Tiit Rosenberg

Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul 23. jaanuaril 2008
Sünniaeg	26. detsember 1946 Tsirguliina, Valgamaa

Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.

Elulugu

Tiit Rosenberg käis aastatel 1954–1962 Restu 8-klassilises Koolis, seejärel kuni 1965. aastani Valga 1. Keskkoolis, mille lõpetamise järel töötas ta pool aastat (1965–1966) Keeni 8-klassilise Kooli kehalise kasvatuse, geograafia ja matemaatika õpetajana. Seejärel teenis ta 1966–1968 Nõukogude armees Kaliningradis, misjärel astus ta 1968. aastal Tartu Riiklikku Ülikooli ajalugu õppima. Peagi asus ta tööle ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti, mistõttu pidi õpinguid jätkama kaugõppes, sest instituut asus Tallinnas. 1973. aastal lõpetas Rosenberg ülikooli kaugõppes cum laude. Seejärel läks ta aspirantuuri, kus uuris agraarajalugu Artur Vassara käe all.

Kuni 1977. aastani oli Tiit Rosenberg tööl Ajaloo Instituudis, seejärel asus aga Tartu Riikliku Ülikooli Nõukogude Liidu ajaloo kateedri õppejõuks. 1980. aastal kaitses ta kandidaadikraadi, mille kinnitamise järel 1982. aastal võis ta asuda dotsendi kohale. Põhiosa tema kandidaaditööst 18.–19. sajandi maatööliste kihi kujunemisest ilmus artiklitena, sellega samaaegselt valminud uurimus maarahvastiku sotsiaalsest struktuurist Lõuna-Eestis 19. sajandi lõpul, mis pälvis 1979 vabariiklikul noorte teadlaste uurimistööde konkursil II preemia, ilmus venekeelse lühimonograafiana Eesti NSV Teaduste Akadeemia väljaandel (1980).

1993. aastal sai Rosenbergist pärast Sulev Vahtre emeriteerumist Eesti ajaloo õppetooli juhataja kohusetäitja ning alates 1994. aastast on ta Tartu Ülikooli korraline Eesti ajaloo professor. Aastatel 1995–1996 oli Rosenberg ka Tartu Ülikooli ajaloo osakonna juhataja. 1980. ja 1990. aastatel on ta täiendanud end ka välismaal, nii Venemaal, Saksamaal kui ka Inglismaal.

Tiit Rosenberg uurib peamiselt agraarajalugu, eriti mõisate ajalugu ning viimasel ajal ka 20. sajandi alguse Balti maareformide ajalugu, teda võib pidada Hans Kruusi ja Artur Vassara loodud tugeva Eesti agraarajaloo koolkonna üheks silmapaistvamaks esindajaks. Rosenberg on ka prominentsemaid Eesti ajaloo historiograafia (ajalooteaduse ja -kirjutuse) uurijaid, tema sulest on ilmunud enamik nüüdisaegseid Eestiga seotud ajaloolaste elulugusid, enamasti artiklite kujul. Seetõttu on ta palju tegelenud ka ajalooteooriaga ning aidanud seada sihte Eesti ajaloo uurimise edasisel teel. Rosenberg on üks Lennart Meri väljakuulutatud projekti "Eesti ajalugu 1700–2000" aktiivsemaid initsiaatoreid ja elluviijaid, tema kaastoimetamisel (teiseks tegevtoimetajaks oli Toomas Karjahärm) ilmus koguteose viies köide, mis käsitleb aastaid 1816/1819–1917/1918 (pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani).

2013. aastal ilmus Rosenbergi agraarajaloouurimusi koondav artiklikogumik "Künnivaod", mis sisaldab ka autori lühielulugu, publikatsioonide nimekirja, ettekannete ja esinemiste loendit ning juhendatud diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde nimekirja.

Liikmesus

1995–2008 ja 2013–2014 oli ta Õpetatud Eesti Seltsi esimees.

Tunnustus

• 1995 Balti Ajaloo Komisjoni korrespondentliige
• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2006 Tartu Ülikooli medal
• 2006 Tartu Ülikooli Ajalooringi auliige
• 2010 B. G. Forseliuse medal
• 2012 Tartu Ülikooli aumärk
• 2022 teenetemärk "100 semestrit Tartu Ülikoolis"

Teoseid

• Eesti mõisad. Tallinn: Olion, 1994. ISBN 5-460-00235-4
• Maailma ajalugu 1600–1918. 2. osa, 1815–1918, kooliõpik; koos Helmut Piirimäe, Olaf-Mihkel Klaasseni, Villu Tamuli, Krista Piirimäe, Karin Hiiemäe ja Eero Medijaineniga. ISBN 9985-68-048-0
• Uusaeg. 3, kooliõpik; koos Allan Espenbergi ja Ülle Liitojaga. ISBN 9985-825-03-9
• Uusaeg. 4, kooliõpik; koos Allan Espenbergi ja Mart Siirojaga. ISBN 9985-825-10-1
• Eesti ajaloo küsimusi. XI, Allikaõpetuslikke uurimusi. Tartu, 1989.
• Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud : 22. oktoobril 2004 Tartus toimunud rahvusvahelise teaduskonverentsi artiklite kogumik. Toimetaja koos Kaja Kumer-Haukanõmme ja Tiit Tammaruga. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
• Jooni Restu kooli ajaloost. Koostaja. Sangaste, 2006.
• Tundmatu Friedrich Georg von Bunge: materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt 200 aastat prof Friedrich Georg von Bunge (1802-1897) sünnist Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002. Koostaja, koos Marju Lutsuga. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.
• Valga linna ajaloost 18. sajandi lõpust kuni aastani 1939. Koostaja. Valga: Litero, 2001.
• Künnivaod: Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, IX. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.

Kirjandus

• Tiit Rosenberg – 50. Kleio, 1996/4. Lk 61–62.

Välislingid

• CV
• Tiit Rosenberg Eesti Teadusinfosüsteemis

Eelnev Jüri Linnus	Õpetatud Eesti Seltsi esimees 1995–2008	Järgnev Heiki Valk
Eelnev Heiki Valk	Õpetatud Eesti Seltsi esimees 2013–2014	Järgnev Marju Luts-Sootak