Stara Krasnjanka hooldekodu pommitamine
| Stara Krasnjanka hooldekodu pommitamine | |
| Riik | Ukraina |
|---|---|
| Koht | Stara Krasnjanka |
| Kuupäev | 11. märts 2022 |
| Sihtmärk | hooldekodu |
| Vahend | pommitamine tanki poolt, inimkilpide kasutamine |
| Hukkunud | ~50 |
| Vastutaja(d) | Vene separatistlikud jõud Donbassis Ukrainas |
11. märtsil 2022 toimus rünnak hooldekodule Stara Krasnjankas Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse. Väidetavalt hõivasid Ukraina relvajõud 7. märtsil Luhanski oblastis Kreminna lähedal Stara Krasnjanka külas hooldekodu ja seadsid seal elanikke evakueerimata tulepositsiooni. 11. märtsil 2022 ründasid venemeelsed separatistid raskerelvadega hooldekodu, samal ajal kui seal viibis veel 71 puudega patsienti ja 15 töötajat. Süttis tulekahju ja hukkus umbes viiskümmend inimest.
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
OHCHR teatas, et Ukraina sõdurid asusid 7. märtsil positsioonidele Stara Krasnjanka külas asuvas hooldekodus Kreminna lähedal Luhanski oblastis ja rajas seal laskebaasi elanikke ja töötajaid esmalt evakueerimata.[1]
Eelnevatel päevadel olid Ukraina relvajõud väidetavalt mineerinud ümbruskonna ja blokeerinud teed, mis ei võimaldanud kohalikel võimudel hooldekodu juhtkonna nõudel kohapealt evakueerida.[1][2] 9. märtsil toimus hooldekodus paiknevate Ukraina vägede ja venemeelsete separatistide vahel esimene tulevahetus ja see oli ilma tsiviilelanike surmadeta. On ebaselge, kumb pool esimesena tule avas.[1] 11. märtsil olid hooldekodus vee ja elektrita koos Ukraina sõduritega veel kümned eakad ja puudega patsiendid, kellest osa olid voodihaiged.[3][2][1]
11. märtsil ründasid venemeelsete separatistide relvarühmitused uuesti hooldekodu ja kasutasid raskerelvi, kui patsiendid ja personal olid veel sees.[1] Rünnak põhjustas tulekahju, mis levis üle kogu rajatise ja tappis patsiendid, kes ei saanud liikuda.[3][2] Rühm elanikke põgenes majast, kõndis viis kilomeetrit metsas ja neile andsid abi venemeelsed separatistid.[3] Rünnakust jäi ellu 22 patsienti, kuid 29. juuni seisuga oli hukkunute täpne arv teadmata.[1] 20. märtsil teatas Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai 56 ohvrist.[4][5] Rünnaku ajal viibis majas 71 puudega patsienti ja 15 töötajat.[1]
Järelkaja[muuda | muuda lähteteksti]
Rünnaku järel teatas Ukraina inimõigusvolinik Ljudmõla Denissova, et rohkem kui 50 hooldekodus viibivat eakat tulistati tahtlikult tankist, ning nimetas rünnakut "rassistlike okupatsioonijõudude" "inimsusevastaseks kuriteoks".[6] Luhanski oblasti kuberner Serhi Haidai teatas 56 rünnakuohvrist, ta nimetas rünnakut "küüniliseks ja tahtlikuks".[4][5] Ta ütles ka, et okupandid röövisid 15 ellujäänut ja nad viidi Svatove geriaatriahaiglasse, mis oli sel ajal separatistide kontrolli all.[4] 20. märtsil teatas Ukraina peaprokurör süüdistuse esitamisest Venemaale sõjakuritegudes meditsiiniasutuse rünnaku eest[4] ning USA saatkond Ukrainas teatas, et kuriteo eest kannab vastutust Venemaa.[7]
Aprilli esimeses pooles avaldas Venemaa Telegrami kanal video hävinud hooldekodust, millel oli näha varemete vahel palju põlenud surnukehi, laskemoona ja relvi. The Washington Post "kinnitas uue video ja mõnede piltide asukohta, võrreldes neid mitme sõjaeelse arhiivivideo ja hooldekodu fotodega".[5] The Washington Posti andmetel "meie Donbass, LRV-ga liitunud kampaaniarühm, avaldas varem fotosid ja videopaketi, mis näitasid valitud hooldekodu kahjustatud piirkondi ning teatasid, et seal hukkus üle 60 inimese. Rühmituse videomaterjalidel ja piltidel, mida ka The Post kontrollis, ei olnud näha surnukehasid ega relvi."[5]
Ukraina peaprokurör teatas esialgsetest järeldustest, mis ühtisid Haidai jutuga; tema büroo teatas rünnaku eest sõjakuritegudes süüdistuse esitamisest Venemaa vastu.[5] Piirkond oli Venemaa kontrolli all ja Ukraina uurijatel ei õnnestunud sündmuskohale ligi pääseda.[5] 29. juunil avaldas OHCHR aruande inimõiguste olukorra kohta Ukrainas, milles avaldas rünnaku kohta rohkem teavet.[1] Raporti kohaselt kannavad Ukraina relvajõud juhtunu eest märkimisväärset vastutust, sest "mõned päevad enne 11. märtsi rünnakut asusid Ukraina sõdurid hooldekodus positsioonidele, muutes hoone sisuliselt sihtmärgiks."[8][3][2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 The situation of human rights in Ukraine in the context of the armed attack by the Russian Federation, 24 February to 15 May 2022 (Report). OHCHR. 29. juuni 2022. Para. 35-36. Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "Ukraine partly responsible for attack on nursing home, UN says". ABC News (Austraalia inglise). 10. juuli 2022. Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Lardner, Richard; Dupuy, Beatrice (9. juuli 2022). "UN says Ukraine stationed troops in nursing home, bears some blame for March attack". The Times of Israel (Ameerika inglise). Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 "У Кремінній окупанти впритул розстріляли з танка будинок престарілих: 56 людей загинули". РБК-Украина (vene). Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 "New images show burned bodies at ruined nursing home in Luhansk region". The Washington Post (Ameerika inglise). 13. aprill 2022. ISSN 0190-8286. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2022. Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ Ball, Tom (20. märts 2022). "Ukraine accuses Russia of killing 56 care home residents in Luhansk". The Times.
- ↑ "Посольство США - про обстріл будинку для літніх у Кремінній: путін стріляє по слабких". Ukrinform (ukraina). 22. märts 2022. Vaadatud 11. juulil 2022.
- ↑ "U.N. Says Ukraine Bears Share of Blame for Nursing Home Attack". FRONTLINE (Ameerika inglise). Vaadatud 11. juulil 2022.