Siverskõi Donetsi lahing
| Siverskõi Donetsi lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Donbassi lahingust Venemaa sissetungil Ukrainasse | |||
 Rindejoon 13. mail, Donetsi piirjoon lillaga. | |||
| Toimumisaeg |
5.–13. mai 2022 (8 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Mööda Donetsi jõge, Dronivka, Serebrjanka ja Bilohorivka | ||
| Tulemus | Ukraina võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väeüksused | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.svg){kind=small}
Siverskõi Donetsi lahing oli rida sõjalisi kokkupõrkeid, mis toimusid Venemaa relvajõudude ja Ukraina relvajõudude vahel 2022. aastal 5.–13. maini, Donbassi lahingu Lõmani–Sjevjerodonetski rindel. See oli osa laiemast Ida-Ukraina pealetungist Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse.
Venemaa relvajõudude 41. ühendarmee[3] 74. eraldiseisva kaardiväe mootorrelvade brigaad said lüüa Ukraina relvajõudude 30. mehhaniseeritud brigaadi tankide ja 17. tankibrigaadi suurtükiväe poolt, kui venelased üritasid mitu korda ületada Donetsi jõge Dronivka, Bilohorivka ja Serebrjanka külade lähedal.
Ukraina väed olid varem suutnud tõrjuda Vene vägede arvukad jõeületuskatsed.[8] Terve pataljoni taktikalise grupi hävitamist 10. mail kirjeldati aga kui "sõja ohvriterohkeimat lahingut" ja see oli Vene armee jaoks "katastroof".[3]
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Donetsit, mis on Ukraina pikkuselt neljas ja Ida-Ukraina pikim jõgi, peeti pikka aega Ukraina armee strateegiliseks kaitseliiniks Vene-Ukraina sõja ajal. Olles piirkonna pikim jõgi, tähendas Donetsi kontroll ka võimalust vabalt manööverdada sõjalise varustusega põhja ja lõuna suunas mööda jõe teed, mõjutada piirkondlikku põllumajandust ja kontrollida veevarustust sellistes võtmelinnades nagu Sjevjerodonetsk, Lõssõtšansk, Harkiv ja teised.[9]
Donbassi lahingu ajal edenesid Vene väed 2014. aasta kontaktjoonelt Lõmani linna suunas, osana laiemast katsest piirata sisse enam kui 40 000 Ukraina sõdurit.[10] Donetsi jõgi oli suurim looduslik takistus, mis Venemaa pealetungi ees seisis. Venemaa katsed ületada jõge teistes kohtades, millest mõned olid edukad, hõlmasid pontoonsildade kasutuselevõttu, et hõlbustada vägede ja varustuse transporti üle jõe.[11]
Lahing[muuda | muuda lähteteksti]
5. mai varahommikul üritas Vene armee pärast suurtükipommitamist Dronivka juures ületada jõge, kuid Ukraina väed ja tankid peatasid nad. 30. mehhaniseeritud brigaadi kaks Ukraina tanki lõid 1200 meetri kaugusel vastu vähemalt neli Vene BMP-d, kaks paati ja kaks jalaväerühma,[12] peatades edasitungi.
8. mail ehitasid Vene väed Bilohorivkas pontoonsilla üle Donetsi. Tuhanded isikud, tankid ja muud sõjaväesõidukid valmistusid üle minema jõe läänekaldale osana laiemast edasitungist läände Lõmani poole.[13]
Samal päeval saatis Ukraina 17. tankibrigaad luuresalga jõe läänekaldale, et jälgida Venemaa edusamme selles piirkonnas. Vene väed olid visanud piirkonda suitsugranaate, mis muutsid nähtavuse halvemaks. Selle vastu võitlemiseks kasutasid Ukraina väed droone, mis märkasid varahommikul edukalt pontoonsilda.[2] See teave edastati Ukraina õhujõududele ja kogu piirkonnas paiknevatele suurtükiväeüksustele, kes lõid silda kombineeritud õhu- ja suurtükiväe pommitamisega.[14] Silla hävinemist kinnitati 10. maiks.[15] Ukraina jalavägi väitis, et sellel üleminekukohas hävis 30 sõidukit ja veel 40 sai vigastatud suurtükitule tõttu. Ainuüksi Bilohorivkas lasid Ukraina väed õhku neli eraldi silda.[16]
Viimane sild ehitati Bilohorivka ja Serebrjanka vahele 12. mai paiku ja samuti hävis,[17] kusjuures viimased Vene väed taganesid teisele jõekaldale 13. mail.
Ohvrid ja kaotused[muuda | muuda lähteteksti]
Sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel sai Bilohorivka lähedal ülesõidukatses osalenud umbes 550 Vene sõdurist 485 surma või haavata ning rohkem kui 80 Vene varustust hävitati.[3] The Timesi hinnangul hukkus Donetsi lahingus üle 1000 sõduri, samas kui Newsweek tsiteeris Ukraina väiteid kuni 1500 sõduri kohta, kes hukkusid 10. mail Ukraina vasturünnaku ja nende lennunduse raske pommirünnaku ajal.[2][18][19]
Kokku ehitati neli silda ja rajati kolm sillapead: üks Dronivkas, kaks Bilohorivkas ja veel üks Serebrjankas.[20] Kogu lahing kestis kaheksa päeva (5. maist 13. maini), mille jooksul Ukraina armee hävitas kõik sillad ja sillapead. Kokku teatati kahe Venemaa BTG hävitamisest.[4]
Luhanski oblasti kuberneri Serhi Haidai sõnul hävitasid ukrainlased lahingu käigus Vene tanke, soomusmasinaid, sillavarustust, helikoptereid ja kiirkaare.[3] Haidai väitis, et Ukraina väed hävitasid kaks Venemaa BTG-d, mis moodustasid peaaegu 1000 sõdurit.[7]
Teine allikas arvas, et Venemaa kandis kaotusi vähemalt kuue tanki, neljateistkümne jalaväe BMP-soomuki, seitsme amfiibsõiduki MT-LB, viie muu soomuki ja ühe puksiiriga. Droonikaadritel põhinevad arvutused andsid Venemaa kahjudele 73 sõidukit ja varustust.[21]
11. mail 2022 hukkus 12. insenerbrigaadi ülem kolonel Denis Kozlov: selle brigaadi teine ülem hukkus kahe kuu jooksul pärast lahingut ja 42. Vene kolonel kaotas sissetungi algusfaasis.[22]
Reaktsioonid ja analüüs[muuda | muuda lähteteksti]
Jõeületuse verise ja kuluka iseloomu tõttu äratas lahing märkimisväärset meedia tähelepanu. Kõige üllatavam on see, et lahing tekitas Venemaa relvajõududele kriitikat tuntud venemeelsete sõjabloggerite poolt. Üks selline blogija, Juri Podoljaka, kirjutas veebis: "Viimane piisk, mis minu kannatuse ületas, olid sündmused Bilohorivka ümbruses, kus rumaluse tõttu – rõhutan, Vene väejuhatuse rumaluse tõttu – põletati ära vähemalt üks pataljoni taktikaline grupp. võimalik, et kaks". Lisaks väitis Podoljaka, et Vene armeel puudus võitluseks vajalik relvi ja varustus ning kritiseeris Venemaa sõjaväejuhte samu vigu kordamise eest kogu sissetungi ajal. Teine blogija nimega Starše Eddy nimetas komandöride tegevust "mitte idiootsuseks, vaid otseseks sabotaažiks". Kolmas blogija nimega Vladlen Tatarski oli samuti väga kriitiline Vene komandöride ja nende taktika suhtes, kirjutades: "Kuni me ei saa jõe äärde B.T.G.-i maha pannud sõjaväegeeniuse perekonnanime ja ta selle eest avalikult vasta, me ei tee sõjalisi reforme."[3][23] ISW teatas, et see otsene venemeelsete sõjablogger kriitika võib olla märkimisväärne, kuna see võib õhutada kahtlusi vene rahva usus oma sõjaväejuhtidesse ja sõtta.[6]
Väidetavalt hämmastas sõjalisi analüütikuid taktikalise mõistuse puudumine jõeületuskatses. Need analüütikud oletavad, et Vene komandörid võisid operatsiooniga kiirustada, püüdes meeleheitlikult saavutada sõjalist edu. Nad soovitasid ka, et lahing näitas venelaste ridades valitsevat korralagedust.[3]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Lahingus kantud kaotused pidurdasid Venemaa edasitungi Luhanski oblastis ja lükkasid edasitungi Põhja-Donetski oblastisse.
Alles umbes 28.–30. juunil, pärast Sjevjerodonetski langemist ja Lõssõtšanski piiramist, tegid Vene väed märkimisväärse jõeületuse Donetsiga, kui tšetšeeni kadõrovlased ja LRV-i separatistide üksused vallutasid pärast jõeületust Prõvillja linna. Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi luureraportis öeldakse, et Lõssõtšanski piiramine lõunast (Popasna suunas) kaotas vajaduse venelaste poolt selles sektoris suurema jõeületuse järele.
Hiljem langes Bilohorivka Lõssõtšanski lahingus Venemaa kätte, kuid Ukraina alustas vasturünnakut, mille eesmärk oli see 17. juulil tagasi vallutada. Venemaa eitas vasturünnakut ja arvati, et see ebaõnnestus.[24][25][26] Ukraina võttis aga Bilohorivka 19. septembril tagasi.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "A mercenaries' war How Russia's invasion of Ukraine led to a 'secret mobilization' that allowed oligarch Evgeny Prigozhin to win back Putin's favor". Meduza (inglise). 14. juuli 2022. Vaadatud 13. mail 2023.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Carbonaro, Giulia (12. mai 2022). "Ukrainian soldier reveals how he secretly blew up Russian bridge". Newsweek (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Troianovski, Anton; Santora, Marc (15. mai 2022). "Growing evidence of a military disaster on the Donets pierces a pro-Russian bubble". New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2022. Vaadatud 16. mail 2022.
- ↑ 4,0 4,1 Censor.NET. "Bilohorivka is reliably protected, AFU destroyed more than 100 units of equipment of racists, - Butusov. PHOTOS". Censor.NET (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Daalder, Ivo; Flournoy, Michele; Herbst, John; Lodal, Jan; Pifer, Steven; Stavridis, James; Talbott, Strobe; Wald, Charles (veebruar 2015). "Preserving Ukraine's Independence, Resisting Russian Aggression: What the United States and NATO Must Do" (PDF). Atlantic Council: 12. Vaadatud 30. detsembril 2021.
- ↑ 6,0 6,1 Stepanenko, Kateryna; Kagan, Frederick W. (14. mai 2022). "Russian Offensive Campaign Assessment, May 14". Institute for the Study of War. Originaali arhiivikoopia seisuga 21. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ 7,0 7,1 "Defeat near Bilohorivka: Enemy lost almost 1,000 soldiers and 100 vehicles". www.ukrinform.net (inglise). 16. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Sabbagh, Dan (14. mai 2022). "Ukraine repels Russia's attempt to cross Donbas river, and drives invaders away from Kharkiv". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2022. Vaadatud 16. mail 2022.
- ↑ "Северский Донец". bse.sci-lib.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Davis, Daniel L. (14. aprill 2022). "Opinion: Why the 'Battle of Donbas' will be a critical moment in the war's outcome". CNN. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Watch: CNN explains pivotal role bridges play in Russia's military strategy - CNN Video, 10. mai 2022, originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2022, vaadatud 17. mail 2022
- ↑ Розгром переправи російських військ через Сіверський Донець. Інтерв'ю з безпосереднім учасником бою. (inglise), originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2022, vaadatud 17. mail 2022
- ↑ "Russian army 'lose entire battalion' trying to cross Ukraine bridge". The Independent (inglise). 12. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Mendick, Robert (12. mai 2022). "A bridge too far for Russian invaders as whole battalion destroyed in failed river crossing mission". The Telegraph (Briti inglise). ISSN 0307-1235. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ "Russia takes losses in failed river crossing, officials say". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Kramer, Andrew E.; Prickett, Ivor (25. mai 2022). "A Doomed River Crossing Shows the Perils of Entrapment in the War's East". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2022. Vaadatud 12. juulil 2022.
- ↑ Censor.NET. "Successful strikes by AFU on enemy equipment during Seversky Donets crossing. VIDEO". Censor.NET (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Parker, Charlie. "Russian battalion wiped out trying to cross river of death". The Times (inglise). ISSN 0140-0460. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2022. Vaadatud 16. mail 2022.
- ↑ "Russia is counting killed soldiers as "missing" to hide losses: Ukraine". Newsweek (inglise). 10. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ Censor.NET. "Destruction of Russian armored personnel carriers in attempt to force Seversky Donets and battlefield near Belogorovka and Serebryanka. VIDEO". Censor.NET (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuni 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ "Russian War Report: Drone footage confirms failed Russian military pontoon crossing". Atlantic Council. 13. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuni 2022. Vaadatud 16. mail 2022.
- ↑ Sarkar, Alisha Rahaman (18. mai 2022). "Vladimir Putin loses 42nd colonel in war with Ukraine". Independent (Briti inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2022. Vaadatud 19. mail 2022 – cit. via MSN.
- ↑ "Russia's thwarted Ukraine river crossing was so bloody, pro-Russia war bloggers are publicly griping". The Week. 16. mai 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2022. Vaadatud 17. mail 2022.
- ↑ "Timeline: Week 18 of Russia's war in Ukraine". Al Jazeera. 1. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2022. Vaadatud 7. juulil 2022.
- ↑ "'No goodwill gesture': Russia withdrew from Ukraine's Snake Island due to isolation of garrison - UK Defence Ministry". Times Now News. 1. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2022. Vaadatud 7. juulil 2022.
- ↑ "Russia-Ukraine War Update for July 1, 2022". Malcontent News. 1. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2022. Vaadatud 7. juulil 2022.