Valge Maja

See artikkel räägib USA presidendi residentsist; Venemaa valitsushoone kohta vaata artiklit Valge maja (Moskva), Kõrgõzstani valitsushoone kohta artiklit Valge maja (Biškek), Demidovide residentsi kohta artiklit Valge maja (Kõštõm)

---

Valge Maja
the White House
Üldandmed
Asukoht	Washington, Ameerika Ühendriigid
Stiil	uusklassitsism ja palladianism
Ehituse algus	13. oktoober 1792
Ehituse lõpp	1. november 1800
Aadress	1600 Pennsylvania Avenue NW
Koordinaadid	38° 53′ 51,6″ N, 77° 2′ 11,6″ W
Projekt ja ehitus
Arhitekt	James Hoban

Valge Maja (inglise keeles the White House) on Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis asuv hoone, kus asub Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter ja töökoht.

Nime Valge Maja kasutatakse ka piltlikult tähistamaks Ameerika Ühendriikide presidendi institutsiooni.

Valge Maja aadress on 1600 Pennsylvania Avenue, NW, Washington, USA.

Ajalugu

Linnaplaneerija Pierre L'Enfant valis välja Valge Maja asukoha. Projektikonkursi võitis arhitekt James Hoban. Esitatud projektide hulgast valis võitja välja president George Washington. Washington tundis Hobanit hästi ja oli ta ise kutsunud tööle Philadelphiasse, mis aastatel 1790–1800 oli USA pealinn. Kuid ta polnud Hobani projektiga siiski päris rahul, pidades seda liiga väikeseks, mitte piisavalt monumentaalseks ja puuduvate kaunistustega majaks. Tema soovil muudeti hoone maapealne osa kolmekorruselisest kahekorruseliseks ja kõrvutiste akende arvu fassaadil suurendati 9-lt 11-le.

Valge Maja nurgakivi pandi 1792 ja esimese presidendina kolis hoonesse sisse John Adams 1800. aastal.

Valge maja varemed pärast Washingtoni süütamist 1812. aasta sõja käigus 24. augustil 1814

24. augustil 1814 süütasid Briti väed 1812. aasta sõja ajal Washingtoni süütamise käigus Valge Maja kättemaksuks Ameerika vägede hävitustööle Kanadates. Tulekahjudes sai kannatada suur osa Washingtonist. Alles jäid vaid välisseinad, kuid needki tuli tulekahjust põhjustatud nõrgenemise ja järgnenud ilmastikumõjude tõttu maha lammutada ning suuresti uuesti üles ehitada, välja arvatud osa lõunaseinast. Levinud on müüt, et Valge Maja värviti valgeks alles pärast põlengut, kuid tegelikult oli see algusest peale kaetud valge lubivärviga, et kaitsta liivakivist fassaadi ilmastiku eest ning anda hoonele puhas ja väärikas välimus. Taastatud hoonel kaeti mitme valge värvikihiga ka vana hoone jäänused, mis olid tulekahjus kannatada saanud, et hoone värvus oleks ühtlane.

Esialgu nimetati hoonet presidendipaleeks, presidendi häärberiks ja presidendi majaks. Vanim tõend selle avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811. Hoone ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni president Theodore Roosevelt kehtestas 1901 ametlikuks nimeks Valge Maja – Washington. Praegune nimetus "Valge Maja" pärineb presidendi Franklin Roosevelti valitsusajast.

Valges Majas on 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein.

Tuntuim ruum Valges Majas on presidendi tööruum Ovaalkabinet.

Valge Maja hooneid on tänapäeval mitu (the White House Complex). Keskel asub peamaja (Executive Residence), kus paiknevad presidendi eluruumid ning ametlike tseremooniate ja vastuvõttude saalid. Peamaja kõrval asuvad idatiib (East Wing) ja läänetiib (West Wing). Ida- ja läänetiiba ühendavad peamajaga sammastikud (Colonnade).

Läänetiivas paikneb Ovaalkabinet, valitsuskabineti saal (Cabinet Room) presidendi töökohtumisteks ja valitsuskabineti koosolekuteks; konverentsi-, kommunikatsiooni- ja kriisikeskus (Situation Room), pressisaal (Press Briefing Room) ning Roosevelti saal (Roosevelt Room).

Läänetiiva vastas asub presidendi kantselei hoone (Executive Office).

Idatiib lammutati uue ballisaali (State Ballroom) ehitamiseks oktoobris 2025.

Vaata ka

• National Mall
• South Lawn

Välislingid

• Valge Maja koduleht (inglise ja hispaania keeles)