Mariupoli haigla pommitamine

Allikas: Vikipeedia
Mariupoli haigla pommitamine
Rünnakujärgne vare
Riik Ukraina
Koht Mariupol
Koordinaadid 47° 5′ 47″ N, 37° 32′ 1″ E
Kuupäev 9. märts 2022
Sihtmärk lastehaigla ja sünnitusmaja
Liik sõjakuritegu, massimõrv
Osa Mariupoli piiramisest Venemaa sissetungil Ukrainasse
Hukkunuid 5
Vigastatuid 17
Korraldaja(d) Venemaa Föderatsiooni Relvajõud
Kaart
Sünnitusmaja (1), haigla (2) ja noortekeskus (3)

Pealetung Kiievile

Antonovi lennujaam · Tšornobõl · Hostomel · Ivankiv · Kiiev (kaubanduskeskuse pommitamine · konvoi Kiievis) · Vassõlkiv · Butša (veresaun) · Irpin (pagulaskolonni pommitamine) · Makariv · Moštšun · Brovarõ · Slavutõtš · Romnõ · Borodjanka · Hluhhiv · Konotop · Sumõ (ammoniaagi leke) · Trostjanets · Tšernihiv (pommitamine 3. märtsil · leivasaba rünnak 16. märtsil · Raketirünnak 19. augustil) · Ohtõrka · Lebedõn · Kirde-Ukraina ja Venemaa piirilahingud · Desna


Vene-Ukraina sõja idarinne

Marjinka · Avdijivka · Mariupol (haigla pommitamine · teatri pommitamine · kunstikooli pommitamine) · Harkiv (kobarpommitamine veebruaris · valitsushoone õhurünnak · kobarpommitamine märtsis · kobarpommitamine aprillis · ühiselamute pommitamine) · Tšuhujivi õhuväebaas  · Volnovahha (veresaun) · Izjum (veresaun) · Stara Krasnjanka · Trostjanets · Donetsk (märtsirünnak · juunirünnak · septembrirünnak) · Rubižne · Popasna · Kramatorsk (rünnak raudteejaamale · rünnak restoranile) · Slovjanski rinne · Donbassi lahing (Kreminna · Siverskõi Donets · Bilohorivka (kooli pommitamine) · Sjevjerodonetski  · Toškivka · 1. Lõman · Svjatohirsk · Lõssõtšansk · Siversk · Tšassiv Jar · Piskõ · Olenivka veresaun · Bahmut · Soledar) · Vuhledar · Makijivka · Harkivi vasturünnak (Balaklija · Kupjansk (tsiviilkonvoi pommitamine) · 2. Lõman) · Luhanski oblasti rinne · Lõmani kobarpommitamine · Kostjantõnivka · Hroza · Novõi Korotõtš


Vene-Ukraina sõja lõunarinne

Herson · Melitopol · Mõkolajiv (kobarpommitamine · valitsushoone õhurünnak) · Tšornobajivka · Enerhodar (Zaporižžja TEJ) · 1. ja 2. Voznessensk · Huljaipole · Orihhiv · Davõdiv Brid · Krimm (Novofedorivka · 1. Krimmi sild · 1. Sevastopoli mereväebaas · 2. Krimmi sild · 2. Sevastopoli mereväebaas) · Hersoni vasturünnak (Eellugu (Nova Kahhovka) · Hersoni vabastamine) · Dnepr (Kahhovka pais) · 2023. aasta Ukraina vasturünnak · Zaritšne


Teised piirkonnad

Zaporižžja (tsiviilkonvoi pommitamine · elamute pommitamine) · Ivano-Frankivsk · Krõvõi Rih · Lviv · Odessa · Žõtomõr · Rivne · Vinnõtsja · Dnipro (2023. aasta elamu pommitamine) · Javoriv · Hmelnõtskõi · Krementšuk · Serhijivka · Tšaplõne · Ukraina taristu pommitamine (Slovjansk · Uman · Pokrovsk (2023. aasta rünnakud · 2024. aasta rünnakud) · 2023. aasta 29. detsembri õhurünnakud)


Mereväe operatsioonid

Maosaar · Berdjansk · Moskva


Ülekandumine ja piiriülesed juhtumid

Lääne-Venemaa (Millerovo · Djagilevo ja Engels · Brjanski oblast · Belgorodi oblast · Moskva (Droonirünnak Kremlile · 2023. aasta 30. mai droonirünnak Moskvale)) · Transnistria  · Poola (Przewodów)  · Valgevene (Rünnak Matšulištši õhuväebaasile)


Vastupanu

Ukraina vastupanu · Valgevene ja Venemaa partisaniliikumine (raudteesõda Valgevenes · raudteesõda Venemaal · sõjaväekomissariaatide rünnakud (Ust-Ilimski sõjaväekomissariaadi tulistamine) · Peterburi pommiplahvatus)


Seotud

Zagrebi Tu-141 õnnetus · salapärased tulekahjud Venemaal · Nord Streami torujuhtme sabotaaž · Tulistamine Soloti sõjaväepolügoonis · kopteriõnnetus Brovarõs · Musta mere droonijuhtum · Belgorodi kogemata pommitamine · Wagneri mäss · Wagneri grupi lennuõnnetus · Operatsioon Sõnõtsja · 2024. aasta Iljušin Il-76 allatulistamine Korotšas

9. märtsil 2022 pommitasid Venemaa relvajõud Mariupoli linna haiglakompleksi, mis toimis nii lastehaigla kui sünnitusosakonnana. Rünnakutes hukkus kokku 5 inimest ja vähemalt 17 said vigastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, Euroopa Liidu välisasjade juht Josep Borrell ja Briti relvajõudude minister James Heappey kirjeldasid pommitamist sõjakuriteona. Paljud meediaorganisatsioonid lükkasid Venemaa väited ümber kui valed. 13. aprillil 2022 järeldasid OSCE vaatlusmissiooni eksperdid, et tegemist oli sihiliku rünnakuga ja tunnistasid selle sõjakuriteoks. 29. juunil 2022 kinnitas ÜRO inimõiguste nõukogu oma raportis, et pommitamises on süüdi Vene relvajõud.[1]

OSCE raport tegi kokkuvõtte, et tegu oli Venemaa sõjakuriteoga.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruaril 2022 algas Venemaa sissetung Ukrainasse ning kaheksa aastat eesliinil olnud Mariupoli linna ümber algasid lahingud. Vahelduva eduga olid osapooled korduvalt leppinud kokku tsiviilelanike evakueerimises humanitaarkoridoride kaudu, kuid sageli neid kokkuleppeid rikuti, mille tõttu paljud ei saanud linnast lahkuda[2]. Linna kommunikatsioonid said esimestel päevadel kahjustada ning haiglad olid sunnitud rasketes tingimustes toime tulema suurenenud patsientide arvuga. Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul leidis kinnitust 24 meditsiiniasutuse pommitamine sõja esimese 12 päeva jooksul.[3]

Mariupoli haigla nr 3 ühes hoonetest toimis linna viimane sünnitusmaja. Mõne patsiendi pereliikmed olid tulnud elama haigla keldrisse, et aidata söögitegemisel väliköögis ja muul võimalikul viisil.

Pommirünnak[muuda | muuda lähteteksti]

9. märtsi 2022 lõuna paiku oli linna kohal kuulda lennukimüra ja kaks tugevat plahvatust, millest üks tabas haiglat.[4] Pomm tuli mere (kagu) suunast ja tabas kolmest hoonest moodustunud U-kujulise sisehoovi kaugemat lahtist nurka. Plahvatus oli nii tugev, et lööklaine lõi 90 meetri kaugusel olevatel majadel aknaraamid välja ja purustas 70 meetri kaugusel otse selle teele jäänud lastekliiniku kiviseinad. Pommi tabamuskohta jäi vähemalt viie meetri sügavune kraater.[5]

Associated Pressi ajakirjanikud jõudsid veerand tundi hiljem kohale ja just nende kaadrid rääkisid maailmale juhtunust.[6][7]

Ohvrid[muuda | muuda lähteteksti]

9. märtsil 2022 teatas Donetski oblasti kuberner, et pommirünnakus sai vigastada 17 inimest, sealhulgas sünnitavad naised.[8][9] Neuroloog Oleksandra Štšerbeti sõnul tapeti naisi, vastsündinuid ja meditsiinitöötajaid.[10] 10. märtsil teatasid kohalikud võimud, et pommirünnakus hukkus üks tüdruk ja veel kaks inimest.[11]

Pommirünnakus pildistatud nimetu rase naine viidi teise haiglasse ja suri pärast lapse surnult sündimist. Ta oli pommirünnakus saanud mitmeid vigastusi, sealhulgas muljutud vaagnaluu ja eraldunud puusa, mis aitas kaasa tema lapse surnult sündimisele.[12] Arstid opereerisid neid küünlavalgel.[13]

Teine pommirünnakus pildistatud rase naine, populaarne Instagrami blogija Marianna Võšehõrskaja (neiuna Podhurskaja),[14] sünnitas järgmisel päeval tütre.[15] Aprilli alguses filmis Võšehõrskaja intervjuu, milles ta ütles, et haiglat ei tabanud õhurünnak, vaid pigem pommitati mürsuga, mida Associated Press kirjeldas kui tõenditega vastuolus olevat.[16] Võšehõrskaja andis mais BBC-le intervjuu, kus ta ütles, et haigla töötab ja et sünnitusmajas ei viibinud ühtegi Ukraina sõjaväelast, mis on vastuolus Venemaa väidetega, et haigla ei tööta ja selle on üle võtnud sõdurid.[17]

Sõjakuritegude väited[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Venemaa sissetungil Ukrainasse

Euroopa Liidu välisasjade juht Josep Borrell kirjeldas pommitamist sõjakuriteona.[11] Briti relvajõudude riigiminister James Heappey ütles, et olenemata sellest, kas haigla tabamine oli valimatu või tahtlik sihtimine, "oli see sõjakuritegu".[18] Ukraina liidrid on väljendanud sarnaseid tundeid.[19]

Reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina[muuda | muuda lähteteksti]

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlov märkis: "Me ei saa aru, kuidas on tänapäeva elus võimalik lastehaiglat pommitada."[10] Mariupoli linnavolikogu kirjeldas Venemaa lennukite korraldatud pommitamist tahtlikuna.[10] Zelenskõi väitis, et rünnak oli "tõend, et ukrainlaste genotsiid toimub".[19] Mariupoli abilinnapea Sergei Orlov kirjeldas rünnakut nii sõjakuriteona kui ka genotsiidina.[20]

Venemaa[muuda | muuda lähteteksti]

10. märtsil väitsid Venemaa välisminister ja kaitseministeerium avalikult, et pommitamine oli põhjendatud. Ukrajinska Pravda teatel kinnitas välisminister Sergei Lavrov, et haigla pommitamine oli tahtlik tegevus. Ta märkis: "Mõne päeva eest esitas Venemaa delegatsioon ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul faktilist teavet selle kohta, et selle sünnitusmaja on ammu üle võtnud Aasovi pataljon ja teised radikaalid ning et kõik sünnitavad naised, kõik õed ja üldiselt kõik töötajad oli sealt juba lahkuma sunnitud. See oli üliradikaalse Aasovi pataljoni baas."[21] Kaitseministri pressiesindaja Igor Konašenkov teatas, et "Vene sõjalennukid ei täitnud absoluutselt mitte ühtegi ülesannet maapealsete sihtmärkide tabamiseks" ja et "väidetav õhurünnak" oli "täielikult lavastatud provokatsioon, et säilitada lääne publiku seas Venemaa-vastast avalikku pahameelt".[22] Varem on Venemaa sõjavägi väitnud, et Aasovi ja Aidari pataljonid "avasid tuld" Mariupoli "koolidest, haiglatest ja lasteaedadest".[23]

10. märtsil 2022 eemaldas Twitter Venemaa saatkonna Ühendkuningriigis säutsu, milles väideti, et Mariupoli haigla rünnak oli "võlts" ja et üks ohvritest (Marianna Võšehõrskaja) oli "näitleja", viitas tema blogijakarjäärile, mis oli Twitteri reeglite rikkumine. Briti poliitikud tervitasid seda sammu ja süüdistasid Venemaa saatkonda desinformatsioonis.[24][16][25]

Meduza teatas, et Venemaa esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzja viitas 7. märtsil "sünnitusmajale nr 1" (47.13892°N 37.60337°E) kui haiglale, mida Ukraina relvajõud tema väitel kasutasid laskepunktina, mitte aga "Sünnitushaigla nr 3". Meduza kirjeldas, et Lavrov ajas segamini Nebenzja mainitud "Haigla nr 1" ja haigla mida pommitati "haigla nr 3".[14][26]

22. märtsil 2022 esitati Venemaa ajakirjanikule Aleksandr Nevzorovile süüdistus Venemaa "valeinformatsiooni" seaduse alusel pärast seda, kui ta avaldas teabe Mariupolis asuva sünnitusmaja pommitamise kohta Venemaa poolt.[27] 4. märtsil vastu võetud uue seaduse järgi võib teda karistada kuni 15-aastase vangistusega.[28]

Rahvusvaheline[muuda | muuda lähteteksti]

Briti peaminister Boris Johnson nimetas rünnakut "paheliseks".[8] Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni pressisekretär Jen Psaki ütles, et "on kohutav näha... barbaarset sõjalise jõu kasutamist süütute tsiviilisikute vastu suveräänses riigis."[8] Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell kirjeldas pommitamist kui "koledat sõjakuritegu".[11] Vatikani kardinal Pietro Parolin väljendas pommitamise pärast nördimust, nimetades seda "vastuvõetamatuks rünnakuks tsiviilisikute vastu".[29] ÜRO peasekretär peasekretär António Guterres kirjutas, et rünnak oli "õudne" ja "see mõttetu vägivald peab lõppema."[30]

Rahvusvahelises ajakirjanduses pälvis pommitamine laialdase hukkamõistu: Daily Mirror ja The Independent nimetasid seda tegu "barbaarseks", Daily Express ja Daily Mail nimetasid seda "paheliseks", The Guardian, Financial Times ja El País aga " julmaks."[31][32] Itaalia ajaleht Il Giornale kirjeldas Putinit kui "sõjakurjategijat", samas kui la Repubblica taunis "süütute surma".[33][34]

Kreeka Vabariigi peaminister Kyriákos Mitsotákis säutsus 18. märtsil Twitteris, et Kreeka "on valmis üles ehitama sünnitusmaja Mariupolis, Kreeka vähemuse keskuse Ukrainas, linnas mis on meie südames nii kallis ja sõja barbaarsuse sümbol".[35]

OSCE raport[muuda | muuda lähteteksti]

13. aprillil 2022 avaldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) raporti, mis käsitles Mariupoli haigla pommitamist. Raport kinnitas, et sünnitusmaja oli selgelt tuvastatav ja töökorras ning et Vene väed panid seetõttu toime sõjakuriteo.

„ Seetõttu järeldab missioon, et haigla hävitas Venemaa rünnak. Venemaa selgituste põhjal pidi rünnak olema tahtlik. Tõhusat hoiatust ei antud ja tähtaega ei seatud. See rünnak on seega IHL selge rikkumine ja selle eest vastutavad isikud on pannud toime sõjakuriteo.[36] “

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "The situation of human rights in Ukraine in the context of the armed attack by the Russian Federation, 24 February to 15 May 2022". OHCHR (inglise). Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  2. ↑ "Ukraine: Humanitarian corridors for civilians fleeing Russian attacks must provide safety – new testimonies". Amnesty International (inglise). 10. märts 2022. Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  3. ↑ Picheta, Tim Lister, Laura Smith-Spark, Olga Voitovych, Rob (10. märts 2022). "Mariupol children's hospital bombing one of many attacks on medical facilities since Russian invasion, WHO says". CNN (inglise). Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  4. ↑ "Photos: Maternity hospital bombed in Ukraine". CNN (inglise). 9. märts 2022. Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  5. ↑ "Anatomy of a hospital attack: What happened in Mariupol". www.cnn.com. Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  6. ↑ "Doctors, crater disprove Russia's hospital airstrike misinfo". AP NEWS (inglise). 8. aprill 2022. Vaadatud 1. veebruaril 2023.
  7. ↑ Russia attacks Ukrainian hospital in Mariupol, vaadatud 1. veebruaril 2023
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 "Ukraine accuses Russia of bombing children's hospital in Mariupol". Al Jazeera English. 9. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  9. ↑ Sangal, Aditi; Vogt, Adrienne; Wagner, Meg; Ramsay, George; Guy, Jack; Regan, Helen (10. märts 2022). "Russian forces bombed a maternity and children's hospital. Here's what we know about the siege of Mariupol". CNN (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 11. märtsil 2022. Police in the Donetsk region said according to preliminary information at least 17 people were injured, including mothers and staff. Ukraine's President said authorities were sifting through the rubble looking for victims.
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Ward, Victoria (9. märts 2022). "'Atrocity' as maternity hospital in besieged Mariupol destroyed by Russian air strikes". The Daily Telegraph. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Sandford, Alasdair (10. märts 2022). "Ukraine war: Russian attack on Mariupol hospital a 'heinous war crime', says EU's Borrell". Euronews. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  12. ↑ "Ukraine war: Pregnant woman and baby die after hospital shelled". BBC News (Briti inglise). 14. märts 2022. Vaadatud 16. märtsil 2022.
  13. ↑ Bogner, Matilda (25. märts 2022). "Situation in Ukraine. Statement delivered by the Head of Human Rights Monitoring Mission in Ukraine on the situation in Ukraine". Office of the High Commissioner for Human Rights.
  14. ↑ 14,0 14,1 "Definitely not 'staged' – False allegations about the maternity hospital airstrike in Mariupol, debunked". Meduza. 12. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. märts 2022. Vaadatud 13. märtsil 2022.
  15. ↑ "Ukraine war: Mariupol hospital attack: Pregnant woman hurt in bombing gives birth". BBC News (Briti inglise). 14. märts 2022. Vaadatud 16. märtsil 2022.
  16. ↑ 16,0 16,1 Tulp, Sophia (3. aprill 2022). "Ukraine blogger video fuels false info on Mariupol bombing". Associated Press (inglise). Vaadatud 4. aprillil 2022.
  17. ↑ Spring, Marianna (17. mai 2022). "Marianna Vyshemirsky: 'My picture was used to spread lies about the war'". BBC News. Vaadatud 17. mail 2022.
  18. ↑ Maloletka, Evgeniy; Chernov, Mstyslav (10. märts 2022). "Russian airstrike on Mariupol children's hospital sparks global outrage". Global News (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2022.
  19. ↑ 19,0 19,1 Zelenskõi, Volodõmõr (10. märts 2022). "Everything that occupiers doing with Mariupol is beyond atrocities – Zelensky's address (full text)". Ukrinform. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  20. ↑ Harding, Luke; Borger, Julian; Henley, Jon (9. märts 2022). "Children under rubble after Russian airstrike on maternity hospital, says Zelenskiy". The Guardian. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  21. ↑ "Lavrov confirms Russia deliberately bombed maternity hospital in Mariupol". Ukrayinska Pravda. 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  22. ↑ "Russian troops don't hit hospital in Mariupol, it's Kyiv's information provocation - Russian Defense Ministry". Interfax. 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  23. ↑ "Nationalists in Mariupol setting up emplacements in schools, hospitals — Russian top brass". TASS. 5. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2022. Vaadatud 11. märtsil 2022.
  24. ↑ Dan Milmo, Hibaq Farah (10. märts 2022). "Twitter removes Russian embassy tweet on Mariupol bombing". Guardian. Vaadatud 11. märtsil 2022.
  25. ↑ Alexandra White in New York. "Pregnant woman caught in air strike on Mariupol hospital dies". The Irish Times (inglise). Vaadatud 7. aprillil 2022.
  26. ↑ Nebenzya, Vasily (7. märts 2022). "Выступление и ответное слово Постоянного представителя В.А.Небензи на заседании СБ ООН по гуманитарной ситуации на Украине" [Statement and response by Permanent Representative Nebenzya to the UN Security Council meeting on the humanitarian situation in Ukraine]. Russian UN Representative (vene). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 13. märtsil 2022.
  27. ↑ "Russia: Authorities launch witch-hunt to catch anyone sharing anti-war views". Amnesty International. 30. märts 2022.
  28. ↑ "Top Russian Journalist Defiant in Face of Fake News Investigation". VOA News. 23. märts 2022.
  29. ↑ "Ukraine: Cardinal Parolin 'dismayed' at bombing of children's hospital - Vatican News". Vatican News (inglise). 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022.
  30. ↑ "Invasion of Ukraine: Neighbours struggle with refugee influx; UN expresses 'horror' at Mariupol hospital attack". UN News. 9. märts 2022. Vaadatud 11. märtsil 2022.
  31. ↑ "Friday's national newspaper front pages". Sky News (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  32. ↑ "Periódicos de España. Toda la prensa de hoy. Kiosko.net". es.kiosko.net (hispaania). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  33. ↑ "3 La Repubblica". Il Post (itaalia). 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  34. ↑ "[Nazionale - 1] Giorn/Interni/Pag-Prima ... 10/03/22". Il Post (itaalia). 10. märts 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. märts 2022. Vaadatud 10. märtsil 2022.
  35. ↑ Mayer, Emma (18. märts 2022). "Greece Offers To Rebuild Mariupol Maternity Hospital After Russian Bombing". Newsweek. Vaadatud 18. märtsil 2022.
  36. ↑ OSCE, April 13, 2022, pp. 46–47
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mariupoli_haigla_pommitamine&oldid=6438643"