Deniss Boroditš

Allikas: Vikipeedia
Deniss Boroditš
Deniss Boroditš

Ametis
Ametisse asumise aeg
2015

Ametiaeg
2011 – 2015

Tallinna abilinnapea (kommunaalmajandus ja keskkond)
Ametiaeg
2007 – 2011

Sünniaeg 1. november 1979 (37-aastane)
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Erakond Eesti Reformierakond (alates 2013)
Eesti Keskerakond (2005–2012)

Deniss Boroditš (sündinud 1. novembril 1979 Tallinnas) on Eesti poliitik, XIII Riigikogu liige, kes kuulub Reformierakonda. Keskerakonna liikmena oli ta aastatel 2007–2011 Tallinna abilinnapea.

Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]

1997. aastal lõpetas Deniss Boroditš Tallinna 14. Keskkooli (hilisem Ranniku Gümnaasium) ning 2001. aastal Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis õigusteaduse erialal.

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulumine nõukogudesse[muuda | muuda lähteteksti]

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2004–2012 kuulus ta Eesti Keskerakonda.

Deniss Botoditš kandideeris 2005. aasta kohalikel valimistel Põhja-Tallinna linnaosas ning osutus 168 häälega valituks Tallinna Linnavolikokku.

Aastatel 2007–2011 oli ta Tallinna abilinnapea[1], vastutades kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondade eest.

2009. aasta kohalikel valimistel kogus Keskerakonna nimekirjas kandideerinud Deniss Boroditš Tallinna linnas suuruselt kolmanda häältesaagi: 6640 häält. Temast rohkem said hääli ainult Edgar Savisaar ja Jüri Ratas.[2]

2011. aasta Riigikogu valimistel valiti Deniss Boroditš XII Riigikogu[3] koosseisu Keskerakonna kandidaadina. Riigikogu liikmena tööle asudes lahkus ta abilinnapea ametist.

Boroditš kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Reformierakonna nimekirjas Ida-Virumaal, valimisringkonnas nr 7, sai 769 häält ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.[4][5]

Deniss Boroditš kuulub detsembrist 2013 Reformierakonda[6].

Tegevus Tallinna abilinnapeana[muuda | muuda lähteteksti]

Deniss Boroditš oli Tallinna abilinnapeana ametis aastatel 2007–2011[1] ning vastutas kommunaalmajanduse ja keskkonna valdkondade eest. Tema esimene tööpäev oli pronksiööle järgnenud päev, mis tähendas, et sisseelamiseks talle aega ei antud ning kohe oli tarvis organiseerida öise mässu üle elanud linnatänavate puhastamine ja korrastamine.

Abilinnapeana ametis oldud viie aasta jooksul koostas Boroditš mitu linna jaoks olulist kommunaal- ja keskkonnaprojekti, teiste hulgas:

  • Tallinna linna kanalisatsiooni väljaehitamise programmi lõpetamine (toimus aastatel 2008–2011, investeering umbes 80 miljonit eurot), mille tulemusena said kõik Tallinna majapidamised (umbes 3800, sh 50% Nõmme majapidamistest) linna toel kanalisatsiooniga liitumise võimaluse;
  • Ülemiste liiklussõlme ehituse ettevalmistamise alustamine, mis hõlmas projekteerimist, maade ostmist ja ehituse alustamist;
  • Vabaduse väljaku rekonstrueerimine;
  • Kalamaja kalmistupargi rekonstrueerimine;[7]
  • koostöös erasektoriga Lasnamäel asuva Pae pargi rekonstrueerimise algatamine;
  • Põhja-Tallinna ja Haaberstit ühendava mereäärse jalgrattatee ehitamine;[8]
  • Piritale ainulaadse Lillepi ringi rajamine;[9]
  • Tallinna lillefestivali ellukutsumine;[10]
  • Tallinna korteriühistutele suunatud toetusprojekti "Fassaadid korda" ellukutsumine.

Lahkumine Keskerakonnast[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 2011. aastal toimunud Keskerakonna kongressi, kus Jüri Ratas kandideeris edutult[11] senise erakonna esimehe Edgar Savisaare vastu, otsustasid kaheksa Ratase leeri kuulunud poliitikut erakonnast lahkuda, Deniss Boroditš nende hulgas.[12] Viimane põhjendas[13] oma otsust erakonnast lahkuda sellega, et uute ideede ja erakonna avatumaks muutmise soosijaid küll kongressil oli, kuid siiski jätkus kõik vanaviisi. Samuti oli tema lahkumisel oluline tõukeandja nn Kalle Laaneti juhtum, kus oma arvamuse esitamist karistati otsitud põhjenduste abil parteist väljaviskamisega[14].

Tegevus Riigikogu liikmena[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuaris 2014 nimetati Deniss Boroditš Reformierakonna Ida-Viru maakonnajuhiks[15] ning seetõttu on Riigikogu liikmena tema jaoks südamelähedased teemad Ida-Virumaal valitsev tööpuudus ja ettevõtluskeskkond. Sealse tööpuuduse leevendamiseks peab ta oluliseks riiklikult toetada kohalike (Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli) tööstusparkide arengut. Lisaks seisab ta põlevkivisektori tuleviku ja arengu eest.[16] XIII Riigikogu koosseisus oli ta keskkonnakomisjoni ning on praegu majanduskomisjoni liige.

Deniss Boroditš kuulus aastatel 2011–2015 Riigikogu XII koosseisu ning osales osales põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni töös.

Mõlema Riigikogu koosseisu jooksul on ta olnud Eesti logistika- ja transiidisektori arendamise riigikogupoolne eestvedaja[17][18][19].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Deniss Boroditši emakeel on vene keel, samuti valdab ta eesti ja inglise keelt. Eesti keele omandas ta eestikeelses lasteaias käies.[2] Boroditš on abielus ning tal on poeg ja tütar.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]