Sergei Surovikin

Allikas: Vikipeedia
Sergei Surovikin
Sünninimi Сергей Владимирович Суровикин
Hüüdnimi Kindral Armageddon, Siberi lihunik
Sünniaeg 11. oktoober 1966 (57-aastane)
Novosibirsk, Vene NFSV,
Nõukogude Liit
Truudusvanne  Nõukogude Liit
 Venemaa
Teenistus Venemaa maaväed
Venemaa õhu- ja kosmosejõud
Teenistusaeg 1983–
Auaste armeekindral
Juhtinud ...
Ida sõjaväeringkond
Väegrupp Süürias
Venemaa õhu- ja kosmosejõud
Sõjad/lahingud
Autasud Venemaa Föderatsiooni kangelane
Abikaasa Anna Borissovna Surovikina
Lapsed 4

Sergei Surovikin (sündinud 11. oktoobril 1966 Novosibirskis) on Venemaa sõjaväelane, 31. oktoobrist 2017 kuni 23. augustini 2023 Venemaa Föderatsiooni õhu- ja kosmosejõudude ülemjuhataja, Venemaa Föderatsiooni kangelane (2017), armeekindral (2021).[1]

Ta on lõpetanud Omski kõrgema kombineeritud relvastuse juhtimiskooli (1987, kuldmedaliga), Frunze-nimelise Sõjaväeakadeemia juhtimisteaduskonna (1995, kiitusega) ja Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia (2002, kiitusega).

2022. aasta juunis sai teatavaks, et kindral Surovikin juhtis Venemaa vägede lõunaväegruppi Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse[2]. Alates 8. oktoobrist 2022 kuni 11. jaanuarini 2023 oli ta Vene Föderatsiooni relvajõudude ühendväegrupi juhataja "sõjalise erioperatsiooni" tsoonis[3].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1980. aastate lõpus teenis Nõukogude vägede piiratud kontingendis Afganistanis[4].

1991. aasta augustis teenis ta kapteni auastmes 2. kaardiväe motolaskurdiviisi (Tamani diviis) 1. motoriseeritud laskurpataljoni ülemana. 20 BMP-1-st ja ühest BRDM-2-st koosnev pataljon saadeti Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldusel Sadovoje koltso (Садовое кольцо) komandopunkte rajama. Sadovoje koltso tunnelis toimunud intsidendi ajal ööl vastu 20.-21. augustit 1991 peatasid kolonni protestijad, teele oli püstitatud barrikaadid. Surovikin andis hoiatusi, BMP on relvastatud ja nõudis konvoi läbilaskmist ning tulistas oma teenistusrelvast kaks hoiatuslasku õhku. Seejärel murdis ta 12 lahingumasinaga läbi rusude ja lahkus konfliktikohast, kusjuures hukkus kolm protestijat: Dmitri Komar, Ilja Kritševski ja Vladimir Usov. Meeleavaldajad põletasid ühe jalaväe lahingumasina ja teine ​​sai vigastada. Vigastada sai ka 6 kaitseväelast. Pärast Augustiputši läbikukkumist Surovikin vahistati ja ta viibis eeluurimise ajal umbes 7 kuud vahi all. Uurimise tulemusel loobuti Surovikini vastu esitatud süüdistusest, kuna ta oli täitnud komandöri korraldusi. Veelgi enam, Surovikin mitte ainult ei vabastatud, vaid ka edutati Venemaa presidendi Boriss Jeltsini isiklikul korraldusel. Mõistes kapten Surovikini tegevust, ütles Jeltsin otsekoheselt "... ja major Surovikin tuleks kohe vabastada", andes sellega selgelt mõista, et ta edutab teda sõjaväekohustuse eeskujuliku täitmise eest[5].

1995. aasta septembris Frunze sõjaväeakadeemias õppides tunnistas Moskva garnisoni sõjaväekohus ta süüdi kaasosaluses omandamises ja müümises, samuti tulirelvade ja laskemoona loata kandmises. Surovikinile määrati üks aasta tingimisi vabadusekaotust, kuid seejärel tuvastas uurimine tema süütuse, misjärel süüdistusest loobuti ja süüdimõistev kohtuotsus tühistati. Seejärel üritasid Surovikini vastased spekuleerida relvade müümise karistusregistri teemal. Seejärel pöördus Surovikin kohtusse ja saavutas tema suhtes tehtud varasema kohtuotsuse ametliku tühistamise.

1995. aastal lõpetas ta kiitusega M. V. Frunze sõjaväeakadeemia. Pärast akadeemiat teenis ta Tadžikistanis motolaskurpataljoni ülemana, seejärel 92. motolaskurpolgu staabiülemana, 149. kaardiväe motolaskurpolgu staabiülemana ja 201. Gattšina motolaskurdiviisi staabiülemana.

2002. aastal lõpetas ta kiitusega Vene Föderatsiooni Relvajõudude Peastaabi Sõjaväeakadeemia.

Aastatel 2002–2004 – 34. motolaskurdiviisi (Jekaterinburg) ülem; 2004–2005 – 42. kaardiväe motolaskurdiviisi ülem (Tšetšeenia); aastatel 2005–2008 – staabiülem – 20. kaardiväe ühendarmee ülema esimene asetäitja (Voronež); aprillist novembrini 2008 – 20. kaardiväe ühendarmee ülem.

Novembrist 2008 kuni jaanuarini 2010 – Venemaa relvajõudude peastaabi operatiivpeavalitsuse ülem; 11. jaanuarist 10. detsembrini 2010 – Volga-Uurali sõjaväeringkonna staabiülem (Jekaterinburg); 10. detsembrist 2010 kuni aprillini 2012 – staabiülem – Kesksõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja. 2010. aasta detsembris ülendati ta kindralleitnandiks.

2012. aastal juhtis ta Venemaa kaitseministeeriumi töörühma sõjaväepolitsei loomisel, mille edasine väljavaade oli saada sõjaväepolitsei peavalitsuse ülema kohale. Töö tulemuste põhjal lõi ta uue struktuuriga personalikorpuse ja pääses 2012. aastal Ülevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse ja ajakirja Russian Reporter andmetel Venemaa autoriteetseimate inimeste reitingusse. 27. oktoobrist 2012 kuni oktoobrini 2013 – staabiülem – Ida sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja.

Oktoobris 2013 määrati ta Ida sõjaväeringkonna ülemaks. 12. detsembril 2013 ülendati ta kindralpolkovnikuks.

Märtsist detsembrini 2017 – Venemaa relvajõudude väegrupi ülem Süürias. Human Rights Watchi 2020. aasta oktoobris avaldatud aruandes mainitakse Surovikinit ühe komandörina, kes võib olla vastutav sõjakuritegude eest, mille Vene väed viisid läbi 2019–2020. aasta Idlibi pealetungi ajal[6].

31. oktoobril 2017 määrati Venemaa presidendi dekreediga kindralpolkovnik Sergei Surovikin lennuväe ülemjuhataja ametikohale .

Ta on esimene üldvägede kindral, kes juhtis seda tüüpi vägesid, mis hõlmavad õhuvägesid, õhu- ja raketitõrjevägesid ning kosmosevägesid. Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi juhatuse liige. Pärast uut ametisse nimetamist jätkas ta kuni 2017. aasta detsembri keskpaigani Süürias viibimist ja väegrupiülema ülesannete täitmist. Ta juhtis väegruppi rohkem kui üheksa kuud, kauem kui kõik teised komandörid.

28. detsembril 2017 autasustati teda Vene Föderatsiooni kangelase kuldtähega.

Jaanuarist aprillini 2019 – Venemaa relvajõudude väegrupi ülem Süürias. Teine ametiaeg sellel ametikohal. Kokkuvõttes juhtis Surovikin Venemaa väegruppi Süürias rohkem kui aasta, kauem kui ükski sellel ametikohal olnud vanemohvitser.

16. augustil 2021 ülendati ta armeekindraliks.

24. juunil 2022 teatas Venemaa kaitseministeerium, et Surovikin juhtis Venemaa vägede lõunagrupi ülemana Ukraina relvajõudude ümberpiiramist Luhanski oblastis Gorskoje ja Zolote linnades Venemaa sissetungi ajal Ukrainas[3].

8. oktoobril 2022 määrati ta Venemaa kaitseministeeriumi korraldusel Vene operatsiooni relvajõudude ühendrühma ülemaks sõjalise erioperatsiooni tsoonis (Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse).

Mitmete meediaväljaannete kohaselt kannab ta hüüdnime "Kindral Armageddon"[7] ja Siberi lihunik.[8][9]

Juunis 2023 ta vahistati seoses Wagneri mässuga.[10][11] Reutersi ja RIA Novosti andmetel vabastati kindral Sergei Surovikini 2023. aasta 23. augustil Venemaa õhu- ja kosmosevägede juhi ametikohalt.[12][13]

Septembris 2023 määrati Sergei Surovikin SRÜ õhukaitse koordineerimiskomitee juhiks.[14]

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Abikaasa Anna tegeleb ettevõtlusega. Peres on kolm tütart ja poeg.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Kateryna Stepanenko; George Barros; Grace Mappes; Frederick W. Kagan (3. juuli 2022). "Russian Offensive Campaign Assessment, July 3". understandingwar.org (inglise). ISW. Vaadatud 3. juulil 2022. Two very senior Russian commanders are reportedly responsible for the tactical activities around Lysychansk. Commander of the Central Military District Colonel General Aleksandr Lapin and Commander of the Russian Aerospace Forces Army General Sergey Suvorikin (who also commands Russia’s “southern” group of troops in Ukraine) have been responsible for securing Lysychansk and the area to the west of it respectively.
  2. ↑ "Война Сто двадцать первый день. Онлайн «Медузы»". meduza.io. 24.07.2022.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Командующим войсками РФ на войне в Украине назначен Сергей Суровикин". Raadio Vabadus (vene keeles). 8. oktoober 2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Комдив генерал Суровикин Сергей Владимирович". 42msd.ru.
  5. ↑ "Профессия — служить родине". mk.ru. 29.03.2011.
  6. ↑ Pjotr Sauer (10. oktoober 2022). "Sergei Surovikin: the «General Armageddon» now in charge of Russia's war". The Guardian. Vaadatud 13. oktoober 2022.
  7. ↑ "Минобороны РФ назначило нового командующего вторжением — и впервые с начала войны публично назвало его имя. Им стал генерал армии Сергей Суровикин Источники «Медузы» называют его сторонником массированных ракетных ударов по инфраструктуре — в том числе гражданской". Meduza. 11. oktoober 2022.
  8. ↑ "ÜLEVAADE : „Mitte kindral, vaid ärimees." Surovikini verine minevik ulatub augustiputši aega". EPL 1.7.2023 12:05
  9. ↑ "Ukrainasse väejuhiks saadetud „kindral Harmagedooni" minevikust leiab veretööd, kahtlased surmad, musta äri ja prohmakad". Delfi 12.10.2022
  10. ↑ Allikate sõnul on Vene kindral Surovikin vahi all ERR 28.06.2023
  11. ↑ Kindral Surovikin on Wagneri mässu järel endiselt koduarestis Postimees 14. august 2023, 09:46
  12. ↑ Venemaa ajakirjanik väitis, et Kreml eemaldas Surovikini Venemaa õhu- ja kosmosevägede juhi ametikohalt ERR 22. august 2023
  13. ↑ Vene ajakirjanikud: kindral Surovikin lasti õhuvägede ülema kohalt lahti Delfi OTSEBLOGI 23. august 2023
  14. ↑ "SÕJAPÄEVIK (564. päev): Kuidas aitas Ukraina lipp Donetski taevas venelased lohku tõmmata?". Eesti Ekspress 10. september 2023 20:59

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Sergei Surovikin – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sergei_Surovikin&oldid=6477739"