Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada 1905. aastal tegutsenud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisusega.

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei
Eesti erakond
Asutatud 1907, suleti 1938
Peakorter Tallinn
Ideoloogia sotsiaaldemokraatia
Ajaleht Sotsiaaldemokraat


Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) oli 1907. asutatud Eesti erakond.

Partei asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1907. aastal eraldusid seni Venemaa Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteisse (VSDTP) kuulunud vähemlaste ehk menševike poliitilisi seisukohti toetanud eesti menševike allorganisatsioonid.

1917. aasta 31. mail moodustasid nad iseseisva Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse.

1917. aasta oktoobris peetud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Ühenduse I kongressil nimetati erakond ümber Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Tööliste Parteiks ning võeti vastu ka VSDTP menševike poliitiline platvorm.

Erakonna juhtideks olid August Rei, Mihkel Martna, Karl Ast ja aktiivselt osalesid poliitikas Aleksander Hellat jt. Partei juhatusse kuulusid ka Johan Jans[1] jt.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1919. aastal pärast enamuse saamist Asutava Kogu valimistel 1919. aastal sotsiaaldemokraatide tähtsus järk-järgult vähenes, kuid paiguti osaleti valitsustes ka hiljem ning aastatel 1928-1929 õnnestus neil ise valitsus moodustada ja riigivanemaks August Rei.

Asutava Kogu valimistel 1919. aastal valiti ESDTP nimekirjast Asutavasse Kogusse: Mihkel Martna, Karl Ast, August Rei, Nikolai Köstner, Juhan Jans, Aleksander Oinas, Alma Ostra-Anvelt, Eduard Wilde, Aleksander Tulp, Juhan Kartau, Hans Mets, Leopold Johanson, Robert Astrem, Karl Virma, Villem Ernits, Jaan Vain, Mait Püüman, Hugo Kikson, August Tibar, Hans Martna, August Onton, Gustav Grünvald, Jüri Uustalu, Minny Kurs-Olesk, Jakob Lindros, Jaan Ammerman, Mihkel Neps, Voldemar Hammer, Artur Kaplur, Peeter Karin, Karl Inglist, Arnold Vesterberg, Anton Martinson, Marie Aul, Johannes Ernesaks, Emma Asson, Eduard Nipmann, Hans Nurk, Helmi Press-Jansen, Peeter Londo, Tõnu Talbak, Karl Lukk, Märt Rand, Jakob Mikiver, Anton Ratassepp, Jakob Puss, Jaan Pakk, Rudolf Koil, Johannes Epner, Gustav Küjen, Karl Rand, Alma Ast-Anni, Verner Nerep, Johannes Põllupüü.

Kaks aastat pärast isesisvuse väljakuulutamist eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP.

Peale Nõukogude Venemaalt organiseeritud eesti kommunistide riigipöördekatset 1924. aasta detsembris, liitusid 1925. aasta aprillis ESDTP ja Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) Eesti Sotsialistlikuks Tööliste Parteiks ehk Eesti Sotsialistlikuks Töölisparteiks (ESTP).

Liitumise tulemusel kujune parteis välja vasak- ja parempoolne tiib: mille parempoolse tiiva esindajad olid - August Rei, Karl Ast-Rumor, Aleksander Oinas ja Leopold Johanson, vasakpoolse tiiva esindajad - Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär ja Nigol Andresen.

1926. aastal toimus järjekordne partei lõhenemine, mille tulemusel lahkusid kommunistlike vaadetega liikmed ja asutasid Eesti Tööliste Partei (ETP).

III Riigikogu valimistel 1926. aastal said ESDTP saadikud 22,9% häältest ning 24 kohta Riigikogus ja moodustasid 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 August Rei valitsuse.

Next.svg Pikemalt artiklis August Rei valitsus.

V Riigikogu valimistel 1932. aastal sai Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei 22 kohta Riigikogus. Valituks osutusid Tallinnast Mihkel Martna, August Sirro, Eduard Pesur; Harjumaalt Hans Martinson; Läänemaalt Mihkel Mihkelson, Pärnumaalt Oskar Gustavson, Maksim Unt; Saaremaalt Aleksander Jõeäär, Aleksander Kärner; Järvamaalt Aleksander Oinas; Tartumaalt August Rei, Leopold Johanson, Erich Joonas, Karl Freiberg, Peeter Treiberg (astus tagasi asendas A. Mekkart); Virumaalt Nigol Andresen, Bernhard Eilman; Viljandimaalt Jaan Piiskar; Võru-, Valga-Petserimaalt Karl Ast, Jüri Voiman, Peeter Schütz, August Usai. [2].

Programm[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei eesmärk oli sotsialistlik ühiskonnakord, mis erakonna 1925. aasta (pärast ESDTP ja Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei liitumist) tegevusprogrammi järgi tähendas:

  • saaduste valmistamise ja tarvitajatele kätte toimetamise abinõud on ühiskonna omanduses,
  • ühiskondlik varade valmistamine on korraldatud teadliku plaani järgi,
  • kõigile ühiskonna liikmetele on kindlustatud hea käekäik ja igakülgne areng,
  • rahva jagunemine klassidesse on kaotatud.

Majanduse valdkonnas tahts ESDTP kehtestada järk-järgult suureneva tulu-, varandus- ja pärandusmaksu. Nad tahtsid arendada riiklikku tööstust ning maa anda harijatele pärandatavaks tarvitamiseks. Võõrandatud mõisamaade eest aga ei kavatsenud nad hüvitist maksta.

Sotsiaalvaldkonnas oli ESDTP seisukohal, et kehvematele tuleb võimaldada tasuta arstiabi. Riik peab ehitama korterid töölistele ja teistele varanduseta kodanikele, üür aga tuleb normeerida. Sotsid tahtsid kehtestada üldise riikliku kindlustuse. Hariduses aga tasuta ja kohustusliku üldhariduse kuni 16. eluaastani ning tasuta kutsehariduse.

ESDTP ja ESTP Asutavas Kogus ja Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

Valimised    Esindusorgan    Protsentuaalne esindatus    Esinduskogu koosseis
(Asutav Kogu=120 saadikut)
(Riigikogu=100 saadikut)
   
1919 Asutav Kogu 33% 41
1920 I Riigikogu 17,0% 18
1923 II Riigikogu 14,0% 15
1926 III Riigikogu 22,9% 24
1929 IV Riigikogu 24,0% 25
1932 V Riigikogu 21,0% 22

1934. aasta 9. mail suleti ESTP Tallinna Ühing sisekaitseülema korraldusel, kuna partei 1. mai puhul väljaantud ja levitatud proklamatsioonist võis välja lugeda üleskutset kehtiva riigikorra kukutamisele[3].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]