Soojuselektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Yallourni soojuselektrijaam Austraalias

Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus.

Tavaliselt saadakse soojusenergiat orgaanilise kütuse põletamisel[1] ja seetõttu rajatatakse SEJ kohta, kus kütus on suhteliselt odav. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d ehitatakse söekaevanduspiirkonda, sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust.

Soojuselektrijaama elektriseadmestiku moodustavad elektrigeneraatorid, jaotusseadmed, pingekõrgendusalajaam, kontroll- ja juhtseadmed ning abiseadmed.[1]

Esimesed SEJ-d rajati 1882 New Yorgis ja Londonis.

SEJ kasutegur on 33–48%. Vastavalt termodünaamika seadustele on kasutegur piiratud turbiini siseneva ja sellest väljuva gaasi absoluutse temperatuuri suhtega. Seepärast nõuab kasuteguri suurendamine kõrgemate temperatuuride kasutamist ja järelikult suuremat rõhku. Minevikus on katsetatud muidki töövedelikke, näiteks elavhõbedat, ning vastavalt konstrueeriti elavhõbedaauruturbiin, sest elavhõbedaaur võib madalamal töörõhul omandada kõrgema temperatuuri kui vesi, aga elavhõbe ei kõlvanud kasutada mürgisuse ja halva soojusjuhtivuse tõttu.

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kütuse oleku järgi liigitatakse tahket, vedelat, gaasilist ja korraga mitut liiki kütust tarbivaid soojuselektrijaamu.[1]

Soojusmootorite järgi eristatakse auruturbiin-, gaasiturbiin- ja diiselelektrijaamu.[1]

Väljastatava energia järgi eristatakse kondensatsiooni- ja termofikatsioonielektrijaamu.[1]

Koormuse järgi eristatakse baaselektrijaamu ja tippelektrijaamu. Baaselektrijaama koormus on aasta jooksul püsiv, tippelektrijaama koormus võib muutuda järsult.[1]

Eriliiki soojuselektrijaamad on tuumaelektrijaamad, geotermilised elektrijaamad ja päikeseelektrijaamad.[1]

Kõrvalsaadused[muuda | muuda lähteteksti]

Paljud soojuselektrijaamad saavad lisaks soojusele ja elektrile toota auru. Kõrvalsaadusi tootvaid soojuselektrijaamu nimetatakse koostootmisjaamadeks.

Maailma võimsaimad soojuselektrijaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Riik Põhikütus Võimsus, MW Valmimisaasta
Surgut-2 Venemaa maagaas 4800 1988
Hsingta Taiwan kivisüsi ja maagaas 4752 1998
Kashima Jaapan masuut 4400 1975
Castle Peak Hongkong kivisüsi 4339 1990
Belchatow Poola pruunsüsi 4320 1988
Drax Suurbritannia kivisüsi 4275 1985
Kendal Lõuna-Aafrika Vabariik kivisüsi 4116 1994
Nanticoke Kanada kivisüsi 4000 1978
Ekibastuz-1 Kasahstan kivisüsi 4000 1984

Soojuselektrijaamad Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Iru SEJ

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]