast M142 HIMARS ning roomikutel liikuvast raketiheitjast M270 MLRS. GLSDB on GPS-iga juhitav ning väga täpne.[65]
  • Saksa valitsus lubas Saksa kaitsetööstuse ettevõtete ladudes olevate Leopard 1 tankide tarneid Ukrainale. Vanemaid Leopard 1 tanke leidub Rheinmetall AG ja Flensburger Fahrzeugbau Gesellschafti (FFG) ladudes.[65]
  • USA ja teiste riikide ametiisikud kinnitasid, et Venemaa sõjalised kaotused sõjas Ukraina vastu lähenevad 200 000 sõdurile. Kaotuste hulka arvestatakse kõik isikud, kes on hukkunud, vigastatud, haiged, kinni peetud, vangi langenud või kadunuks jäänud.[65]
  • USA valitsus eitas väiteid nagu oleks Luure Keskagentuuri peadirektor William Joseph Burns teinud Ukrainale ja Venemaale rahuettepaneku, mille käigus Ukraina oleks pidanud loobuma viiendikust enda territooriumist.[65]

4. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kanada kaitseminister Anita Anand ütles laupäeval, et esimene Leopard 2 tank saadeti Ukraina poole teele. Kanada teatas jaanuari lõpus, et saadab Ukrainale neli Leopard 2 tanki.[66]
  • Ukraina ja Venemaa relvajõud vahetasid laupäeval vange: omade juurde pääses 116 ukrainlast ning 63 venelast. Vabastatud Ukraina võitlejate seas on Mariupoli kaitsjaid, Hersoni vastupanuvõitlejaid, Bahmuti snaipreid ja teisi sõjaväelasi.[66]
  • Hiina varustab väidetavalt Vene armeed sõjaliste vahenditega, kuigi lääs ja tema liitlased on Venemaale kehtestanud sanktsioonid, kirjutas The Wall Street Journal. Hiina riigile kuuluvad ettevõtted varustavad Moskvat navigatsioonivahenditega, tarnivad võrgu- ja satelliitsüsteemide segamise seadmeid ja hävitajate varuosi.[66]
  • Ameerika Ühendriikide kõrge ametnik hoiatas sel nädalal Türgit, et see ei ekspordiks Venemaale kaupu ja seadmeid, mida Moskva saaks kasutada oma sõjas Ukraina vastu.[66]
  • Prantsusmaa ja Itaalia leppisid omavahel kokku keskmaa õhukaitsesüsteemi SAMP/T Mamba tarnimises Ukrainale. Keskmaa õhutõrjeüsteem peaks Ukrainasse jõudma kahe kuu jooksul. Tegemist on esimese Euroopas välja töötatud õhutõrjesüsteemiga.[66]

5. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ida-Ukrainas Donetski oblastis käivad karmid lahingud ning Venemaa on tugevdamas survet enne sissetungi esimest aastapäeva, ütles pühapäeva õhtul Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.[67]
  • Iraan ja Venemaa plaanivad ehitada Venemaale tehase, mis suudab toota rohkem kui 6000 iraanlaste poolt loodud HESA Shahed 136 drooni, teatas The Wall Street Journal. Moskva ja Teheran on plaaniga edasi liikumas ning Iraani delegatsioon käis jaanuaris Venemaal tutvumas kohaga, kuhu tehas kavatsetakse ehitada.[67]
  • Ukraina ei hakka kasutama USA poolt lubatud kaugmaaraketisüsteeme Venemaa territooriumi ründamiseks ning kasutab neid vaid Ukrainas asuvate Vene vägede vastu, ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov.[67]
  • Iisraeli endine peaminister Naftali Bennett ütles intervjuus, et Venemaa president Vladimir Putin oli talle lubanud, et Venemaa ei ürita tappa Volodõmõr Zelenskõid. Putin olevat andnud lubaduse kahe riigijuhi salajasel kohtumisel, mis toimus vahetult peale Venemaa sissetungi Ukrainasse.[67]
  • Vene väed konfiskeerisid okupeeritud Luhanski oblastis raamatukogudest ja koolidest ukrainakeelseid raamatuid ja põletasid need soojusjaamades, teatas Ukraina sõjaväe rahvuslik vastupanu keskus.[67]

6. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina maavägede juht kindralpolkovnik Oleksandr Sõrskõi kinnitas, et Ukraina väed on valmis Bahmuti linna kaitsma ning Vene pealetungid ei suuda seda linna vallutada, vahendas ingliskeelne päevaleht Kyiv Post. Kindralpolkovnik Sõrskõi juhtis tähelepanu, et Bahmuti linna ümbritsevad domineerivalt künkad ja kõrgustikud, mis juba iseenesest ei lase vastase rünnakutel kergelt edeneda.[68]
  • Ukraina relvajõudude peastaabi väitel sundisid Vene okupatsioonivõimud Luhanski oblastis Kreminnas kohalikele inimestele peale Vene passe. Niinimetatud Luhanski rahvavabariigi riigiettevõtete töötajatel, kes ei ole oma taotlusega järjekorras Vene passi saamiseks, vähendatakse survemeetmena palka 30 protsenti.[68]
  • Norra kuningriik teatas, et plaanib eraldada Ukraina ja teiste sõjas kannatada saanud riikide tarbeks 75 miljardit Norra krooni (ligikaudu 7 miljardit eurot). Raha on plaanis eraldada viie aasta kestel.[68]
  • Ukraina sõjaväeluure asejuht Vadõm Skibitski väitis intervjuus, et Venemaa on siiani kasutanud Ukraina vastu ligikaudu 660 HESA Shahed 136 drooni. Skibitski sõnul peaks Venemaa varsti saama Iraanilt uue droonipartii. Esialgu tellis Venemaa Iraanilt lisaks 1750 drooni.[68]
  • Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas, et Ukraina sõdurid saabusid Suurbritanniasse, et õppida kasutama Briti AS-90 liikursuurtükki.[68]

/.../

8. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • President Zelenskõi esines Londonis Westminster Hallis kõnega Briti parlamendiliikmetele, kohtus Ühendkuningriigi kuninga ja peaministriga, väisas saareriigis väljaõppel olevaid Ukraina sõjaväelendureid ning suundus edasi Pariisi, kohtumisele president Macroni ja kantsler Scholziga, kust edasi viis reis Brüsselisse. Venemaa saatkond Londonis hoiatas Ühendkuningriigi valitsust hävituslennukite Ukrainasse saatmise eest, öeldes et sellel on „sõjalised ja poliitilised tagajärjed Euroopa mandrile ja kogu maailmale“ ("military and political consequences for the European continent and the entire world").[69][70]

/.../

12. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa võis pealetungis Vuhledarile kaotada terve 155. merejalaväebrigaadi. Vene väed kaotasid Vuhledari lähedal päevas 150-300 merejalaväelast. Taktikalised läbikukkumised Vuhledaris võisid nõrgestada Kremli-meeleste usku, et Moskva suudab alustada otsustava rünnakuga.[71]
  • Vene üksuste kaotuste kasvu tingisid tõenäoliselt mitu tegurit koos – rindele saadetud sõjaväelaste nõrk väljaõpe, juhtimisvead ja ressursipuudus, mis tuli hästi välja lahingutes Bahmuti ja Vuhledari juures.[71]
  • Ukraina väed hoiavad vaatamata Venemaa suurele pealetungile rinnet Donetski oblastis, sealhulgas ka Bahmuti linna, ütles riigi relvajõudude komandör laupäeval.[71]
  • Kremlimeelse ajalehe Komsomolskaja Pravda veebilehele ilmusid lühiajaliselt kümme artiklit, mis vastustasid Venemaa agressiooni Ukrainas. Veebi jõudsid pealkirjad: "Krimm on Ukraina. Venemaa peab poolsaare tagastama", "Venemaa on langenud Putini režiimi okupatsiooni ohvriks" jne. Artiklid eemaldati lehe veebiküljelt kümne minuti jooksul, aga opositsioonilised väljaanded nagu näiteks Meduza, suutsid selle siiski registreerida.[71]
  • Ühendkuningriigi kaitsetööstuse kõrged esindajad arutasid Kiievis plaane hakata Ukrainas tootma relvastust ja sõjatehnikat, teatas ajaleht The Telegraph viitega anonüümsetele allikatele.[71]

13. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles enne 14.-15. veebruaril organisatsiooni peakorteris toimuvat alliansi liikmesriikide kaitseministrite kohtumist, et Venemaa president Vladimir Putin ei valmistu mitte rahuks, vaid uueks pealetungiks Ukrainas, ning liitlased jätkavad Ukraina varustamist kõige selle sõja võitmiseks vajalikuga.[72]
  • Ida-Ukrainas jätkuvates ägedates lahingutes ei halasta Vene armee kellelegi. Kohalikke elanikke abistavate välismaalastest vabatahtlike eest on venelaste Wagneri eraarmees välja pandud rahalised preemiad, elusa välismaalase hind on 7000 dollarit.[72]
  • Venemaa ees oli ülesanne hajutada fakti, kuidas mõnenädalasest erioperatsioonist sai aasta otsa kestnud suure mastaabiga sõda, kus nad kandsid meeletult suuri kaotusi. Kokku vähemalt seitsme Afganistani sõja kaotuste mahus (Nõukogude Liit kaotas Afganistanis u 15 000 sõdurit, u 35 000 sai haavata).[72]
  • Vladimir Putin hakkas väidetavalt kasutama soomusrongi. Nexta sõnul on Putini rongil magamistuba ja kontor, samuti eraldi vagunid saatjatele. Lisaks on see varustatud eriside võrguga. Putin hakkas kasutama seda reisideks Venemaal ja pääsemaks oma residentsi Valdais.[72][73]

/.../

16. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kiievis visiidil viibinud leiboristide liider Sir Keir Starmer lubas president Zelenskõile vankumatut toetust ("unwavering support") Ukraina võitluses.[74]
  • Venemaa pealetung on Ukrainas juba alanud, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi intervjuus BBC-le. “Venemaa rünnakud tulevad mitmest suunas,” märkis riigipea Zelenskõi ja lisas, et Ukraina väed püsivad kaitsel, kuni algab nende vastupealetung. Selleks aga vajavad ukrainlased rohkem lääneriikide relvi.[75]
  • Ukraina relvajõudude tänaõhtuse olukorraülevaate kohaselt olid Venemaa okupatsioonivõimud hakanud Mariupolis sundima kodutuid ning alkoholi- ja narkosõltlasi oma armeesse võitlema asuma.[75]
  • Üks Venemaa kaitseministeeriumiga seotud allikas ütles väljaandele Važnõje Istorii, et Vene armee on otsustanud muuta taktikat ja hakata massiliselt Ukrainas kasutama lennukeid ja helikoptereid. Allika väitel on Venemaal lennuväe osas endiselt selge ülekaal Ukraina relvajõudude vastu.[75]
  • Iisraeli parempoolse valitsuse välisminister Eli Cohen ütles visiidil Kiievisse, et tema riik seisab vankumatult Ukraina suveräänsuse eest.[75]
  • Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka ütles, et tema riik ühineks Vene pealetungiga Ukrainale ainult siis, kui Kiievi väed Valgevenet esimesena ründaks.[75]
  • Vene erasõjafirma Wagner juht Jevgeni Prigožin möönis, et Ukraina idaosas asuva Bahmuti vallutamiseks võib vene vägedel kuluda veel kaks kuud.[75]
  • Venemaa sõjakampaania Ukraina vastu on tõenäoliselt ammendanud Venemaa varustuse ja elavjõu varud, mida vajatakse edukaks ulatuslikuks pealetungiks Ida-Ukrainas, selgus Ameerika Sõjauuringute Instituudi (ISW) 15. veebruari ettekandest.[75]

17. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • BBC vene toimetusel oli avalikest allikatest õnnestunud teha kindlaks 14 709 Vene sõjaväelase hukkumine Ukrainas. Kuid viimase 14 päevaga oli Vene sõjaväelaste kinnitatud surmajuhtumite arv eelnevate nädalatega võrreldes viiekordistunud. BBC hinnangul võis olla tegemist pealetungi tulemusega, mida Venemaa olid Donbassis alustanud. BBC andmetel hakkasid venelaste kaotused elavjõus märgatavalt suurenema juba mullu detsembri keskel. 2022. aastal teatasid Venemaa allikad tavaliselt 250–300 hukkunust nädalas, kuid jaanuaris need näitajad kahekordistusid.[76]
  • NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas Hiina ja Venemaa kasvavate sidemete eest, kutsudes demokraatiasse ja vabadusse uskuvaid riike seisma üheskoos vastu autoritaarsetele jõududele. Pärast Vene vägede sissetungi Ukrainasse mullu veebruaris on Hiina püüdnud end positsioneerida neutraalsena, kuid on samal ajal süvendanud sidemeid Moskvaga ning ei ole sõda hukka mõistnud.[76]
  • Kui veel aasta tagasi ei seisnud Venemaa ühegi G7 riigi elanike ohtude nimekirjas isegi mitte esiviisikus, siis nüüdseks peavad kõigi nende inimesed idanaabrit kõige suuremaks ohuks, näitab vastne Müncheni julgeolekuindeks.[76]
  • Minsk täidab sajaprotsendiliselt Venemaaga kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas sõlmitud lepinguid, ütles Valgevene režiimi juht Aljaksandr Lukašenka Novo-Ogarjovos kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.[76]
  • Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles reedel, et dialoogiks Venemaaga pole aeg küps, eriti praegu, mil Moskva hoogustab rünnakuid Ukraina vastu.[76]

/.../

20. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]

Kiievit külastanud president Biden kinnitas lääneriikide jätkuvat toetust Ukrainale.[77]

21. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • ÜRO Ukraina inimõiguste järelevalvemissiooni juhi Matilda Bogneri teatel oli ligi aasta kestnud sõjas hukkunud vähemalt 8000 tsiviilisikut ja saanud vigastada ligikaudu 13 300 inimest (sh vastavalt 487 ja 954 last).[78]
  • Venemaa kaitseministeerium eitas, et piirab laskemoonasaadetisi vabatahtlikele võitlejatele, kuid teates ei mainitud, et selle all mõeldakse Wagneri grupi palgasõdureid. Eraarmee juhid on varem Kremli selles süüdistanud.[79]
  • Itaalia peaminister Giorgia Meloni saabus Kiievisse, kus kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, samuti külastas ta Butšat ja Irpinit. Meloni ütles pärast Zelenskiga kohtumist, et Itaalia toetus Ukrainale on vankumatu.[79]
  • Venemaa võib peatselt mobiliseerida oma relvajõudude koosseisu veel sadu tuhandeid mehi, kinnitasid luureallikad The New York Timesile.[79]
  • Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi sõnul on Kremli-vastases koalitsioonis juba 54 riiki, kes olid viimasel Ramsteini formaadi kohtumisel kohal. Reznikov rõhutas, et Ukraina partnerite puhul pole veel väsimust näha.[79]
  • Euroopa Liit otsustas pikendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone aasta võrra.[79]

22. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kõik Bukaresti Üheksa (B9) liikmed ehk NATO idatiiva riigid mõistavad ühiselt hukka Venemaa sõja Ukrainas, ütles Poola presidendi nõunik Marcin Przydacz ajakirjanikele. B9 gruppi kuuluvad Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Ungari.[80]
  • Iisrael peaks kolme kuuga suutma rajada Ukraina tarbeks õhurünnakute eelhoiatussüsteemi, mis võtab Ukraina eripärasid arvesse, kinnitas Ukraina suursaadik Iisraelis Jevhen Kornišuk.[80]
  • Okupeeritud Mariupoli linnas oli teisipäeva õhtul kuulda 11 eri plahvatust, teatas Mariupoli linnavolikogu. Mariupol asub rindejoonest Lõuna-Ukrainas pea 80 kilomeetri kaugusel.[80]
  • Poola välisministeerium kinnitas, et nende Leopard 2 tankid jõuavad Ukrainasse järgmise kahe või kolme nädala jooksul kui tankimeeskondade väljaõpe ühele poole saab, vahendas CNN.[80]
  • Uudisteagentuuri Bloomberg teatel kavatseb USA anda Ukrainale GPS-iga juhitavaid JDAM-i (Joint Direct Attack Munition) lennukipommide komplekte, millega saab tabada sihtmärke, mis on üle 70 kilomeetri kaugusel.[80]

/.../

24. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Sõja algusest alates enam kui neljakümnendal konflikti käsitleval ÜRO Julgeolekunõukogu istungil kinnitas peasekretär Guterres, et 40% Ukraina elanikkonnast vajab abi ja kaitset. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kutsus üles järgima leinaminutit.[81][82][83] Ühendkuningriigis tähistati aasta möödumist sõja algusest leinaminutiga kell 11 kohaliku aja järgi.[84]
  • Ukraina õhuväe käsutuses on JDAM-ER lennukipommid, millega saab tabada sihtmärke kuni 70 kilomeetri kaugusel, teatas The Drive.[85]
  • Teisipäeval sai Ukraina tagasi 130 sõdurit ning Venemaa sai tagasi 90 Vene võitlejat, vahendas Ukrainska Pravda Vene ja Ukraina allikaid. 130 vabastatud sõjavangi hulgas oli ka 87 Mariupoli kaitsjat, kellest 71 võitlesid ka Azovstalis.[85]
  • Ukraina juhid teatasid, et riigi väed ei loovuta Donetski oblastis asuvat Bahmuti linna Venemaale.[85]
  • Poola kaitseminister Mariusz Błaszczak kinnitas, et sel nädalal saadetakse Ukrainasse 10 Leopard 2 tanki.[85]

25. veebruar

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval tehtud pöördumises, et lääneriikide abiga suudab Ukraina lõpetada Venemaa agressiooni juba tänavu. Ukraina asekaitseministri Hanna Maliari sõnul kannavad Vene väed ja Wagneri eraarmee Bahmuti rünnates suuri kaotusi, mõnes üksuses ulatub kaotatute osakaal 80 protsendini.[86]
  • Enamik G20 kuuluvatest riikidest mõistis karmilt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse, kuid ühisavaldusega ei ühinenud lisaks Venemaale ka Hiina, teatas G20 eesistuja India.[86]
  • Moskvas ei kommenteeritud sõja aastapäeva tõenäoliselt ebaõnnestunud eesmärkide tõttu. Sõjauuringute instituut ütles, et see on põhjuslik, kuna Venemaa ei suutnud saavutada ühtegi püstitatud eesmärki ega ole alates 2022. aasta juulist saavutanud märkimisväärset territoriaalset edu.[86]
  • Euroopa Liit kiitis heaks Venemaa sanktsioonide 10. paketi. Paketi heakskiitmine venis, kuna Poola nõudis karmimaid sanktsioone, kutsudes üles keelama sünteetilise kummi sisseveo Venemaalt. Seda kummi kasutatakse muuhulgas autorehvide valmistamiseks.[86]
  • Rootsi saadab Ukrainasse kuni 10 Leopard 2 tanki ja õhutõrjesüsteemi, teatasid peaminister Ulf Kristersson ja kaitseminister Pål Jonson.[86]

/.../

2023. aasta märts

[muuda | muuda lähteteksti]

1. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Valgevene režiim teatas, et väidetavalt pühapäeval droonirünnaku alla sattunud Vene A-50 luure- ja juhtimislennuk on terve. Rünnaku omaks võtnud grupeering Bypol väitis, et nende rünnakus said lennuki radarilokaator ja satelliitsidesüsteem vigastada. A-50 lennuk on Vene õhuväe jaoks kriitilise tähtsusega, muuhulgas kasutab õhuvägi A-50 radarlennukit Ukraina õhutõrje välja peilimiseks.[87][88]
  • Ukraina riikliku elektrivõrgu operaatori Ukrenergo teatel pole Ukrainas 18 päeva olnud ulatuslikku elektridefitsiiti ega elektrikatkestusi, vahendas CNN.[87]
  • Idaringkonna esindaja sõnul ründavad Vene väed Bahmuti kogu rindejoone ulatuses ning kannavad suuri kaotusi. Seetõttu ei suuda Vene väed Serhi Šerevatõ hinnangul peale Bahmuti enam pealetungioperatsioone teha.[87]
  • Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka sõitis Hiinasse. CIA juht William Burns hoiatas hiljuti, et Hiina kompartei kaalub Venemaa varustamist relvadega, mis võib toimuda Valgevene kaudu.[87]
  • Hispaania kaitseministeerium valmistub saatma Ukrainale kuus Leopard 2A4 tanki, teatas päevaleht El Mundo.[87]

2. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vuhledari piirkonnas toimus viimase kolme nädala jooksul käesoleva sõja seni suurim tankilahing, mille käigus kaotas Venemaa vähemalt 130 tanki ja soomukit.[89]

/.../

6. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa kaotused lahingutes Bahmuti pärast on viis korda suuremad kui Ukraina omad, vahendas telekanali CNN uudist ukrainlaste uudisteportaal Unian. Samas toonitati, et sellele vaatamata kannab Ukraina linna kaitstes märkimisväärseid kaotusi. Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak ütles, et relvajõududes on «konsensus» jätkata riigi idaosas asuva Bahmuti linna kaitsmist.[90]
  • Ukraina välisminister ärgitas Rahvusvahelist Kriminaalkohust (ICC) uurima sotsiaalmeedias ringlevat videot, millel oli näha, kuidas Vene väed tapavad ukrainlasest sõjavangi. Dmõtro Kuleba sõnul on oluline, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Khan algataks kohe ICC uurimise selle sõjakuriteo suhtes.
  • Ajalehe The Financial Times andmeil kõhkleb Venemaa Iraani ballistilisi rakette ostmast, kuna pelgab, et vastusena sellele tarnivad lääneriigid Ukrainale kaugmaarakette. NATO riikide hinnangul hoiab Venemaad paljuski tagasi hirm, et USA saadaks seepeale Kiievile raketisüsteemi ATACMS, mille laskeulatus küündib 300 kilomeetrini ehk kaugele Venemaa kontrollitavatele aladele.[90]
  • Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi alustada sooviv Ukraina on täitnud kõik ELi soovitused, ütles peaminister Denõss Šmõhal. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on öelnud, et Ukraina väärib liitumiskõneluste alustamist 2023. aastal.
  • USA kaitseminister Lloyd Austin ütles, et Ukraina Donetski oblastis asuval Bahmuti linnal on pigem sümboolne kui operatiivne tähtsus ning selle langemine ei pruugi tähendada, et Moskva on sõja käiku muutnud, edastas uudisteportaal Unian.
  • Wagneri grupi juht Jevgeni Prigožin kurtis, et tema väed ei saa vajalikku laskemoona, samal ajal kui tema palgasõdurid püüavad saavutada kontrolli Bahmuti üle. Prigožin ütles, et laskemoona tarnimisega viivitamise taga võib olla tavaline bürokraatia või reetmine. Sotsiaalmeedias tehtud postituses ütles Prigožin, et dokumendid allkirjastati 22. veebruaril ning eeldati laskemoona saatmist Bahmutisse juba järgmisel päeval. Enamik laskemoona pole aga tema vägedeni veel jõudnud, nentis ta.[90]

/.../

11. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Vene erasõjafirma Wagner juht väitis, et tema võitlejad on lähedal Ida-Ukrainas asuva Bahmuti kesklinnale. Sõnumirakenduses Telegram avaldatud videos oli näha Wagneri juhti Jevgeni Prigožinit seismas väidetavalt Bahmutis asuva kõrghoone katusel. Bahmuti pärast käiv lahing on nüüdseks üle aasta kestnud Vene invasiooni pikim ja veriseim.[91]
  • Bahmuti ülejõe linnaosast ukrainlaste üksused ilmselt lahkusid, kuna jõeületused olid juba mõnda aega okupantide tulekontrolli all. Lääne pool Bahmuti jõge asub valdav osa linnast territooriumi suuruse mõttes, kuid ka linna olulisem osa – keskus, suuremad paneelrajoonid jne. Okupeeritud osas ida pool jõge paiknevad põhiliselt eramajad ja tööstusmaastik.
  • Ukraina maavägede komandör Oleksandr Sõrskõi ütles, et Bahmuti kaitsmine on vajalik kevadise vastupealetungi alustamiseks, mis ei ole kaugel. Siseminister Ihor Klõmenko sõnul oli juba 28 000 vabatahtlikku kandideerinud uutesse loodavatesse ründebrigaadidesse, mida tuntakse ka ründava kaardiväe nime all.[91]
  • Vene väed teatasid, et on Bahmutis edenenud, puhastavad linna idaosa ja on asunud uutele positsioonidele Bahmutis loodes 800 meetri kaugusel AZOMi metallitöötlemistehase juures. Vene allikad väitsid, et Wagneri grupi väeosad tungisid Ukraina vägede poolt kindlustatud AZOM-i tööstuskompleksi, kuid ründed kompleksile läksid Wagneri grupile tõenäoliselt kalliks maksma.
  • Vene rünnakus Lõuna-Ukrainas asuvale Hersoni linnale sai surma kolm ja vigastada kaks inimest, teatasid võimud. Paar päeva varem hukkus Hersonis Vene suurtükitules kolm inimest. Hersoni ja Mõkolajivi linnade vahelisel maanteel sai kolm inimest sai surma ja kaks vigastada.
  • Donetski operatiivsuunal käisid pidevalt lahingud Avdijivka ümbruses, eriti ida pool. Füüsilises ruumis Vene okupantide edenemise kohta teateid polnud. Zaporižžja ja Hersoni suundadel oli olukord eriliste muutusteta. Kaudtuletegevus toimus igapäevaselt mõlemalt poolt. Rohkelt oli kuulda plahvatusi Mariupolis, mille tulemused jäid esialgu ebaselgeteks.[91]

/.../

18. märts

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) avalduse kohaselt oli alust arvata, et nii Vladimir Putin kui ka tema lasteõiguste volinik Maria Lvova-Belova kannavad vastutust sõjakuritegude eest, mis seisnevad elanikkonna ebaseaduslikus küüditamises ja laste õiguste kahjustamises. Rahvusvaheline kriminaalkohus andis välja president Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova vahistamismääruse.[92]
  • Ukraina rahvusringhääling edastas teate, et Ukraina jätkas Bahmuti rinde lähedalt inimeste evakueerimist. Kohalikel elanikel aitasid sõja eest pakku minna Ukraina sõjaväelased. Piirkonda oli võimatu transportida humaniaarabi, sest sõjategevus oli nii äge. Varem olid Ukraina võimud öelnud, et 70 000 elanikust oli Bahmutisse jäänud vaid umbes 4000 tsiviilisikut.
  • Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) otsus anda Vladimir Putini suhtes välja vahistamismäärus sõjakuriteo eest, milleks on laste ebaseaduslik väljasaatmine ja üleviimine Ukrainast Venemaale, on vastutusele võtmise protsessi algus. Venemaa sõnul on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Putini vahistamismäärus mõttetu.[92]
  • Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prokurör Karim Ahmad Khan ütles, et Venemaal polnud mingeid põhjuseid, miks ta pidanuks ukraina lapsed enda riiki viima. Kui Venemaa tõesti soovinuks lapsi kaitsta, võinuks ta tarvitusele võtta teisi meetmeid.
  • Venemaa kaotas Ukrainas ööpäevaga ligi 760 sõdurit, kaks tanki, ühe lennuki ja helikopteri, edastas Ukraina relvajõudude kindralstaap. Kokku oli Venemaa sissetungi algusest kaotanud üle 163 320 (+760) sõduri, 3506 (+2) tanki, 6823 (+13) soomukit, 2552 (+13) suurtükki, 504 (+1) raketiheitjat, 265 õhutõrjesüsteemi, 5401 (+7) masinat ja paakautot, 258 (+1) eritehnikaühikut ja 18 laeva.[92]

/.../

28. märts

[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse teatel jõudis Ukrainasse 18 Leopard 2 (A6) lahingutanki. Ukraina kaitseministeeriumi pressiesindaja Irõna Zolotar kinnitas riigi relvajõudude täienemist Briti Challenger 2 tankidega.[93]

/.../

2023. aasta aprill

[muuda | muuda lähteteksti]

/.../

2. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Peterburi pommiplahvatus (2023)
  • Peterburis toimus plahvatus kohvikus, mis väidetavalt on kuulunud Wagneri omanikule Jevgeni Prigožinile. Plahvatuses hukkus sõjablogija Vladlen Tatarski ja vähemalt 30 inimest sai vigastada.[94] Julgeolekuekspert Kalev Stoicescu hinnangul võisid plahvatuse taga olla riigi eriteenistused.[95]

/.../

9. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa meedia väitel puhkes tulekahju ühes kaitseministeeriumi hoone kabinetis. Sotsiaalmeedias levivatelt videotelt nägi kerkimas hoonest paksu suitsu.[96]
  • Agressorriigi Venemaa autoritaarne president Vladimir Putin väitis, et lääneriikide julgeolekuteenistused aitavad Ukrainal korraldada terrorirünnakuid Venemaal ja Moskva annekteeritud Ukraina aladel. Venemaal ja annekteeritud Zaporižžja ja Hersoni oblastis tegutsevad neonatsid ja nende kaasosalised.
  • Reuters teatas, et Ukraina valmistab ette 40 000 ründebrigaadi võitlejat kevadiseks vastupealetungiks, vahendas portaal Unian. Reutersi teate kohaselt võitlevad Ukraina siseministeeriumi koondatud vabatahtlike brigaadid koos regulaararmee üksustega, mida on tugevdatud uute lääne tankidega ja tuhandete värskete sõduritega, keda on välja õpetanud liitlasarmeed väljaspool Ukrainat.[96]
  • Ukraina relvajõudude kindralstaabi olukorraülevaate kohaselt korraldasid Vene väed 3 raketi- ja 21 õhurünnakut. Samal ajal tõrjus Ukraina üle 40 sissetungijate rünnakukatse, lahingute tulipunktideks on jätkuvalt Bahmut, Avdijivka ja Marijinka.
  • Üle kogu Ukraina elavatest inimestest 94 protsenti suhtub Venemaasse negatiivselt, selgust värskest Razumkovi keskuse arvamusuuringust. Kesk-Ukraina elanikest pidas Venemaad ebameeldivaks 97 protsenti küsitletutest, Ida-Ukrainas oli negatiivselt meelestatud 90 protsenti inimestest. Kõige sõbralikumalt suhtutakse Poolasse (94%), Ühendkuningriiki (91%), Leedusse (91%), Eestisse (90%), Lätisse (90%) ja Kanadasse (90%).[96]
  • Poola president Andrzej Duda ütles, et Varssavi on valmis saatma tulevikus kõik oma hävituslennukid MiG-29 Ukrainale, olles eelnevalt juba lubanud 14 nõukogudeaegse lennuki üleandmist Kiievile.
  • Ukraina võib venelaste lahkumise küsimuses annekteeritud Krimmist istuda Venemaaga läbirääkimislaua taha, kuid alles pärast kogu Vene okupatsiooniväe väljaviimist Ukraina alalt, vahendas portaal Unian Ukraina presidendikantseleid.[96]

/.../

20. aprill

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kiievis viibis külaskäigul NATO peasekretär Jens Stoltenberg.[97]
  • "Ukraina tulevik on euroatlandi perekonnas, Ukraina tulevik on NATOs, kõik liitlased on sellega nõus," ütles Jens Stoltenberg Kiievis pressikonverentsil.[98]
  • Šveits lisas sanktsiooninimekirja Vene erasõjafirma Wagner, järgides eelmisel nädalal sama teinud Euroopa Liidu eeskuju. "Wagner grupp on Venemaal baseeruv sõjaline organisatsioon, mis toimib Jevgeni Prigožini juhtimisel Venemaa hübriidsõja instrumendina," ütles Šveitsi majandusministeerium.[98]
  • Lekkinud luureandmete kohaselt keeldus Hiina Wagner grupi eraarmee palvest palgasõduritele relvi saata, vahendas Financial Times. Hiina ei ole Wagneri grupi palvetele ei vastanud ega ole ühendusega kontakteerunud. Hiina välisminister Qin Gang on öelnud, et riik ei müü relvastust kummalegi sõja osapoolele.
  • Vene kaitseministeeriumi otsusel 9. mail Sevastopolis võiduparaadi ei toimu, ütles annekteeritud Krimmi kuberner Mihhail Razvožajev. Paraadidest olid loobunud ka Kurski ja Belgorodi oblasti juhtkond ning Krimmi ja Hersoni oblasti okupatsioonivõimud.[98]
  • Postimehe andmetel oli Bahmuti lahingutes haavata saanud vähemalt kaks eestlasest vabatahtlikku sõdurit. Esimene eestlane sai haavata aasta alguses. 7. märtsil langes Bahmuti kaitsmisel Eesti kaitseväe endine ohvitser Ivo Jurak. Kõik kolm eestlast sõdisid eri üksustes. Alates sõja algusest oli Postimehele teadaolevalt haavata saanud vähemalt neli Eestist pärit vabatahtlikku sõdurit.[99]

/.../

2023. aasta mai

[muuda | muuda lähteteksti]

3. mai

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kremlit tabas ööl vastu kolmapäeva Ukraina korraldatud droonirünnak, president Vladimir Putin kannatada ei saanud, teatas Venemaa presidendi pressiteenistus. Ukraina võimud eitavad Kremli ründamist.[100] Analüütikute hinnangul lähtus antud rünnak tõenäoliselt Venemaa territooriumilt Moskva lähedalt, mitte Ukrainast. Antud rünnaku võisid toime panna Ukraina eriüksuslased, Putini suhtes opositsioonilised ringkonnad Venemaal või ka FSB Putini enda käsul.[101]
  • Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega.[102]
  • TASS: Krasnodari naftadepoo põlengu põhjustas droonirünnak.[103]

4. mai

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Venemaa vägedel napib jõudu ulatuslike rünnakute korraldamiseks, ütles USA luurejuht Agence France-Presse andmetel. Putin üritab jätkuvalt strateegiliselt konflikti venitada, et lääne toetus Kiievile kahaneks. Hoolimata Ukraina pealetungi tulemusest ei tee Putin tõenäoliselt rahukõneluste edendamiseks mingeid järeleandmisi.[104]
  • Hollandis visiidil viibiv Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rääkis Hollandi peaministri ja parlamendi juhtidega ka relvaabist. Hollandi sõnum on, et ründelennukite andmine ei tohiks olla takistatud, vahendas väljaanne Nexta.
  • Belgia peaminister Alexander De Croo teatas kavatsusest töötada välja mehhanism külmutatud Venemaa varalt saadud tulu konfiskeerimiseks, et kasutada seda Ukraina abistamiseks. 2022. aasta märtsis arestis Belgia 197 miljonit eurot Venemaa varalt saadud tulu.[104]
  • Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles neljapäeval, et Ukraina on "realistlik" ja teab, et ei saa NATO-ga liituda enne sõja lõppu.
  • Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell hoiatas Moskvat mitte kasutama väidetavat Kremli droonirünnakut ettekäändena sõja eskaleerimiseks Ukrainas. Vene ekspresidenti Dmitri Medvedevit, kes tegi üleskutse Zelenskõi väidetava droonirünnaku eest "füüsiliselt elimineerida", nimetas Borrell "häbematuks vanaks tolaks".[104]
  • Vene televisioon näitas president Vladimir Putinit esimest korda pärast droonirünnakut, mis Moskva väitel oli Ukraina korraldatud Putini tapmiskatse.

/.../

13. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa väljaande Kommerant andmetel lasti laupäeval Ukraina piiri lähedal Brjanski oblastis alla kaks hävitajat ja kaks Mi-8 helikopterit. Kommersanti andmetel lasti alla Su-34 pommitaja, Su-35 hävitaja ja kaks Mi-8 helikopterit. Tegu oli varitsusega, märkis väljaanne.[105] On avaldatud spekulatsioone, et tegu oli Ukraina eduka rünnakuga, milles kasutati hiljuti teenistusse võetud Patriot õhutõrjesüsteemi.[106]

14. mai

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Eelmisel päeval Vatikanis paavsti[107] ning Roomas Itaalia presidendi ja peaministriga kohtunud president Zelenskõi saabus pühapäeva, 14. mai õhtul Pariisi, kus Élysée palees algas kohtumine president Macroniga[108].
  • Ukraina presidendikantselei ülema nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul saab Bahmuti operatsioon alguseks Ukraina suurele vastupealetungile, vahendas väljaandele Bild antud usutlust ukrainlaste uudisteportaal UNIAN.[109]
  • Venemaa on "geopoliitiliselt juba kaotanud" oma sõja Ukrainas ning sisuliselt muutumas Hiina vasallriigiks, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron pühapäeval avaldatud intervjuus. "Olen alati öelnud, et lõpuks peab Euroopa julgeolekuarhitektuur Ukrainat täielikult kaitsma. Kuid see peab nägema ette ka vastasseisu vältimist Venemaaga ja taastama jätkusuutliku jõudude tasakaalu".
  • President Volodõmõr Zelenskõi ütles 14. mail, et Ukrainal on peaaegu piisavalt relvi, et alustada kauaoodatud vastupealetungi ning et Ukraina sõdurid on "peaaegu eduks valmis".[109]
  • Kiiev teatas, et Ukraina väed on Ida-Ukrainas Bahmuti äärelinnas vallutanud enam kui kümme Vene vägede positsiooni. Pärast kuudepikkust ummikseisu on Ukraina väed valmistunud tagasi vallutama Donetski ja Luhanski oblasteid riigi idaosas ning Hersoni ja Zaporižžja oblasteid lõunaosas.
  • Ukraina õhujõudude kõneisiku Jurii Ignati sõnul tulistas Vene õhutõrje alla kaks Vene sõjalennukit ja kolm helikopterit. Teadaolevalt olid lennukid hävitajad Su-34 ja Su-35, kolm helikopterit aga Mi-8-d. Andmed lennumasinate arvu osas varieeruvad, mõned allikad räägivad ka kolmest või neljast alla tulistatud lennukist. Teadete kohaselt suri vahejuhtumites kokku üheksa lennumasinate meeskonnaliiget.[109]

/.../

19. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

President Zelenskõi viibis Araabia Liiga kohtumisel, kus esines sõnavõtuga.[110]

20. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Volodõmõr Zelenskõi saabus 19. mail Hiroshimas alanud Suure Seitsmiku kohtumisele.[111][112][113]

/.../

22. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina vägede koosseisus võitlevad üksused Vene Vabatahtlike Korpus ja Leegion Venemaa Vabadus teatasid, et tegid 22.-23. mail reidi Venemaa Belgorodi oblastisse. [114] Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov väitis esmaspäeva õhtul, et Venemaa võimud alustasid Belgorodis terrorismivastast võitlust. "Tagamaks Belgorodi oblasti elanike turvalisust, kehtestati täna terroritõrjerežiim, mille raames hakkavad kehtima erimeetmed ja ajutised piirangud," teatas Gladkov. [115] [116]

/.../

24. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Jevgeni Prigožin andis Konstantin Dolgovile pika intervjuu, kus ta kritiseeris Vene eliiti ja pidas tõenäoliseks, et Venemaa sõjaline olukord pigem halveneb kui paraneb. Prigožin ütles lisaks, et Ukraina demilitariseerimine on ebaõnnestunud ning pigem on Ukraina invasiooni algusega võrreldes rohkem militariseeritud. Sõjalise ebaedu põhisüüdlastena nimetas ta kaitseminister Sergei Šoigut ja peastaabi ülemat Valeri Gerassimovi, kes tuleks asendada.[117]

25. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa kinnitas, et Ukraina ründas hommikul meredroonidega Vene sõjalaeva Ivan Khurs, kuid Venemaa hävitas kõik kolm laeva rünnanud meredrooni. [118] Sõltumatute allikate kinnitusel tabas vähemalt üks Ukraina mereründedroon Vene luurelaeva nimega Ivan Khurs. Sotsiaalmeedias leviv videolõik droonirünnakust näitab, et laev sai rünnakus kahjustada, kuigi ei uppunud. [119]

Bahmuti linn on põhilises osas langenud Vene vägede kontrolli alla.[120] Venemaa kandis see vallutamise käigus hiiglaslikke kaotusi. Prigožini väitel kaotas ainuüksi Wagner Bahmutis 20 000 võitlejat.

Ukraina asekaitseministri Hanna Maljari sõnul on Bahmuti eeslinnades Wagneri võitlejaid hakanud asendama Vene regulaarväed. Samas püsivad Maljari sõnul Wagneri üksused Bahmuti linna territooriumil.

Hanna Maljari sõnul püsivad Ukraina üksused veel Bahmuti linna edelaosa ääres. Vene väed püüavad Maljari väitel takistada suurtükitulega Ukraina vägede edenemist Bahmutist põhja ja lõuna pool. Nendesse rindelõikudesse toovad Vene üksused Maljari sõnul juurde täiendavaid reserve. [121]

/.../

30. mai

[muuda | muuda lähteteksti]

Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak. Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et teisipäeva varahommikul tabas mitut Moskva hoonet droonirünnak ning seetõttu on need hooned saanud kergemaid kahjustusi.[122][123]

2023. aasta juuni

[muuda | muuda lähteteksti]

1. juuni

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina armee koosseisus tegutsevad Venemaa vabatahtlike üksused Leegion Venemaa Vabadus ja Vene Vabatahtlike Korpus alustasid 4 päeva kestnud reidide seeriat Belgorodi oblastisse.[124] [125]

/.../

6. juuni

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa õhkis Dnipro jõel asuva Kahhovka hüdroelektrijaama tammi. [126] Üleujutus saavutas tipu 2-3 päeva jooksul ja taandus kahe järgneva nädala jooksul. Venemaa süüdistas tammi purunemises Ukraina raketirünnakut ja proovis varjata tsiviilohvrite arvu.[127][128]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Sõja 268. päev: Ukraina: pea pool riigi elektrisüsteemist on rivist väljas ERR 18. november 2022
  2. ↑ BLOGI | Vene vägesid süüdistatakse kaasvõitlejate surnukehade põletamises Hersoni prügilas. NATO parlamentaarne assamblee tunnistas Venemaa terroristlikuks riigiks. Ohtuleht.ee, 21. november 2022 23:34
  3. ↑ "European Parliament declares Russia a state sponsor of terrorism". Reuters. 23. november 2022.
  4. ↑ "European Parliament declares Russia 'state sponsor of terrorism'". Aljazeera. 23. november 2022.
  5. ↑ "European Parliament declares Russia to be a state sponsor of terrorism". News European Parliament. 23. november 2022.
  6. ↑ Удар ВСУ по аэродрому в 180 км от Москвы. The Insider (5 декабря 2022).
  7. ↑ Meedia: Engelsi lennujaama tabas droonirünnak, pihta said kaks strateegilist pommitajat Tu-95 ERR 5. detsember 2022
  8. ↑ Explosions rock two Russian airbases far from Ukraine frontline. The Guardian, 05.12.2022.
  9. ↑ Ukraine appears to expose Russian air defence gaps with long-range strikes. reuters.com.
  10. ↑ Putin says Ukraine fight is taking longer than expected. AP News, 04.12.2022.
  11. ↑ Putin Hints at First-Strike Policy, Cites 'US Counterparts'. newser. 9. detsember 2022.
  12. ↑ NATO warns 'real possibility' of all-out war with Russia hours after new Putin nuke threat. msn.com.
  13. ↑ Russia drones smash power network in Odesa". Reuters, 11.12.2022.
  14. ↑ Война. Двести девяностый день. Meduza, 10. detsember 2022.
  15. ↑ Zelenskyy says Russia reduced Bakhmut city to a 'burned ruin'. www.aljazeera.com. 12.12.2022.
  16. ↑ G7 pledges to meet Ukraine's 'urgent' air defence requirements. www.aljazeera.com, 13.12.2022.
  17. ↑ EU sanctions Iran over protest crackdown and Russia drone sales. www.aljazeera.com. 14.12.2022.
  18. ↑ The revelation of a British general: Royal Marines engaged in covert operations in Ukraine. nova.news. 13. detsember 2022.
  19. ↑ Half of Donetsk under Moscow control: Russian-backed official. www.aljazeera.com. 14.12.2022.
  20. ↑ US finalising plan to send Patriot air defence system to Ukraine". www.aljazeera.com, 14.12.2022.
  21. ↑ Children's 'torture chamber' reported in Ukraine: official. Retrieved 15.12.2022.
  22. ↑ Dozens freed in new Ukraine-Russia prisoner swap. www.aljazeera.com, 15.12.2022.
  23. ↑ Occupiers Caused Damage To Infrastructure Of Ukraine For USD 136 Billion Since Beginning Of War – KSE. Ukranews. 15.12.2022.
  24. ↑ Ukraine launches 'most massive strike' on occupied Donetsk region since 2014, Russia-installed mayor says. CNN, 15.12.2022.
  25. ↑ UN rights chief details hundreds of summary killings in Ukraine. www.aljazeera.com, 15.12.2022.
  26. ↑ Russia-Ukraine updates: US to expand training of Ukrainian forces. www.aljazeera.com, 16.12.2022.
  27. ↑ Roskosmose endine juht Dmitri Rogozin sai Donetskis Ukraina rünnakus viga ERR 22. detsember 2022
  28. ↑ Ukraina rünnaku tõttu hukkus Makijivkas 400 Vene sõdurit ERR 02.jaanuar 2023
  29. ↑ Ukraine claims hundreds of Russians killed by missile attack. BBC News. 02.01.2023. Vaadatud 30.01.2023.
  30. ↑ Россия обстреляла Киев в новогоднюю ночь дронами-камикадзе. По данным ВСУ, все они сбиты. BBC, 2. jaanuar 2023.
  31. ↑ ВСУ сбили за ночь над Украиной 41 беспилотник РФ. Deutsche Welle, 2. jaanuar 2023. Vaadatud 30.01.2023.
  32. ↑ Macron promises Zelenskyy AMX-10 RC wheeled tanks and Bastion armoured vehicles. Yahoo!. 4 jaanuar 2023.
  33. ↑ Putin orders 36-hour holiday cease-fire in Ukraine. www.apnews.com. 5. jaanuar 2023.
  34. ↑ Wagner chief frees prisoners who fought in Ukraine for Russia. www.aljazeera.com. 5. jaanuar 2023.
  35. ↑ Germany and U.S. agree to send combat vehicles to Ukraine. Reuters. 06.01.2023. Vaadatud 30.01.2023.
  36. ↑ ЧВК Вагнера прорвала украинскую оборону под Соледаром. Фронт в Бахмуте оказался под угрозой обвала. Meduza. 10. января 2023. Vaadatud 31.01.2023.
  37. ↑ L3 Harris Receives VAMPIRE Contract for Ukrainian Security Defense Efforts.[alaline kõdulink] www.au.finance.yahoo.com. 6. January 2023.
  38. ↑ Удар по Краматорску: минобороны России заявило об "операции возмездия", но журналисты не нашли следов гибели украинских военных. BBC, 8. января 2023. Vaadatud 31.01.2023.
  39. ↑ Война в Украине. 320‑й день. Медиазона, 9. января 2023.
  40. ↑ Russia and Ukraine exchange 50 soldiers each in prison release deal. Reuters, 8. января 2023.
  41. ↑ Germany has no current plans to send Leopard 2 tanks to Ukraine -spokesperson. Reuters, 9. January 2023.
  42. ↑ Ukraine steel output falls 70.7% in 2022 due to Russian invasion. Reuters, 10.01.2023.
  43. ↑ Russian artillery fire down nearly 75%, US officials say, in latest sign of struggles for Moscow. CNN, 10. January 2023."
  44. ↑ Head of Russia's Wagner group says his troops have taken control of Soledar. The Guardian, 10. January 2023.
  45. ↑ Russia's Wagner Group claims 'liberation' of Soledar, says about 500 Ukrainians killed". CNN. 10.01.2023.
  46. ↑ Новым командующим российским вторжением в Украину стал глава Генштаба Валерий Герасимов. Meduza, 11. января 2023.
  47. ↑ "Soledar: Russia claims victory in battle for Ukraine salt mine town. BBC News. 13.01.2023.
  48. ↑ Россия целый день обстреливала Украину. Meduza, 14. января 2023.
  49. ↑ Russia-Ukraine war live: UK to send tanks and artillery to Ukraine; explosions reported across Kyiv. The Guardian. 14. January 2023.
  50. ↑ Christine Lambrecht: German defence minister resigns after blunders. www.bbc.com. 15.01.2023.
  51. ↑ A Russian sergeant accidentally detonated a hand grenade in his dorm on Ukraine's border, killing 3 and injuring 16. www. businessinsider.com. 16.01.2023.
  52. ↑ Ukrainian Troops in US for Patriot Training: US Military. www.thedefensepost.com. 17. January 2023.
  53. ↑ 53,0 53,1 53,2 53,3 53,4 53,5 327. sõjapäev Ukrainas. Postimees, 16.01.2023.
  54. ↑ Igor Taro Ukraina päevik. Postimees, 17. jaanuar 2023. Vaadatud 03.02.2023.
  55. ↑ 55,0 55,1 55,2 55,3 55,4 55,5 328. sõjapäev Ukrainas Postimees, 17. jaanuar 2023.
  56. ↑ 56,0 56,1 56,2 56,3 56,4 329. sõjapäev Ukrainas. Postimees, 18. jaanuar 2023. Vaadatud 03.02.2023.
  57. ↑ Igor Taro Ukraina päevik. Postimees, 18. jaanuar 2023.
  58. ↑ Igor Taro Ukraina päevik. Postimees, 19. jaanuar 2023.
  59. ↑ 59,0 59,1 59,2 59,3 59,4 59,5 329. sõjapäev Ukrainas. Postimees, 19. jaanuar 2023. Vaadatud 05.02.2023.
  60. ↑ 60,0 60,1 60,2 60,3 60,4 330. sõjapäev Ukrainas. Postimees, 20. jaanuar 2023. Vaadatud 05.02.2023.
  61. ↑ 61,0 61,1 61,2 61,3 Sõja 341. päev: Zelenski sõnul üritab Venemaa Ukraina väed ära kurnata. err.ee 30. jaanuar 2023. Vaadatud 9.02.2023.
  62. ↑ 62,0 62,1 62,2 62,3 Sõja 342. päev: Ukraina luure sõnul on riigi pinnal üle 300 000 Vene sõduri. err.ee 31. jaanuar 2023. Vaadatud 9.02.2023.
  63. ↑ 63,0 63,1 63,2 63,3 Sõja 343. päev: Ukraina sõjaväeluure sõnul algab varsti sõja aktiivne faas err.ee, 1. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  64. ↑ 64,0 64,1 64,2 64,3 Sõja 344. päev: Ukraina luure: Putin andis käsu Donbass märtsiks vallutada. err.ee, 2. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  65. ↑ 65,0 65,1 65,2 65,3 Sõja 345. päev: Valge Maja eitab, et pakkus Putinile rahu nimel Ukraina territooriumi. err.ee 3. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  66. ↑ 66,0 66,1 66,2 66,3 66,4 Sõja: 346. päev:Zelenskõi sõnul muutub olukord rindel raskemaks. err.ee 4. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  67. ↑ 67,0 67,1 67,2 67,3 67,4 Reznikov: Venemaa suurpealetung võib alata juba veebruaris err.ee 5. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  68. ↑ 68,0 68,1 68,2 68,3 68,4 Ukraina väed valmistuvad karmiks kevadeks. err.ee 6. veebruar 2023. Vaadatud 7.02.2023.
  69. ↑ Ukraine's Zelensky meets King at Buckingham Palace. BBC News, 8. veebruar 2023
  70. ↑ Jessica Parker, Antoinette Radford. Ukraine war: Zelensky takes fighter jet bid to EU leaders. BBC News, 9. veebruar 2023
  71. ↑ 71,0 71,1 71,2 71,3 71,4 Ukraina kinnitusel suudavad nad Donetskis rinnet hoida err.ee 12. veebruar 2023. Vaadatud 28.02.2023.
  72. ↑ 72,0 72,1 72,2 72,3 355. sõjapäev Ukrainas: ÜK luure: Vene armee tugevdab kaitseliine Zaporižžjas. Postimees, 13.02.2023.
  73. ↑ Reporter says Putin is now traveling by armored train. Hear why. CNN, 17. veebruar 2023
  74. ↑ Keir Starmer meets Ukraine's President Zelensky in Kyiv. BBC News, 16. veebruar 2023
  75. ↑ 75,0 75,1 75,2 75,3 75,4 75,5 75,6 358. sõjapäev Ukrainas: Venemaa sunnib Mariupoli kodutuid ja sõltlasi okupatsiooniarmees võitlema. Postimees, 16.veebruar 2023.
  76. ↑ 76,0 76,1 76,2 76,3 76,4 358. sõjapäev Ukrainas: Venemaa sunnib Mariupoli kodutuid ja sõltlasi okupatsiooniarmees võitlema. Postimees, 17.veebruar 2023.
  77. ↑ EVAN VUCCI, JOHN LEICESTER, AAMER MADHANI and ZEKE MILLER Biden declares ‘Kyiv stands’ in surprise visit to Ukraine. AP News, 20. veebruar 2023
  78. ↑ "UN rights chief deplores Ukraine death toll one year after Russian invasion". news.un.org (inglise). UN News. 21. veebruar 2023. Vaadatud 24. veebruaril 2023. “My colleagues interviewed a former prisoner of war, and he was from Mariupol and he was forced in Mariupol to collect the bodies on the city streets. He told us that Russian soldiers were expected to meet the daily quota of one truck of corpses per day. And that is, as he said, in Mariupol meeting with that quota was not a problem at all.”
  79. ↑ 79,0 79,1 79,2 79,3 79,4 Venemaa võib varsti mobiliseerida veel sadu tuhandeid. err.ee, 21.02.2023.
  80. ↑ 80,0 80,1 80,2 80,3 80,4 Sõja 364. päev: Vene väed pommitasid Hersoni oblastit ja Harkivit. err.ee, 22.02.2023.
  81. ↑ UN Security Council hears echoed demands to end war in Ukraine. UN News, 24. veebruar 2023
  82. ↑ "Russia INTERRUPTS minute's silence for victims of Ukraine: Moscow's UN representative churlishly taps on his microphone throughout - then demands Putin's fallen troops are also remembered" [Venemaa KATKESTAS leinaminuti Ukraina ohvrite mälestuseks: Moskva ÜRO esindaja koputab oma mikrofoni kogu aeg ebaviisakalt - seejärel nõuab, et ka Putini langenud sõdureid mälestataks]. dailymail.com (inglise). Daily Mail. 24. veebruar 2023. Vaadatud 24. veebruaril 2023.
  83. ↑ "Russia interrupts minute's silence for victims of Ukraine war at UN security council meeting – video" [Venemaa katkestas ÜRO julgeolekunõukogu istungil Ukraina sõjaohvrite leinaminuti - video]. theguardian.com. TheGuardian.com. 24. veebruar 2023. Vaadatud 24. veebruaril 2023.
  84. ↑ UK falls silent to mark one-year anniversary of Russian invasion of Ukraine. BBC News, 24. veebruar 2023
  85. ↑ 85,0 85,1 85,2 85,3 Briti luure: Bahmuti lahingud kurnavad nii Vene kui ka Ukraina vägesid. err.ee, 24.02.2023.
  86. ↑ 86,0 86,1 86,2 86,3 86,4 Zelenski sõnul suudab Ukraina lõpetada Venemaa agressiooni juba tänavu. err.ee, 25.02.2023.
  87. ↑ 87,0 87,1 87,2 87,3 87,4 Zelenski: Bahmutis lähevad lahingud üha ägedamaks. err.ee, 1.03.2023.
  88. ↑ Valgevene mõistis Vene sõjaväelennuki A-50 sabotaaži eest vangi 12 inimest err.ee, 5.10.2024
  89. ↑ NYT: Vuhledari all toimus selle sõja suurim tankilahing err.ee, 2.03.2023
  90. ↑ 90,0 90,1 90,2 Moskva pole väidetavalt hankinud Iraani rakette lääne vastusammude kartuses. Postimees, 6.03.2023.
  91. ↑ 91,0 91,1 91,2 381. sõjapäev Ukrainas: Ukraina on peaaegu valmis uute ründebrigaadide komplekteerimisega. Postimees, 11.03.2023.
  92. ↑ 92,0 92,1 92,2 387. sõjapäev Ukrainas: Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis välja Vladimir Putini vahistamismääruse. Postimees, 18.03.2023.
  93. ↑ Durbin, Adam (28. märts 2023). "Ukraine war: Germany sends much-awaited Leopard tanks" (inglise). BBC.
  94. ↑ Peterburis hukkus plahvatuses tuntud Vene sõjablogija ERR 2. aprill 2023 20:45
  95. ↑ Stoicescu: sõjablogija tapmine näitab Vene režiimi ebakindlust sõjablogija ERR 3. aprill 2023 20:06
  96. ↑ 96,0 96,1 96,2 96,3 406. sõjapäev Ukrainas: Poola on valmis andma edaspidi Kiievile kõik oma MiG-29 hävitajad. Postimees, 05.04.2023.
  97. ↑ "Live: NATO's Stoltenberg says alliance must ensure Ukraine 'prevails" [Live: NATO Stoltenberg ütles, et allianss peab tagama Ukraina ülekaalu]. france24.com (inglise). France 24. 20. aprill 2023. Vaadatud 20. aprillil 2023. 1:39pm: Ukraine's rightful place is in NATO, alliance chief says in rare visit to Kyiv
  98. ↑ 98,0 98,1 98,2 421. sõjapäev Ukrainas: Sevastopolis jäetakse 9. mai paraad ära. Postimees, 20. aprill 2023.
  99. ↑ Bahmutis haavata saanud eestlane linnalahingutest: jube adrenaliin oli kogu aeg peal. Postimees, 20. aprill 2023
  100. ↑ Kremlit tabas droonirünnak ERR: 3.mai 2023
  101. ↑ Kremli droonirünnaku taga võis olla nii Venemaa kui ka Ukraina ERR: 4.mai 2023
  102. ↑ Vene Brjanski sõjalennuvälja rünnati väidetavalt droonidega ERR: 3.mai 2023
  103. ↑ TASS: Krasnodari naftadepoo põlengu põhjustas droonirünnak ERR: 3.mai 2023
  104. ↑ 104,0 104,1 104,2 435. sõjapäev Ukrainas: USA luure: Moskva jõuvarud hakkavad lõppema. Postimees, 4. mai 2023.
  105. ↑ Kommersant: Brjanskis lasti alla kaks lennukit ja helikopterit ERR: 13.mai 2023
  106. ↑ Patriot õhutõrje divisjoni hävitatud sihtmärgid FB: 3.juuli 2023
  107. ↑ FRANCES D'EMILIO. Zelenskyy meets Pope Francis at Vatican and seeks backing for Ukraine’s peace plan. AP News, 13. mai 2023
  108. ↑ JOHN LEICESTER and FRANK JORDANS. Ukraine’s Zelenskyy makes surprise visit to Paris for talks with French President Macron. AP News, 14. mai 2023
  109. ↑ 109,0 109,1 109,2 445. sõjapäev Ukrainas: Podoljak: Bahmut on vastupealetungi eelmäng Postimees, 14. mai 2023.
  110. ↑ Tessa Wong. G7 summit: Zelensky to travel to Japan to take part in G7 summit, reports say. BBC News, 19. mai 2023
  111. ↑ Kevin Doyle, John Power and Nils Adler. Live updates | G7 Summit live news: Zelenskyy meets with Sunak and Modi. aljazeera.com, 20. mai 2023
  112. ↑ Live Briefing: Russia Invades Ukraine. RFE/RL, 20. mai 2023
  113. ↑ Live | Russia warns of 'colossal risk' over jets as Zelensky attends G7. BBC News, 20. mai 2023
  114. ↑ Ukraina vägedes võitlevad venelased tegid reidi Belgorodi, 22. mai 2023
  115. ↑ Gladkov väitis esmaspäeva õhtul, et võimud alustasid Belgorodis terrorismivastast võitlust, 22. mai 2023
  116. ↑ Leht: Venemaa valitsuse vastased rühmitused kasutasid Belgorodi oblastis vähemalt kolme USA-s toodetud sõjamasinat, 25. mai 2023
  117. ↑ Prigožin intervjuus: Venemaal võib sõjaraskuste kasvades tulla revolutsioon ERR 24.05.2023 15:46
  118. ↑ Venemaa kinnitas: Ukraina ründas hommikul meredroonidega Vene sõjalaeva, 25. mai 2023
  119. ↑ Üks Ukraina meredroon siiski tabas Vene luurelaeva Ivan Khurs, 26. mai 2023
  120. ↑ Saks: Moskva saab Bahmutis propagandavõidu, aga linna jääda on keeruline, ERR 21. mai 2023
  121. ↑ Prigožin väitis, et Wagneri võitlejad alustasid Bahmutist lahkumist; Maljar: Wagneri üksused on Bahmutis asendumas Vene regulaarvägedega, ERR 26. mai 2023
  122. ↑ Moskvat tabas teisipäeval esimene suurem droonirünnak ERR: 30.mai 2023
  123. ↑ Moskvas sai mitu hoonet droonirünnakus viga ERR: 30.mai 2023
  124. ↑ Gladkov: Ukraina piiril asuvat Belgorodi tabasid taas rünnakud ERR 1. juuni 2023
  125. ↑ Ühtegi: Vene vabatahtlikud ei tohiks Belgorodis vinti üle keerata ERR 5. juuni 2023
  126. ↑ Kahhovka hüdroelektrijaama tamm Dnipro jõel lasti õhku ERR: 6.juuni 2023
  127. ↑ Zelenski sõnul üritavad venelased varjata üleujutuses hukkunute laipu ERR 23. juuni 2023
  128. ↑ "Pärast uputust jääb kõrb. Kahhovka tammi purustamine tõi Ukraina loodusele parandamatu ja seninägemata kahju". Eesti Ekspress 15. juuli 2023 09:02
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Venemaa_Ukrainasse_sissetungi_kronoloogia_(12._november_2022_–_7._juuni_2023)&oldid=6738620"