Edward Teller

Edward Teller

Kollokvium Los Alamoses. Esiplaanil Edward Teller (1946)

Edward Teller (ungari keeles Teller Ede; 15. jaanuar 1908 Budapest – 9. september 2003 Stanford, California) oli Ungarist pärit Ameerika Ühendriikide füüsik.

Juudi perekonnas sündinud Teller lahkus 1926. aastal Ungarist seal kehtinud numerus claususe piirangu tõttu. Ta õppis Saksamaal aastatel 1926–1928 Karlsruher Technische Hochschules keemiatehnoloogiat ja 1928–1929 Müncheni ülikoolis Arnold Sommerfeldi juures füüsikat. 1930. aastal sai ta Leipzigi Ülikoolist doktorikraadi füüsikas (väitekirja juhendaja Werner Heisenberg).

Manhattani projekt

1942. aastal kutsuti Teller osalema Manhattani projektis. 1943. aasta alguses loodi Los Alamoses salajane Labor Y, kus Robert Oppenheimeri juhtimisel hakati välja töötama aatomipommi. Märtsis 1943 asus Teller seal tööle Hans Bethe juhitud teoreetilises osakonnas (osakond T). 1944. aasta juunis määras Oppenheimer Telleri vesinikupommi uurimisrühma Super juhiks. Rühma kuulusid teiste seas ka Stanislaw Ulam ja Maria Goeppert Mayer.

Teller oli üks neid teadlasi, kes 1945. aasta juulis viibis Trinity tuumakatsetusel. Los Alamosest lahkus Teller veebruaris 1946, et naasta Chicago Ülikooli.

Vesinikupomm

Teller naasis Los Alamosesse 1950. aastal, et töötada vesinikupommi loomise kallal. 1951. aastal tegid Teller ja Stanislaw Ulam läbimurde ja töötasid välja uue, megatonnise võimsusega pommi konstruktsiooni, mis pakuti välja märtsis 1951 salajases 20-leheküljelises teadusartiklis "On Heterokatalytic Detonations I: Hydrodynamic Lenses and Radiation Mirrors" (Telleri–Ulami konstruktsioon).

Tellerit ei määratud vesinikupommi projekti juhtima. 1952. aasta sügisel lahkus ta Los Alamosest ja asus tööle Livermore'is vastvalminud Lawrence'i Livermore'i Riiklikus Laboris.

1952. aasta novembris toimus Enewetakil esimese vesinikupommi katsetus (koodnimega Ivy Mike), kus lõhatud pommi konstruktsioonis rakendati Telleri-Ulami lahendust. Teller ise katsetusel ei osalenud, kuid meedias sai ta varsti tuntuks "vesinikupommi isana".

Tunnustus

• 1948 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1954 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1958 – Albert Einsteini auhind
• 1960 – Time'i aasta inimene (koos 14 teise teadlasega)
• 1962 – Enrico Fermi auhind
• 1982 – National Medal of Science (füüsika valdkonnas)
• 2003 – USA Presidendi Vabadusmedal