Harkivi kobarpommitamine 2022. aasta aprillis

Allikas: Vikipeedia
Harkivi kobarpommitamine 2022. aasta aprillis
Harkivi majad pärast pommitamist
Riik Ukraina
Koht Harkiv
Kuupäev 15. aprill 2022
Sihtmärk Ukraina tsiviilisikud
Liik sõjakuritegu[1]
Osa Harkivi lahingust
Relv(ad) kobarlahingumoon
Hukkunuid 9[2]
Vigastatuid 35[2]
Korraldaja(d) Venemaa relvajõud
Motiiv(id) teadmata
Kaart
Asend Harkivi oblastis Ukrainas

Harkivi kobarpommitamine 2022. aasta aprillis oli osa Harkivi lahingust Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse. 15. aprillil läbi viidud Venemaa relvajõudude raketirünnakutes hukkus 9 tsiviilisikut ja sai haavata veel 35 inimest. Vene armee kasutas rünnakul 9N210/9N235 kobarlahingumoona.[2] Kuna need relvad ei vali tiheasustusaladele lastes ohvreid, siis kirjeldas Amnesty International neid rünnakuid kui võimalikku Venemaa sõjakuritegu.[1]

Rünnak[muuda | muuda lähteteksti]

15. aprillil 2022 pärastlõunasel ajal tulistas Vene armee Harkivi lahingu ajal kobarpommidega 9N210/9N235 Industrialnõi rajooni, tabades Mõru tänava elurajooni ja mänguväljakut.[1][3] Väljas kõndinud inimesed hüppasid pikali, et end plahvatuste eest kaitsta. Üheksa tsiviilisikut sai surma ja 35 vigastada, sealhulgas lapsed. Kohalik haigla võttis vastu haavatud inimesi, kellel olid jäsemetes metallitükid ja šrapnellid.[1] Paar kõndis mänguväljakul koos oma 4-aastase tütrega, kui laskemoon tabas, mille tulemusena sai ema surma, kui šrapnell läbis tema kopsudest, selgroost ja kõhust. Veel üks 16-aastane poiss hukkus kui laskemoon jättis tema rinda 1 sentimeetri laiuse augu. Haribaldi tänaval hukkus oma hoone sissepääsu juures kaks eakat naist. Kobarpommid plahvatasid 700 ruutmeetri suurusel alal.[3]

Uurimised[muuda | muuda lähteteksti]

Amnesty International leidis tõendeid selle kohta, et Venemaa väed kasutavad korduvalt kobarlahingumoona 9N210/9N235, samuti jalaväemiine, mille mõlema suhtes kehtivad rahvusvahelised lepingud – kobarlahingumoona konventsioon ja Ottawa leping. Amnesty International jõudis järeldusele, et need valimatud rünnakud, mis lõppesid tsiviilelanike surmaga, on sõjakuriteod.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Ukraine: Hundreds Killed in Relentless Russian Shelling of Kharkiv". Amnesty International. Juuni 2022. Vaadatud 27. juunil 2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 Ema Sabljak (13. juuni 2022). "'Shocking' widespread use of cluster munitions in Kharkiv, Amnesty reveals". Yahoo! News. Vaadatud 27. juunil 2022.
  3. 3,0 3,1 Joel Gunter (12. juuni 2022). "Ukraine war: Evidence shows widespread use of cluster munitions in Kharkiv". BBC News. Vaadatud 27. juunil 2022.