Arutelu:Valgevene

Kas võib öelda, et valgevene nimede eestikeelne transkriptsioon, mida ka EKI kasutab, on vananenud? See on iseasi, et meie siin praegu eelistame teistsugust kirjapilti. Andres 06:12, 7 Jan 2004 (UTC)

Ma kõhklen, kas ikka on õige panna siia tabelisse president eksiilis. (Tekstis võib sellest muidugi rääkida). Sellisel juhul tuleks näiteks Albaania puhul tabelisse panna kuningas eksiilis Leka I. Andres 06:24, 7 Jan 2004 (UTC)

Tegelikult tuleks vast kyll, sest ametlikud riigipeade loetelud mainivad ka Valgevene ja monede teiste riikide eksiilvalitsusi oma nimestikes. Albaania kunigas Leka I ei puutu asjasse, sest seal ei ole ketkel kommunistid voimul, seal on rahvas ise tahtmatu otsustada, kas tahavad kuningat tagasi. Muidu peaks ka ju siis Rumeenia Mihai II-st ja ka Bulgaaria Simeon II-st mainima, kuid ametlikud allikad seda ei tee. Muide olen ka nainud eesti eksiilvalistsuse presidendi nimistut jatkumas, kuna mingi huvigrupp valiseestlasi ei tunnusta Eestit veel taieliku iseseisva riigina, kuna pole Narva tagust territooriumi ja Petserimaad. Nimistu naeb valja selline:

Republic of Estonia in exile

Prime ministers acting as presidents

21 Jun 1940 - 9 Jan 1945 J?i Uluots (from 22 Sep 1944 in Stockholm, Sweden)

9 Jan 1945 - 29 Mar 1963 August Rei (in Stockholm, Sweden; from 12 Jan 1953 in Oslo, Norway; then in Lund, Sweden; from 1 Jan 1962 in Stockholm)
29 Mar 1963 - 23 Dec 1970 Aleksander Warma (b. 1890 - d. 1970)
23 Dec 1970 - 1 Mar 1990 T?is Kint (b. 1896 - d. 1991)
1 Mar 1990 - 8 Oct 1992 Heinrich Mark (b. 1911)
15 Sep 1992? - 28 Nov 2003 Mihkel Mathiesen (b. 1918 - d. 2003)
28 Nov 2003 - Kalev Ots (b. 1949)

Mis on ametlikud riigipeade loetelud?

Kas siis valgevenelased ei taha Lukašenkat?

Kas siis Valgevenes on kommunistid võimul? Minu meelest võiks sama hästi öelda, et Albaanias on kommunistid võimul. Albaanias korraldati referendum ja enamik inimesi ei tahtnud kuningat tagasi (kuigi üsna märkimisväärne osa tahtis). Aga kuninga kukutamine (võimu üleandmine Itaalia kuningale) ei olnud algusest peale legaalne ja seetõttu võiks õigusliku järjepidevuse mõttes vist öelda, et kuningas on endiselt Albaania seaduslik valitseja.

Aga veel kord, mul ei ole midagi selle vastu, et presidenti eksiilis mainida, ja mitte ainult mainida, ainult et mina ei paneks teda riigi lühiandmete tabelisse, sest ta ei ole selles riigis võimul. Andres 10:13, 7 Jan 2004 (UTC)

Nõus. Urmas 12:17, 7 Jan 2004 (UTC)

Valgevenekeelne sõna "vabariik" peaks olema ikka läbikriipsutatud L-ga. Tavalist L-i kasutatakse vene L+pehmendusmärk vastena. Vt. esimene välislink artiklis "Valgevene keel"

Niipalju kui mina toodud näidetest aru sain, ei ole see ainus juhtum, vaid l-tähte kasutatakse kõigil juhtudel, kui l-häälik on palataliseeritud. Näiteks ka nimes Alaksandr (Аляксандр) ei kasutata pehmendusmärki. Ma võtan nüüd ette ja süvenen sellesse välislinki.

Vaatasin neid tähestike vastavuse tabeleid. Ma arvan, et nad on lihtsalt unustanud märkida, et "лі" on "li". Igatahes internetis ei ole kuskil kirjutatud "Respubłika". Andres 10:37, 7 Jan 2004 (UTC)

Siin on valgevene tähestike konverter, mis annab vasteks "Respublika". Peale selle lugesin, et l-täht märgib tavalist l-häälikut, siis mitte palatiseeritud l-häälikut, nagu ma algul arvasin. Aga ma pole päris kindel, kas seda saab usaldada. Andres 10:45, 7 Jan 2004 (UTC)

Pakun, et seda konverterit võiks kasutada - vähemalt on nimed ladinatähelisele kujule viidud ühe ja sama reeglistiku alusel. Võimalikud vead võib hiljem parandada. Samuti on teada, millised tähed-täheühendid üle vaadata tuleks. Urmas 12:17, 7 Jan 2004 (UTC)

Transkriptsioonist. Põhimõtteliselt on seda, et valgevene-eesti transkriptsioon on vananenud, tunnistatud, kas "Maailma kohanimedes" või "Nimekirjutusraamatus" (hetkel täpselt ei mäleta). Minski režiim kasutab nimede kirjutamisel 2000. aasta transliteratsiooni, nn omaladinat. Lacinka ei ole ei transkriptsioon ega transliteratsioon, vaid üks kahest tähestikust.

Ma saatsin küsimuse selle kohta Peeter Pällile. Ise ma olen ka nõus omaladina kasutamisega, aga ma ei ole kindel, kas on õige kasutada sõna "vananenud". Näiteks gruusia keelel on minu arusaamist mööda samuti olemas omaladina, kuid me ju ei kasuta seda, vaid eesti transkriptsiooni. Ma ei vaidlusta muidugi seda, et Valgevene olukord on teistsugune, aga põhomõtteliselt võiks transkriptsiooni ju ikkagi kasutada. Andres 10:13, 7 Jan 2004 (UTC)

Valgevene omaladina kujutab (minu arvates) kummalist segu mitmetest võimalikest variantidest, kuidas kirillitsat ladina tähtedega edasi anda - "ei liha ei kala". Küll aga võiks kasutada osadel juhtudel eesti-valgevene transkriptsiooni (Grodna) ja enamuses lacinkat. Seda sarnaselt aseri keelele (Alijevid nt.). Urmas 12:17, 7 Jan 2004 (UTC)

Ma arvan, et tuleks siiski lähtuda ühtsetest põhimõtetest. Minu ettepanek on kasutada artiklite pealkirjadest omaladinat, kuid artiklite tekstis tuua ära ka eesti transkriptsioon ja vene keelel põhinevad nimekujud, samuti muidugi kirillitsas vormid nii valgevene kui ka vene keeles. Ka aseri nimede puhul tuleks minu meelest teha analoogiliselt. Teistelt nimevormidelt tuleks teha ümbersuunamisleheküljed (kuigi otsinguga saab ka artikli üles leida).

Ja siis veel tuleks teha üks lehekülg, kuhu koondada lihtsustatud artiklipealkirjad nendeks juhtudeks, kui õiget pealkirja ei saa eesti klaviatuurilt sisse lüüa. Siis saab sealt teha lingid ümbersuunamislehekülgedele.

Konverterit võib kasutada küll, kui meil kirillitsas vorm on olemas. Mina usun, et konverter annab õiged vormid. Andres 12:52, 7 Jan 2004 (UTC)

Nõus. Urmas 13:41, 7 Jan 2004 (UTC)

"president eksiilis" võib asendada näiteks "Valgevene RV president eksiilis" (sellisel kujul pikk ja lohisev) või panna hoopis tabelist artikli ajaloo-ossa. Urmas 08:27, 7 Jan 2004 (UTC)

Jah, seda ma mõtlengi, et tuleks panna teksti, ja mitte ainult ajaloo-, vaid ka poliitikaossa. Andres 10:13, 7 Jan 2004 (UTC)

Ma arvan, et me peaksime lähtuma sellest, et linna praegune nimi on "Minsk". Piisab sellest, kui me mainime "õiget" nime artiklis "Minsk". Andres 08:49, 11 Feb 2005 (UTC)

Linna ametlik nimi on ta küll. Üldiselt võime kasutada "Minskit". Ka teised Valgevene linnad on praegu saanud sellel n.ö ametlikul kujul. Samas vast pole mõtet "Mienskit", kui ta mõnes artiklis sulgudes toodud on, ka maha võtta.

Vaatasin huvi pärast ka Google'iga - "Менск" andis 52.400 ja "Мінск" 51.500 tulemust. Tundub, et esimest neist kasutavad rahvuslikult meelestatud valgevenelased (sh ka valgevene Vikipeedia ja Raadio Vabaduse valgevene toimetus), teist aga nt riigiametid. Hetkel pole see veel aktuaalne, kuid tulevikus võib juhtuda, et praegune venepärane "Minsk" asendatakse "Mienskiga". - Urmas 10:30, 11 Feb 2005 (UTC)

Sulgudes ta võib ju olla, aga siin artiklis on ainult "Miensk". Andres 12:38, 11 Feb 2005 (UTC)

10 350 194 (2002)
50 in/km² Vanad andmed. Andres 22. märts 2006, kell 10.09 (UTC)

Tabelis tuleb valgevene- ja venekeelne riiginimi korda teha. Andres 21. oktoober 2006, kell 13:53 (UTC)

rahvaarv = 9 714 000 (1.01.2007)

Andres 14. märts 2009, kell 07:07 (UTC)

Kultuuri osasse oli ilma mingi selgituseta pandud endine Valgevene lipp. See sobiks artiklisse Valgevene lipp. Andres 16. aprill 2009, kell 05:55 (UTC)

Lisasin reaalse poliitilise olukorra ka artikli põhiteksti; kui kellelegi ei meeldi, võib "de facto" välja võtta. On absurdne, kui kogu alajaotuse "Riik" sisu on eksiilpresident. --Oop 5. august 2009, kell 12:47 (UTC)

Minu arust võiks isegi selle de facto eest ära jätta.--WooteleF 5. august 2009, kell 14:39 (UTC)

| rahvaarv = 9 671 400 (1.01.2009) Andres 21. aprill 2010, kell 00:07 (EEST)[vasta]

2007. aasta 1. septembri seisuga oli Statistika- ja Analüüsiministeeriumi andmetel rahvaarv 9 697 000 inimest. Võtsin välja. --Metsavend 23. juuli 2010, kell 19:16 (EEST)

"Ajavöönd Ida-Euroopa aeg" Kas Valgevenes kehtib ikka Ida-Euroopa aeg? Varem oli küll, aga nad vist läksid Moskva ajale üle. Velirand (arutelu) 3. november 2014, kell 14:28 (EET)[vasta]

Jah, seda tuleb korrigeerida. Valgevene aeg on alaline Ida-Euroopa suveaeg ja see langeb nüüd kokku Moskva alalise talveajaga (seda tuleb ka korrigeerida). Andres (arutelu) 4. november 2014, kell 22:40 (EET)[vasta]

Minu meelest lätikeelne nimi pole asjakohane. Andres (arutelu) 13. september 2016, kell 23:40 (EEST)[vasta]

Selle järgi jääb mulje, et läti keel on Valgevenes ametlikus staatuses. --WikedKentaur (arutelu) 14. september 2016, kell 21:49 (EEST)[vasta]

Märkus 3 erapoolik? Andres (arutelu) 5. november 2016, kell 00:06 (EET)[vasta]

Riigipea[muuda lähteteksti]

Uus riigipea puudub valimiste võltsimise tõttu aastal 2020

Ei vasta tõele. President on olemas. Pealegi kuni inauguratsiooni päevani täiesti seaduslik. --Hirvelaid (arutelu) 16. september 2020, kell 09:58 (EEST)[vasta]

Jätkuvalt on riigipea ametis Łukašenka. Isegi inauguratsioon on toimunud. Et riigipea puuduks, tuleks ta enne ametist kõrvaldada. Seda pole tehtud. --Hirvelaid (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 10:59 (EET)[vasta]

Tuleks mainida, et de facto on riigipea Łukašenka. Velirand (arutelu) 24. veebruar 2021, kell 16:25 (EET)[vasta]

Kordan seda, mida olen varem öelnud. Velirand (arutelu) 10. märts 2021, kell 11:01 (EET)[vasta]

Belarus bans most citizens from going abroad, BBC News 1. juuni 2021 – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Pietadè (arutelu • kaastöö) 1. juuni 2021, kell 17:02.

Kui see artikkel on tehtud Valgevene vabariigi kohta, siis milleks on vajalik siin mainida Valgevene Rahvavabariigi presidenti? Ma saan aru, et ikka vahe on sees neil kahel asjal. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 91.129.98.84 (arutelu • kaastöö) 28. september 2021, kell 14:38.