Time'i aasta inimene

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aasta inimene (inglise keeles Time Person of the Year; kuni 1999. aastani 'Aasta mees' või 'Aasta naine') on Ameerika Ühendriikide uudisteajakirja Time iga-aastane number, mis tõstab esile ja kajastab teatud inimest, gruppi, ideed või objekti, mis on vastavt aastat ajakirja arvates kõige enam mõjutanud.

Esimene aasta inimest kajastav number ilmus 1927. aastal ja selle kaanel oli lendur Charles Lindbergh. Nimetusest hoolimata ei anta seda aunimetust üksnes üksikisikutele: seda on antud ka abielupaaridele, poliitilistele oponentidele, inimrühmadele ja koguni elututele objektideele.

Aasta inimesed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Valik Eluaastad Põhjus
1927 Charles Lindbergh 1902–1974 Esimene soololend üle Atlandi ookeani
1928 Walter Chrysler 1875–1940 1928 liitis Chrysler oma Chrysler Corporationi Dodge'iga ja alustas

Chrysler Buildingu ehitamist

1929 Owen D. Young 1874–1962 Juhtis komiteed, mille tulemusena sündis 1929. aastal Youngi plaan,

kava Saksamaa I maailmasõja järgsete reparatsioonide tasumiseks

1930 Mahatma Gandhi 1869–1948 Gandhi oli India iseseisvusliikumise juht. 1930. aastal juhtis ta 24 päeva kestnud

385 km pikkust protestimarssi Briti võimu idee vastu kehtestada soolamaks

1931 Pierre Laval 1883–1945 Laval valiti Prantsusmaa peaministriks 1931. Ta oli Ameerika Ühendriikides populaarne,

kuna oli vastu president Hooveri kehtestatud moratooriumile ehk

I maailmasõja reparatsioonimaksete ajutisele peatamisele

1932 Franklin D. Roosevelt 1882–1945 Roosevelt võitis 1932. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised,

edestades mäekõrguselt ametisolevat presidenti Herbert Hooverit

1933 Hugh S. Johnson 1882–1942 1933 määrati Johnson National Recovery Administrationi juhiks. President Roosevelti

Uue kursi poliitika raames oli tema ülesandeks kokku tuua tööstus, tööjõud ja valitsus

ning luua uued tööstuse ja tööjõupraktikate koodeksid

1934 Franklin D. Roosevelt 1882–1945 1934. aastal hakkasid Rooseveldi Uue kursi poliitikad vilja kandma
1935 Haile Selassie 1892–1975 Selassie oli Etioopia keiser 1935. aastal, mil Itaalia väed Etioopiasse tungisid

ja algas Teine Itaalia-Abessiinia sõda

1936 Wallis Simpson 1896–1986 1936. aastal loobus kuningas Edward VIII troonist, et abielluda Wallis Simpsoniga
1937 Chiang Kai-shek ja

Soong Mei-ling

1887–1975

1898–2003

Chiang oli Hiina Vabariigi president Teise Hiina-Jaapani sõja puhkemise ajal 1937.

Soong oli tema abikaasa 1927. aastast kuni viimase surmani. Ajakirjas nimetati teda

Madame Chiang Kai-shekiks ja neid tunnustati koos "aasta abielupaarina"

1938 Adolf Hitler 1889–1945 Saksamaa kantslerina liitis Hitler Austria ja Sudeedimaa 1938. aastal anšlussi

ja Müncheni kokkuleppega Saksamaaga

1939 Jossif Stalin 1878–1953 1939 oli Stalin Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär ja riigi de facto juht.

Ta allkirjastas Natsi-Saksamaaga mittekallaletungipakti ja tungis seejärel Poolasse

1940 Winston Churchill 1874–1965 Churchill oli Ühendkuningriigi peaminister 1940, mil toimusid Dunkirki evakuatsioon

ja lahing Britannia pärast

1941 Franklin D. Roosevelt 1882–1945 Roosevelt oli USA president 1941, mil toimus Pearl Harbori rünnak, USA kuulutas

Jaapanile sõja ning Ameerika Ühendriigid astusid II maailmasõtta

1942 Jossif Stalin 1878–1953 Stalin oli NLKP peasekretär ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ajal,

mil toimus Stalingradi lahing (1942–1943)

1943 George Marshall 1880–1959 USA armee staabiülemana vastutas kindral Marshall Ameerika Ühendriikide tegevuse eest

II maailmasõjas

1944 Dwight D. Eisenhower 1890–1969 Kindral Eisenhower oli liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas II maailmasõja ajal

ja juhtis operatsiooni Overlord, mis oli osa Normandia dessandist

1945 Harry S. Truman 1884–1972 Roosevelti surma järel sai asepresidendist Trumanist 1945 USA president.

Ta andis käsu heita Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid

1946 James F. Byrnes 1879–1972 Byrnes oli USA riigisekretär (ehk välisminister) 1946. aasta Iraani kriisi ajal, mil ta

oponeeris teravalt Stalinile. Ta oli vastu rahandusminister Henry Morgenthau Jr

II maailmasõja järgsele Saksamaa deindustrialiseerimise plaanile

1947 George Marshall 1880–1959 1947 USA riigisekretäriks saanud Marshall oli Marshalli plaani autor
1948 Harry S. Truman 1884–1972 1948 valiti Truman USA presidendiks
1949 Winston Churchill 1874–1965 "Poolsajandi inimeseks" tituleeritud Churchill juhtis Suurbritannia

liitlasvägede osana II maailmasõjas võidule

1950 Ameerika sõdur Korea sõjas (1950–1953) võitlevad Ameerika Ühendriikide sõdurid
1951 Mohammad Mossadegh 1882–1967 Pärast 1951 Iraani peaministriks saamist natsionaliseeris Mossadegh riigi naftavarud

ja algas Abadani kriis (1951–1954)

1952 Elizabeth II snd 1926 Pärast oma isa kuningas George VI surma asus Elizabeth II Ühendkuningriigi troonile
1953 Konrad Adenauer 1876–1967 1953 valiti Adenauer tagasi Lääne-Saksamaa kantsleriks
1954 John Foster Dulles 1888–1959 USA riigisekretärina pani Dulles aluse Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioonile
1955 Harlow Curtice 1893–1962 Curtice oli General Motorsi president 1953–1958. Aastal 1955 müüs GM 5 miljonit

sõidukit ja sellest sai esimene kontsern, mis teenis aastaga üle miljardi USA dollari

1956 Ungari vabadusvõitleja Ungari revolutsionäärid 1956. aasta luhtunud ülestõusus
1957 Nikita Hruštšov 1894–1971 1957 surus 1953 NSVLi juhtima asunud Hruštšov maha Presiidiumiliikmete katse ta

võimult kõrvaldada ning alustas NSVLi kosmoseprogrammiga saates orbiidile Sputnik 1

1958 Charles de Gaulle 1890–1970 De Gaulle määrati 1958 Prantsusmaa peaministriks. Pärast Neljanda Vabariigi lõppu

valiti ta Viienda Vabariigi presidendiks

1959 Dwight D. Eisenhower 1890–1969 Eisenhower oli Ameerika Ühendriikide president 1953–1961
1960 Ameerika teadlased George Beadle, Charles Draper, John Enders, Donald A. Glaser, Joshua Lederberg,

Willard Libby, Linus Pauling, Edward Purcell, Isidor Rabi, Emilio Segrè, William Shockley,

Edward Teller, Charles Townes, James Van Allen ja Robert Woodward

1961 John F. Kennedy 1917–1963 Kennedy valiti 1961 Ameerika Ühendriikide 35. presidendiks
1962 Paavst Johannes XXIII 1881–1963 Johannes XXIII oli roomakatoliku kiriku pea 1958–1963. Kuuba kriisi ajal 1962 kutsus ta üles rahu saavutama ning teda tunnustasid selle eest konflikti mõlemad pooled. Samal aastal kutsus ta kokku Vatikani II kirikukogu
1963 Martin Luther King 1929–1968 Kodanikuõiguste liikumise juht King pidas 1963. aastal oma kuulsa kõne "I have a dream" ("Mul on üks unistus")
1964 Lyndon B. Johnson 1908–1973 Johnson valiti USA presidendiks. Ta seisis selle eest, et võetaks vastu 1964. a kodanikuõiguste akt, kuulutas sõja vaesusele ning suurendas Ameerika Ühendriikide kohalolu Vietnami sõjas
1965 William Westmoreland 1914–2005 Kindral Westmoreland oli USA vägede juht Lõuna-Vietnamis Vietnami sõja ajal
1966 Pärija Ameerika Ühendriikide alla 25-aastaste põlvkond
1967 Lyndon B. Johnson 1908–1973 Johnson oli Ameerika Ühendriikide 36. president 1963–1969
1968 Apollo 8 astronaudid Apollo 8 meeskond (William Anders, Frank Borman ja Jim Lovell) olid esimesed inimesed, kes lahkusid Maa orbiidilt, jõudsid Kuu orbiidile ja panid nõnda aluse esimesele mehitatud maandumisele Kuul 1969
1969 Ameerika keskläänlased USA kesklääne ja lõunaosariikide elanikud, "vaikiv enamus"
1970 Willy Brandt 1913–1992 Lääne-Saksamaa kantsler, kes kes püüdis idablokiga suhteid parandada
1971 Richard Nixon 1913–1994 Nixon oli Ameerika Ühendriikide president 1969–1974
1972 Richard Nixon

Henry Kissinger

1913–1994

snd 1923

1972 külastas Nixon koos oma julgeolekunõuniku Kissingeriga esimese Ameerika Ühendriikide presidendina Hiinat. Hiljem sõlmis ta NSV Liiduga relvastuse piiramise leppe (SALT I)
1973 John Sirica 1904–1992 Sirica oli kohtunik, kes tegi otsuse, mille järgi Nixon pidi üle andma Watergate'i skandaaliga seotud salvestused Valges Majas peetud vestlustest
1974 Kuningas Faisal 1906–1975 1973–1974 naftakriisi põhjustas Saudi Araabia otsus oma nafta maailmaturult eemaldada protestiks Lääne toetuse vastu Iisraelile Yom Kippuri sõjas
1975 Ameerika naised Susan Brownmiller, Kathleen Byerly, Alison Cheek, Jill Conway, Betty Ford, Ella Grasso, Carla Hills, Barbara Jordan, Billie Jean King, Carol Sutton, Susie Sharp ja Addie Wyatt
1976 Jimmy Carter snd 1924 Carter valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks
1977 Anwar Sadat 1918–1981 Egiptuse president Sadat külastas esimese araabia liidrina 1977 Iisraeli, et arutada Iisraeli-Egiptuse suhete normaliseerimist
1978 Deng Xiaoping 1904–1997 Xiaoping kõrvaldas võimult Hua Guofengi ja temast sai Hiina Rahvavabariigi de facto liider
1979 Ruhollah Khomeini 1902–1989 Khomeini oli 1979. aasta Iraani revolutsiooni liider ja temast sai Iraani kõrgeim juht
1980 Ronald Reagan 1911–2004 Reagan valiti senise presidendi Jimmy Carteri asemel Ameerika Ühendriikide presidendiks
1981 Lech Wałęsa snd 1943 Ametiühingu Solidaarsus juht ja Gdański kokkuleppe sõlmimise eestvedaja, kuni ta 1981. detsembris arreteeriti
1982 Arvuti "Aasta masin", mis kuulutas infoajastu algust
1983 Ronald Reagan

Juri Andropov

1911–2004

1914–1984

1983. aastal tungis USA Grenadale ja Reagan pani aluse nn Tähesõdade programmile.

NLKP Keskkomitee peasekretär Andropov kritiseeris initsiatiivi tugevalt

1984 Peter Ueberroth snd 1937 Ueberroth oli 1984. aasta Los Angelese suveolümpiamängude organiseerimiskomitee president
1985 Deng Xiaoping 1904–1997 Hiina liidrina viis Xiaoping läbi ulatuslikud majandusreformid, pannes aluse nn sotsialistlikule turumajandusele
1986 Corazon Aquino 1933–2009 Filipiinide 1986. aasta revolutsiooni juhtfiguur, valiti samal aastal Filipiinide presidendiks
1987 Mihhail Gorbatšov snd 1931 NLKP KK peasekretär Gorbatšov alustas Nõukogude Liidus poliitiliste reformide ehk perestroikaga
1988 Ohustatud planeet Maa "Aasta planeet"
1989 Mihhail Gorbatšov snd 1931 "Aastakümne inimeseks" nimetatud Gorbatšov viis 1989. aastal läbi esimesed vabad valimised Nõukogude Liidus
1990 George H. W. Bush 1924–2018 Ameerika Ühendriikide presidendina vastutas Bush USA vägede osaluse eest Lahesõjas (1990–1991)
1991 Ted Turner snd 1938 CNN-i asutaja. Ajakiri tõstis esile viisi, kuidas CNN kajastas Lahesõda ja operatsiooni Kõrbetorm: "ajalugu just siis, kui see parasjagu sünnib".
1992 Bill Clinton snd 1946 Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Clinton
1993 Rahusõlmijad Yasser Arafat, F. W. de Klerk, Nelson Mandela ja Yitzhak Rabin. Lõuna-Aafrika president de Klerk vabastas Mandela 1990. aastal vanglast ja nad asusid koos apartheidisüsteemi likvideerima. Palestiina liider Arafat ja Iisraeli peaminister Rabin allkirjastasid 1993 Oslo rahulepingu
1994 Paavst Johannes Paulus II 1920–2005 Roomakatoliku kiriku pea 1978–2005
1995 Newt Gingrich snd 1943 1994 saavutasid vabariiklased Esindajatekojas esimest korda 40 aasta järel enamuse. Gingrich valiti 1995 Esindajatekoja spiikriks
1996 David Ho snd 1952 AIDS-iuuringute eestvedaja
1997 Andrew Grove 1936–2016 Grove oli 1997 pooljuhitööstuse eestvedaja Intel tegevjuht
1998 Bill Clinton

Ken Starr

snd 1946

snd 1946

Monica Lewinsky skandaali järel tagandas Esindajatekoda Clintoni ametist, kuid senat vabastas ta süüdistusest. Starr oli jurist, kes avaldas 1998 oma raporti, mille põhjal tagandasmisjuurdlus algatati
1999 Jeff Bezos snd 1964 Bezos on Amazoni asutaja ja tegevjuht
2000 George W. Bush snd 1946 2000 valiti Bush Ameerika Ühendriikide presidendiks
2001 Rudy Giuliani snd 1944 Giuliani oli 11. septembri terrorirünnakute ajal New Yorgi linnapea
2002 Vilepuhujad Cynthia Cooper, Coleen Rowley ja Sherron Watkins. Cooper avalikustas WorldComi 3,8 miljardi dollari suuruse raamatupidamispettuse. FBI agent Rowley andis tunnistusi selle kohta, kuidas FBI 11. septembri terrorirünnakute alast informatsiooni väärkasutas. Watkins avalikustas ebakorrapärasused Enroni finantsaruannetes ja raamatupidamises
2003 Ameerika sõdur Ameerika Ühendriikide relvajõud kogu maailmas, eriti Iraagi sõjas (2003–2011)
2004 George W. Bush snd 1946 2004 valiti Bush tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks, ta vastutas USA osaluse eest Iraagi sõjas
2005 Head samariitlased Bono, Bill Gates ja Melinda Gates. Rokkansambli U2 laulja Bono organiseeris 2005. aastal "Live 8" kontserdid. Microsofti asutaja Bill Gates asutas koos abikaasaga heategevusliku Bill & Melinda Gates Foundationi
2006 Sina Üksikisikutest sisuloojad veebis
2007 Vladimir Putin snd 1952 2007 lõppes Putini teine ametiaeg Venemaa presidendina ning peagi sai temast peaminister
2008 Barack Obama snd 1961 Obama võitis vastaskandidaat John McCaini ja valiti USA 44. presidendiks
2009 Ben Bernanke snd 1953 Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juht 2007–2008 majanduskriisi ajal
2010 Mark Zuckerberg snd 1984 Suhtlusvõrgustiku Facebook looja
2011 Protestija Ülemaailmsed protestiliikumised nagu Araabia kevad, Hõivake Wall Street, Hispaania kasinuspoliitika vastane Movimiento 15-M, Tea Party, protestid Tšiilis, Kreekas, Indias ja Venemaal
2012 Barack Obama snd 1961 2012 valiti Obama tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks, ta võitis vastaskandidaati Mitt Romneyt
2013 Paavst Franciscus snd 1936 Franciscus valiti roomakatoliku kiriku peaks pärast Benedictus XVI tagasiastumist
2014 Ebola vastu võitlejad Tervishoiutöötajad, kes aitasid peatada ebolaviiruse levikut Lääne-Aafrika epideemia ajal. Dr Jerry Brown (Eternal Love Winning Africa Hospital), Dr. Kent Brantly (Samaritan's Purse), Ella Watson-Stryker (Piirideta Arstid), Foday Gallah, Salome Karwah
2015 Angela Merkel snd 1954 Saksamaa kantsler alates 2005, juhtiv poliitik Kreeka võlakriisi ja Euroopa põgenikekriisi ajal
2016 Donald Trump snd 1946 Trump valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks, võites vastaskandidaat Hillary Clintonit
2017 Vaikusemurdjad Seksuaalse ahistamise avalikustajad, sealhulgas MeToo liikumine. Maasikakorjaja Isabel Pascual (pseudonüüm), lobitöötaja Adama Iwu, näitleja Ashley Judd, tarkvarainsener Susan Fowler, laulja ja laulukirjutaja Taylor Swift ja anonüümne haiglatöötaja
2018 Valvurid Mõrvatud või vangistatud ajakirjanikud. Washington Posti kolumnist Jamal Khashoggi, kes mõrvati Saudi printsi kritiseerimise eest; Filipiini uudisteportaali Rappler toimetaja Maria Ressa, kes kritiseeris presidendi vastuolulisi poliitikaid; Reutersi ajakirjanikud Wa Lone ja Kyaw Soe Oo, kes vangistati Myanmaris, kus nad uurisid rohingjate tapmist; Marylandi ajalehe The Capital töötajad, kelle kontorit ründas massitulistaja, tappes viis inimest
2019 Greta Thunberg snd 2003 Keskkonnaaktivist ja liikumise Fridays For Future (koolistreik kliima eest) asutaja

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]