Harry Truman

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA presidendist; lennukikandja kohta vaata artiklit USS Harry S. Truman

Harry S. Truman
Harry S. Truman

Ametiaeg
12. aprill 1945 – 20. jaanuar 1953
Eelnev Franklin D. Roosevelt
Järgnev Dwight D. Eisenhower

Ametiaeg
20. jaanuar 1945 – 12. aprill 1945
Eelnev Henry A. Wallace
Järgnev Alben W. Barkley

Ametiaeg
3. jaanuar 1935 – 17. jaanuar 1945
Eelnev Roscoe C. Patterson
Järgnev Frank P. Briggs

Sünniaeg 8. mai 1884
Sünnikoht Lamar, Missouri, USA
Surmaaeg 26. detsember 1972 (88-aastaselt)
Surmakoht Kansas City, Missouri
Erakond Demokraatlik Partei
Allkiri Harry S Truman Signature.svg

Harry S. Truman (8. mai 188426. detsember 1972) oli Ameerika Ühendriikide poliitik. Ta oli USA 34. asepresident (1945) ja 33. president (aastatel 19451953).

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harry S. Trumani nimes ei olnud "S." lühend ühestki nimest. Lõunaosariikides oli tavaline võtta teise eesnime asemele üksnes initsiaal.

Lapsepõlv ja noorpõlv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Truman sündis 8. mail 1884 Lamaris, Missouris John Anderson Trumani ja Martha Ellen Young Trumani vanima pojana. Vend John Vivian (1886–1965) sündis kaks aastat ning õde Mary Jane Truman 5 aastat hiljem (1889–1978).

Harry isa John oli farmer ning tegeles eluskarja müügiga. Truman elas Lamaris, kuni ta oli 11-kuune. Seejärel kolis nende perekond vanavanemate 600 aakri suurusesse farmi Grandview`s. Kui Truman sai kuue aastaseks, kolis perekond Independence'isse, kus Harry hakkas käima pühapäevases kirikukoolis. Tavakoolis hakkas ta käima kaheksa aastaselt. Noore poisina olid tema huvideks lugemine ja muusika. Ta ärkas üles varahommikul, et harjutada klaverimängu, mida ta õppis kuni ta sai 15. aastaseks. Tema lemmik raamatuteks olid ajaloolised sõjalood ja autobiograafiad. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta mitmetel vaimulike töökohtadel. Ta naasis Grandview’sse 1906 ja töötas seal järgneva aastakümne.

Ülejäänud elu teema juurde tagasi tulles meenutas Truman nostalgiliselt oma aastaid farmerina töötades. Töötades Grandviews kohtus ta oma tulevase naise Bess Wallaceiga, kellelt ta isegi kätt palus. Kuid Bess lükkas abieluettepaneku tagasi. Truman ütles, et ta tahtis teenida rohkem raha, kui ta farmerina teenis, enne, kui ta uuesti Bessi kätt paluks.

9. veebruaril 1909 sai Trumanist Fultonis Missouris vabamüürlane[1].

Esimene maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese maailmasõja puhkemisega värvati Truman Missouri Armeesse. Kuna tema silmanägemine oli erakordselt halb, õppis ta füüsilise testi läbimiseks silmade testtabeli pähe. Enne Prantsusmaale minekut saadeti Trumani väesalk treenima Camp Doniphani Fort Sillis Oklahomas. Ta töötas laagri sööklas ja tegutses sõdurilehe juures. Fort Sillis aitas tal sööklat juhtida tema juudist sõber Seersant Edward Jacobson, kes oli eelnevalt töötanud ühe Kansas City kaupluse müüjana. Teine mees, keda ta Fort Sillis kohtas ning kes teda pärast sõda aitas, oli Leitnant James Pendergast, Kansas City poliitiku Joseph Pendergasti nõbu. Truman edutati ohvitseriks ja sejärel sai temast ühe Prantsusmaal asuva suurtükiväerügemendi komandör. Tema üksus Battery D 129 kuulus 60. väliarmee 35. brigaadi ratsaväedivisjoni, mis oli kurikuulus oma distsipliiniprobleemidega. Üksus langes Vogeeside mäestikus sakslaste ootamatu rünnaku alla ning kui sõdurid hakkasid laiali jooksma, käskis Truman neil otsekohe oma positsioonidele tagasi minna, kasutades seejuures vänget sõimu, mille ta oli oma sõnul selgeks õppinud "Santa Fe's raudteel töötades" ja mis rabas sõdureid sedavõrd, et nad kuuletusid ja Truman juhtis nad edukalt löögi alt ära. Kapten Trumani juhtimise all võideldes ei kaotanud väeosa mitte ühtegi meest. Hiljem edutati Truman koloneliks; aeg sõjaväes tõi esile tema liidriomadused ning tegi võimalikuks tema hilisema poliitilise karjääri Missouris.

Teine maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Septembris 1940 valiti Truman Missouri vabamüürlaste suurlooži suurmeistriks[2]. Sama aasta novembris võitis ta valimistel Kansas City senaator Manvel H. Davist rohkem kui 40 000 häälega ja säilitas oma positsiooni Senatis[3]. Truman väitis hiljem, et positsioon vabamüürlaste seas tagas talle valimisvõidu[4].

23. juunil 1941 andis Truman ülevaate oma seisukohast Saksamaa-Nõukogude Liidu vahelises sõjas: "Kui me näeme, et võidab Saksamaa, siis tuleb meil aidata Venemaad, kui aga võidab Venemaa, siis tuleb meil aidata Saksamaad, ja las nad tapavad võimalikult rohkem."[5]

Augustis 1945 andis Truman käsu heita Jaapanile kaks tuumapommi. Esimene neist lõhkes Hiroshimas 6. augustil 1945, tappes kohe vähemalt 70 000 inimest ja põhjustades hiljem veel üle 200 000 inimese surma kiiritustõppe. Teine pomm lõhkes 9. augustil Nagasakis. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.

Truman ise kirjutas selle kohta hiljem: "Ma teadsin, mida ma tegin, kui ma sõja peatasin... Ma ei tunne kahetsust ja samas olukorras teeksin sedasama jälle."[6]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Harry S Truman
  2. Harry S. Truman (1884–1972) Masonic Record
  3. McCullough, David (1992). Truman. New York: Simon and Schuster. Lk. 252.
  4. The Wonderful Wastebasket
  5. The New York Times 24. juuni 1941.
  6. Saatmata kiri Harry S. Trumanilt Irv Kupcinetile (5. august 1963). The Papers of Harry S. Truman: Post-Presidential Papers, Harry S. Truman Library (National Archives Archival Research Catalog).
Eelnev:
Franklin D. Roosevelt
Ameerika Ühendriikide president
19451953
Järgnev:
Dwight D. Eisenhower