Vabatahtlik tegevus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vabatahtlikud orkaan Sandy tagajärgi likvideerimas

Vabatahtlik tegevus on altruistlik teadmiste, oskuste või abi pakkumine rahalist kasu saamata. Vabatahtliku tegevuse eesmärk on tuua kasu teisele isikule, rühmale või organisatsioonile.[1] Rahvusvaheline vabatahtlik tegevus on tegevus, kus vabatahtlik panustab oma aega, et töötada organisatsioonide või probleemidega väljaspool kodumaad. Enamasti töötavad vabatahtlikud arengumaades rahvusvaheliste arenguprogrammide heaks koos kohalike rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis tegelevad tervise edendamise, hariduse ja keskkonnahoiuga.[2] Rahvusvahelise vabatahtliku tegevuse populaarsus järjest kasvab.[3]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Oskustepõhine[muuda | muuda lähteteksti]

Oskustepõhine vabatahtlik tegevus on oma erialaste oskuste rakendamine tugevdamaks mittetulundusühingute infrastruktuuri, aidates neil säilitada oma ülesannete täitmise suutlikkust. Tavalise vabatahtliku tegevuse väärtuseks hinnatakse 18–20 dollarit tunnis.[4][5] Oskustepõhise vabatahtliku tegevuse väärtuseks hinnatakse 40–500 dollarit tunnis, olenevalt turuväärtusest konkreetsel hetkel.[6]

Vabatahtlik tegevus arengumaades[muuda | muuda lähteteksti]

Populaarsust koguv vabatahtliku tegevuse vorm, eriti vaba aasta võtnud õpilaste ja ülikooli lõpetanute seas, on reisida arengumaade kogukondadesse ning töötada sealsete organisatsioonidega. Tegevused hõlmavad inglise keele õpetamist, töötamist orbudekodus, loodushoidu, valitsusväliste organisatsioonide abistamist ning meditsiinilise abi pakkumist. Rahvusvaheline vabatahtlikuks olemise eesmärk on anda osalejatele väärtuslikud oskused ja teadmised lisaks kohaliku kogukonna ja organisatsiooni pakutud kasudele.[7]

Virtuaalne vabatahtlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Virtuaalne ehk e-vabatahtlik tegevus, internetipõhine või online vabatahtlik tegevus on vabatahtlikkuse liik, kus vabatahtlik täidab ülesandeid täielikult või osaliselt organisatsiooni otsese abita. Vabatahtlik kasutab internetti kodu- või tööarvutis või muus seadmes nagu näiteks tahvelarvuti või nutitelefon. Virtuaalne vabatahtlik tegevus on tuntud ka kui küberteenus, telementorlus ja teletuutorlus. Virtuaalne vabatahtlik tegevus sarnaneb telekommunikatsiooniga, kuid virtuaalsetele vabatahtlikele ei maksta.[8][9]

Mikrovabatahtlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Mikrovabatahtlikud täidavad ülesandeid internetiühendust omava seadme kaudu. Vabatahtlik täidab oma ülesandeid lühikeste tasustamata ajavahemike jooksul. Mikrovabatahtlik tegevus erineb virtuaalsest selle poolest, et mikrovabatahtlik ei pea läbima kandideerimisprotsessi ja koolitusi.[10][11]

Keskkonnaalane vabatahtlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Keskkonnaalane vabatahtlik tegevus viitab vabatahtlikele, kes panustavad keskkonnajuhtimisse ja loodushoidu. Vabatahtlikud täidavad mitmesuguseid ülesandeid, mis hõlmavad näiteks keskkonnaseiret, ohustatud loomade kaitset, ökoloogilist taastamist nagu näiteks taimede istutamine ja umbrohutõrje ning haritakse teisi looduskeskkonda puudutavatel teemadel.[12]

Vabatahtlik tegevus hädaolukordades[muuda | muuda lähteteksti]

Vabatahtlike tegevusel on tihti oluline osa looduskatastroofidest taastumisel, nagu näiteks hiidlainetest, üleujutusetest, põuast, tornaadodest ja maavärinatest. Näiteks Hanshin-Awaji maavärin 1995. aastal Jaapanis oli pöördepunkt, mis koondas palju esmakordseid vabatahtlikke maavärina tagajärgi likvideerima. 2004. aasta India ookeani maavärin ja hiidlaine kaasasid väga palju rahvusvahelisi vabatahtlikke, keda juhatasid valitsusvälised organisatsioonid, valitsusasutused ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 2012. aastal orkaan Sandy ajal moodustati vabatahtlike poolt kiirreageerimisüksus. See üksus tagas väga suure osa vajaminevast abist orkaani ajal ja peale seda, alustades toidust ja varjupaigast ning lõpetades rekonstrueerimistöödega. See on näide koostööst, kus ühendatakse ressursid ja jõud ning kasutatakse sotsiaalmeedia abi.[13][14]

Kriitika ja väljakutsed[muuda | muuda lähteteksti]

Väljundite ja tulemuse hindamine[muuda | muuda lähteteksti]

Vabatahtlike töö tulemuste hindamine on endiselt väljakutse. Investeeringud sellesse partnerlusse võivad vahel olla kõrged. Mittemateriaalseid tulemusi ja väljundeid on raske hinnata ning selle väljaselgitamiseks tehakse uuringuid.[15] Samuti on raske mõõta vabatahtliku edukust ja toetava organisatsiooni tegevust.[16]

Kaasnevad kulud[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheliste vabatahtlikega seotud kulud viitavad veel ühele murettekitavale asjaolule, nimelt lennupiletid, load, kindlustused, koolitused ja logistika. Kohaliku töötajaga ei kaasne ettevõttele selliseid väljaminekuid. Siiski maksab enamik vabatahtlikke oma kulud ise.[2] Mõned institutsioonid pakuvad vabatahtlikele aga ka stipendiume.[17] Vabatahtlikud on ettevõtete jaoks odavamad kui pikaajalisem tehniline abi, sest nad elavad ja töötavad kohalikes oludes. Sama ülesannet täitvale välistöölisele tuleb maksta mitmeid kordi rohkem kui vabatahtlikele. Vabatahtliku tegevuse tulemusi on raske hinnata, kuid uurimustes on välja toodud kogukondade, koolide heaolu ja kultuuridevahelise mõistmise paranemine tänu vabatahtlike pingutustele.[18]

Motiveeritus[muuda | muuda lähteteksti]

Inimesed hakkavad vabatahtlikeks väga erinevatel põhjustel, väga harva on põhjuseks vaid raha, sest vähesed organisatsioonid pakuvad stipendiume vabatahtlikuks olemise eest.[2] Palju veenvamad argumendid on kultuurikogemuse saamine, uute inimestega tutvumine või karjäärivõimaluste edendamine.[19] Need põhjused on eriti levinud noorte vabatahtlike seas, kes otsivad kogemusi ja karjäärivõimalusi. Levinud põhjus on "midagi ära teha"[2] ja "saavutada midagi positiivset teiste jaoks".[20]

Vabatahtlik tegevus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Võimalused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Vabatahtlikuks olemine ei tähenda, et selleks peab välismaale minema ja aitama sealseid puudustkannatavaid. Eestis on väga palju vabatahtlikke koondavaid organisatsioone, mittetulundusühinguid, programme, ühistegevusi, sihtasutusi, liite ning kogukondlikke lahendusi. Kaasa saab lüüa väga paljudes valdkondades, näiteks kultuur, haridus, noorsootöö, loomakaitse, tervishoid, korrakaitse, sisejulgeolek ja paljud teised valdkonnad. Eestis saab vabatahtlikuna kaasa lüüa näiteks ürituste korraldamisel, aidates sponsorite otsimisel, jagades infot, aidates piletite müügi või koristamisega. Kultuuriüritused, millele saab kaasa aidata on näiteks Pimedate Ööde Filmifestival, Viljandi pärimusmuusika festival, Tartu Hansapäevad. Teeme Ära talgupäev on üks viis kaasa lüüa vabatahtlikuna. Eestikeelne Vikipeedia valmib täielikult vabatahtlike kaasabil.[21]

Sisejulgeoleku ja korrakaitse valdkonnas saavad vabatahtlikud kaasa aidata näiteks tulekahjude kustutamisel, kadunud inimeste otsimisel, merehädaliste abistamisel, naabrivalve tagamisega, abipolitseinikena. Eesti suurim riigikaitseline vabatahtlike organisatsioon on Kaitseliit.[22]

Välismaale mineku võimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Välismaale vabatahtlikuks saab minna ERASMUS+ programmiga, enesearenduse võimalusi pakkuva AIESEC Eestiga, GLEN koostööprojekti raames, MTÜ Noortevahetuse Arengu Ühing EstYES vahendusel, programmiga Euroopa Noored, Euroopa vabatahtlike teenistuse (EVT) vahendusel.[23][24]

Tunnustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis toimub ka vabatahtlike tunnustamisüritus. Seda on korraldatud 2005. aastast. Ürituse eesmärgiks on vabatahtlike märkamine, austuse ja tänu avaldamine neile inimestele antud panuse eest Eesti ühiskonna heaollu.[25]

Välismaalased Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks sellele, et eestlased löövad kaasa vabatahtlike tegevustes Eestis ja välismaal, tuleb ka Eestisse vabatahtlikke kaugemalt. Programmide EstYes ning AIESEC vahendusel tuleb Eestisse vabatahtlikke üle maailma, kes osalevad näiteks lasteaedade ja lastekodude tegevustes.[24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John Wilson. "Volunteering". Annual Review of Sociology. Kasutatud 07.11.2017. Inglise k.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Palmer, M. S. (2002) “On the Pros and Cons of Volunteering Abroad.” Development in Practice, 637–643
  3. Anheier, H. K., & Salamon, L. M. (1999). Volunteering in cross-national perspective: Initial comparisons. Law and Contemporary Problems, 43–65.
  4. "Volunteering". Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  5. "Skills-Based Volunteering". https://www.nationalservice.gov. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  6. Rachael Candee. "Skills Based Volunteer Overview". Failitüüp: pdf. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  7. "What to consider". https://www.bma.org.uk. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  8. "Online Volunteering". Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  9. "Virtual Volunteering". Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  10. "Get the Most Out of Volunteering". https://www.thebalance.com. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  11. Sarah Foot. "Microvolunteering: Can you really change the world just in your pyjamas?". Failitüüp: pdf. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  12. "Environment Volunteers". https://www.peacecorps.gov/. Failitüüp: pdf. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  13. "The Deadliest Tsunami in History?". https://news.nationalgeographic.com. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  14. "The legal framework for volunteering in emergencies". http://www.ifrc.org. Failitüüp: pdf. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  15. Sherraden, M. S., Lough, B., & McBride, A. M. (2008). Effects of international volunteering and service: Individual and institutional predictors. Voluntas: International Journal of Voluntary and Nonprofit Organizations, 19(4), 395–421.
  16. Devereux, P. (2008). International volunteering for development and sustainability: outdated paternalism or a radical response to globalisation?. Development in Practice, 18(3), 357–370
  17. "Volunteer Abroad Programs". https://www.maximonivel.com. Kasutatud 29.10.2017. Inglise k.
  18. Lough, B.; Matthews, L. (2013). Forum Discussion Paper: Measuring and Conveying the Added Value of International Volunteering.
  19. Mangold, K. (2012). ‘Struggling to Do the Right Thing’: challenges during international volunteering. Third World Quarterly, 33(8), 1493–1509
  20. Rehberg, W. (2005). Altruistic individualists: Motivations for international volunteering among young adults in Switzerland. Voluntas: International Journal of Voluntary and Nonprofit Organizations, 16(2), 109–122
  21. "Vabatahtliku tegevuse valdkonnad". Kasutatud 29.10.2017. Eesti k.
  22. "Sisejulgeolek ja korrakaitse". Kasutatud 29.10.2017. Eesti k.
  23. "Euroopa vabatahtlik teenistus". Kasutatud 29.10.2017. Eesti k.
  24. 24,0 24,1 "Vabatahtlikud välismaal". Kasutatud 29.10.2017. Eesti k.
  25. "Vabatahtlike tunnustamine". Kasutatud 29.10.2017. Eesti k.