Karl Virma
Karl Johannes Virma (5. märts 1879 Tallinn[1] – 19. november 1942 Vjatlagi vangilaager, Kirovi oblast, Venemaa)[2] oli Eesti poliitik.
1905. aasta revolutsiooni ajal oli ta Raudteelaste Liidu asutajaid ja ühtlasi üks raudteelaste streikide korraldajaid[1]. 1905 põgenes ta Rootsi ja sealt 1906 Soome[1].
1914 sai ta loa naasta Tallinnasse[1]. Ta töötas 1918. aasta aprillini Vene-Balti laevatehases varustusosakonna asjaajajana[1]. 1917. aasta revolutsiooni ajal kuulus ta Tallinna tööliste ja soldatite saadikute nõukogusse[1]. 1917. aasta suvel valiti ta üürnikkude rühma kandidaadina Tallinna linnavolinikuks[1]. Septembris 1917 sai ta Ajutise Maanõukogu liikmeks[1].
Ta oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei esindajana Asutava Kogu, I, II ja III Riigikogu liige[1].
Arreteeriti NKVD poolt Tallinnas. Suri Vjatlagi vangilaagris Venemaal.[3]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Biograafia "Eesti biograafilises leksikonis" (1926-1929) [2]
