Harkivi kobarpommitamine 2022. aasta veebruaris

Allikas: Vikipeedia
Harkivi kobarpommitamine 2022. aasta veebruaris
Kahjustustega maja Harkivis pärast rünnakut
Riik Ukraina
Koht Harkiv
Kuupäev 28. veebruar 2022
Kellaaeg 10:00 kuni 14:23
Sihtmärk Ukraina tsiviilisikud
Liik sõjakuritegu
Osa Harkivi lahingust
Vahend kobarlahingumoon
Hukkunuid 9[1]
Vigastatuid 37[1]
Korraldaja(d) Venemaa relvajõud
Motiiv(id) teadmata

28. veebruaril 2022 hukkus Venemaa relvajõudude raketirünnakus Harkivi lahingus (osa Venemaa sissetungist Ukrainasse) 9 tsiviilisikut ja sai haavata veel 37 inimest.[1] Vene armee kasutas rünnakul kobarlahingumoona. Kuna need relvad ei vali tiheasustusaladele lastes ohvreid siis kirjeldas Human Rights Watch neid rünnakuid kui võimalikku Venemaa sõjakuritegu.[2]

Rünnak[muuda | muuda lähteteksti]

28. veebruaril 2022 tulistas Vene armee Harkivi lahingu ajal kella 10:00 paiku Grad rakette Harkivi kolme erinevasse elamupiirkonda.[2][3] Hukkus üheksa tsiviilisikut. Neli inimest hukkus, kui nad lahkusid varjupaigast, et liikumiskeeldude vahel vett hankida ja poes käia; kahest vanemast ja kolmest lapsest koosnev perekond põles oma autos elusalt ära.[4] Löögikohad olid elamud ja mänguväljak,[5] mis paiknesid Industrialnõi ja Ševtšenkivskõi rajooni vahel. Plahvatusi linnas registreeriti kuni kella 14:23ni.[2]

Uurimised[muuda | muuda lähteteksti]

Human Rights Watch[muuda | muuda lähteteksti]

Human Rights Watch uuris rünnakut ja jõudis järeldusele, et Vene väed kasutasid Smertši kobarlahingumoona rakette, mis ajavad õhku laiali kümneid allmoona või pomme.[5] Rahvusvaheline leping keelab kobarlahingumoona laialdase kahju ja ohu tõttu tsiviilelanikele. Kuna nendest rünnakutest 400 meetri raadiuses ei olnud ühtegi sõjalist sihtmärki ja kuna need relvad ei vali tiheasustusaladele lastes ohvreid, oletab Human Rights Watch, et tegemist võib olla võimaliku Venemaa sõjakuriteoga.[2]

Amnesty International[muuda | muuda lähteteksti]

Amnesty International leidis tõendeid selle kohta, et Venemaa väed kasutavad korduvalt kobarlahingumoona 9N210/9N235, samuti jalaväemiine, mille mõlema suhtes kehtivad rahvusvahelised lepingud – kobarlahingumoona konventsioon ja Ottawa leping.[6][7]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Civilian casualty report" (PDF). ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo. 1. märts 2022. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 2. märts 2022. Vaadatud 29. märtsil 2022.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "Ukraine: Cluster Munitions Launched Into Kharkiv Neighborhoods". Human Rights Watch. 4. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2022. Vaadatud 29. märtsil 2022.
  3. "Several killed as Russian rockets pound Ukraine's Kharkiv". Al Jazeera. 28. veebruar 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2022. Vaadatud 29. märtsil 2022.
  4. Luke Harding (1. märts 2022). "'Horrendous' rocket attack kills civilians in Kharkiv as Moscow 'adapts its tactics'". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. märts 2022. Vaadatud 29. märtsil 2022.
  5. 5,0 5,1 David L. Stern, Miriam Berger, Sarah Cahlan, Isabelle Khurshudyan, Joyce Sohyun Lee (28. veebruar 2022). "Dozens wounded in shelling of Kharkiv as Russia strikes buildings with suspected cluster munitions". The Washington Post. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2022. Vaadatud 29. märtsil 2022.{{cite news}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. Amnesty International UKRAINE: HUNDREDS KILLED IN RELENTLESS RUSSIAN SHELLING OF KHARKIV Arhiiviversioon, June 13, 2022
  7. "Ukraine war: Evidence shows widespread use of cluster munitions in Kharkiv". BBC News. 13. juuni 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2022. Vaadatud 13. juunil 2022.