koordinaadid: 52° 27′ N, 30° 59′ E
Homiel
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Homiel | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ h'omel ] | |||||
| |||||
| |||||
Pindala | 113 km² | ||||
Elanikke | 535 693 (2018) | ||||
| |||||
Koordinaadid | 52° 27′ N, 30° 59′ E | ||||
Homiel (transkribeerituna ning venepäraselt Gomel) on elanike arvult teine linn Valgevenes. Ta on Homieli oblasti keskus.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
- 1142 – esmamainimine kroonikais; linn kuulus Tšernigovi vürstiriiki
- 1157 – läks linn lühikeseks ajaks Smolenski vürstiriigi alla,
- aastast 1335 oli Homiel Leedu suurvürstiriigi koosseisus
- 1500–1537 oli Homiel Moskvaga peetud sõdade keskmes; linn jäi Leedule
- 1537 sai linnast staarostkonna keskus; linn kindlustati – ehitati tugev puitlinnus
- 1595 oli linn haaratud Severin Nalivaiko juhitud kasakaülestõusust
- 1648–1654 peetud sõdades langes mitu korda kasakate kätte
- 1772 – Homiel läks Venemaa koosseisu ning sai 1834. aastani Rumjantsevite eraomandiks
- 1852 – sai maakonnakeskuseks
- 1919. aasta 1. jaanuaril välja kuulutatud Valgevene NSV-s oli Homiel üks seitsmest rajoonikeskusest
- 25. november 1919 – Homielist sai kubermangukeskus Vene SFNV-s
- 1926 laiendatati Valgevene NSV piire ida suunas ja Homielist sai kuni 1930. aastani ringkonnakeskus Valgevene NSV-s ja 1938. aasta algusest oblastikeskus.
- Teise maailmasõja ajal hävis 80% linnast, rahvaarv kahanes enam kui 9 korda.[1]
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Homieli elanikest valgevenelasi 83,42%, venelasi 10,85%, ukrainlasi 3,11% ja juute 0,35%. Valdavaks suhtlus- ja asjaajamiskeeleks linnas on vene keel.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Homieli linna täitevkomitee ametlik leht
- Linnast portaalis Radzima.org (inglise, valgevene, vene ja poola keeles)
- Ilm Homielis