Tšehhi gooti arhitektuur

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Praha Püha Vituse katedraali interjöör, vaade itta. Ehitis valmis 1344–1385, selle meistrid olid Matthias Arrasist ja Peter Parler
Püha Vituse kiriku lõunaeeskoda, niinimetatud Kuldne värav

Tšehhi gooti arhitektuur hõlmab ehitisi, mis loodi 13. sajandi lõpust kuni 16. sajandi alguskümnenditeni Böömimaa kuningriigis ja Määrimaa markkrahvkonnas (tänapäevase Tšehhi Vabariigi aladel).

Gootika jõudis sellesse piirkonda 13. sajandi alguses ja valitses arhitektuuris 16. sajandi esimese pooleni. Sellel perioodil kujunes Böömimaa stabiilseks riigiks ning valitsejate poliitilise ja majandusliku võimsuse tõus võimaldas alustada ja lõpule viia suurejoonelisi ehitusprojekte.[1]

Periodiseering[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi gooti arhitektuuri on võimalik vaadelda kolme stiiliperioodina, mis on nimetatud valitsejadünastiate järgi:

  • Tšehhi varagootika ehk Přemysliidide gootika (13. sajand – 14. sajandi algus)
  • Tšehhi kõrggootika ehk Luksemburgide gootika (14. sajand ja 15. sajandi algus)
  • Tšehhi hilisgootika ehk Jagelloonide gootika (ajavahemikus ligikaudu 1471–1526)

Tuntuimad selle perioodi arhitektid on Peter Parler ja Benedikt Rejt.[2]

Tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi gooti arhitektuur järgib üldjoontes Prantsusmaa gooti ehitiste eeskuju, kasutades teravkaari, ristroidvõlve, tugikaari ja suuri aknaavasid. Kirikud on ladina risti kujulise põhiplaaniga ja rõhutatult peegelsümmeetrilised, kahe või ühe keskjoonel asuva kõrge teravatipulise tornikiivriga torniga. Ehitiste materjaliks on erinevalt Poola ja Valgevene gooti tellisehitistest enamasti liivakivi. Iseloomulik tunnus on tugev vertikaalsuse rõhutamine hoone välisdekooris ja siseruumis.[3][4]

Varagootika[muuda | muuda lähteteksti]

Píseki lossi arkaadid
Viinapuumotiiviga dekoor Praha Vana-Uue sünagoogi portaali tümpanonil, ehitatud pärast 1270. aastat
Zvíkovi lossi siseõu

Gootika elemendid ilmuvad Tšehhi alade ehitistesse 13. sajandi algupoolel, kui Böömimaal valitses romaanika ja Prantsusmaal kõrggootika. Riigi stabiliseerumise ja poliitilise ning majandusliku mõjukuse kasvades - kuni selle ajani oli Böömimaa võrreldes muu Lääne-Euroopaga pigem mahajäänud - asutati uusi kloostreid, külasid ja linnu, 13. sajand oli kuningriigis uute seni asustamata alade koloniseerimise aeg. Tšehhi aadel võttis omaks rüütlikultuuri selle turniiride, vappide, minnesingerite luule ja kivist kindlustega. Kuningriigi rikkust kasvatasid uued leitud hõbedamaardlad Jihlavas, Stříbros ja Kutná Horas.

1240. aastatel kerkisid viimased üleni romaani kirikud Vinecis, Potvorovis, Tismices ja Kondracis. Kuid juba 1230. aastatel ehitati kirikuhooneid romaanikalt gootikale üleminekustiilis, mille olid Böömi- ja Määrimaale toonud tsistertslased. Nende ehitised oli lihtsad ja erilise toreduseta, dekooris kasutati palju lehtede ja marjade motiive, eriti kapiteelidel. Tsistertslaste ordu oli olulisim varaste gooti kirikute püstitaja Tšehhi aladel.

Vanim gooti kirik Böömimaal, Teplá premonstraatide kloostri kirik pühitseti 1232. aastal. See on põhiosas romaani ümarkaartega ja massiivsete seintega kirik, gootipärased on võlvid, hulknurkne koorilõpmik ja transept. Teine oluline varagooti ehitis on Oseki tsistertslaste klooster, millel on unikaalne kapiitlisaal. Määrimaa esimene gooti ehitis on Tišnovi tsistertslasnunnade Porta Coeli klooster Brno lähedal, mille Ungari Constance asutas 1233. aastal. Selle kiriku fassaadil on vanimad ehisraamistikuga roosaknad ja imekaunis Prantsusmaa gootika vormides kujundatud portaal, tolle aja Kesk-Euroopas ainulaadne.

Třebíči Püha Prokopiuse basiilikat on peetud 13. sajandi üheks kummalisemaks ehitiseks. Selle endise benediktlaste kloostri kiriku arhitektuur on mitte klassikaline hilisromaani-varagooti üleminekustiili ehitis, vaid originaalne segu romaanikast ja gootikast, milles ehitajad kasutasid mõlema stiili elemente nende väljakujunenud vormides ja ehitasid kiriku, mis on samal ajal nii romaani kui ka gooti kirik. Ainulaadsuse tõttu on see ehitis kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vanim täielikult gooti ehitis Prahas on Praha Püha Agnese klooster, mille asutas 1231. aastal Otakar I Přemysli noorim tütar Böömimaa printsess, hilisem pühakuks kuulutatud Agnes. See oli esimene klarisside klooster väljaspool Itaaliat. Kloostri esimene kirik, Püha Franciscuse kirik, lõpetati 1934. aastal ning see on vanim võlvitud kerjusmungaordu kirik põhja pool Alpe.

Pärast 1260. aastaid vähenes tsistertslaste lakoonilise vormikõnega ehituskunsti mõju ja Tsehhi aladel hakkas rohkem tooni andma Prantsusmaa kõrggootikast inspiratsiooni saanud stiil. 1261.–1265. aastal Praha Püha Agnese kloostris valminud Lunastaja Kristuse kiriku, mille Otakar II Přemysl ehitas Přemysliidide kuninglikuks mausoleumiks, arhitektuur oli tugevalt mõjutatud Prantsusmaa gooti arhitektuurist. Lõuna-Böömimaal töötasid Otakar II palgatud kuninglikud meistrid, kes ehitasid kuningalinnas Písekis rea väljapaistvaid ehitisi: kuningalossi, Píseki kivisilla ja kihelkonnakiriku. Nende ehitatud on ka Zvíkovi loss, mille keskne siseõu on ümbritsetud kahekorruselise arkaadiga - element, mis seni oli ristikäikude kujunduses iseloomulik pigem kloostriarhitektuurile. Lossi kabel valmis 1270. aastal.

Teised olulised lossid Böömimaal olid Bezdězi loss, millel on imekaunis kabel, Křivokláti loss ja Horšovský Týni piiskopipalee (säilinud on selle gooti kabel, muud osad on hiljem ümber ehitatud); Määrimaal Špilberki loss Brnos, Veveří loss, Buchlov ja Hukvaldy.

Praha Vana-Uus sünagoog, mis ehitati 1280. aasta paiku, on üks paremini säilinud keskaegsetest sünagoogidest Euroopas, selle sissekäiguportaali tümpanoni kaunistab peen ažuurne raiddekoor. Sünagoogiga samas stiilis on Zlatá Koruna kloostri (asutatud 1263) ja Vyšší Brodi kloostri (asutatud 1259) ehitised. Vyšší Brodis on säilinud varagooti kapiitlisaal 1285. aastast, kuid mõlemad kloostrid ehitati lõpuni juba kõrggootika vormides.

Kõrggootika[muuda | muuda lähteteksti]

Tsistertslaste kloostri kirik Sedlecis
Vanalinna poolne sillatorn Karli sillal
Tyni Jumalaema kirik põhjaportaali on kujundanud Peter Parleri meisterkond
Püha Risti kabel Karlštejni lossis
Itaalia hoovi siseõu Kutná Horas

Gooti arhitektuur viimaste Přemysliidide ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1300. aastat sai valitsevaks kõrggootika, mis tegelikult algas juba kuningas Vaclav II ajal 1290. aastatel. Stiili küpsedes hakkasid uued ehitised veel enam rõhutama vertikaalsuunda ja valgust.

Tsistertslaste Sedleci klooster Kutná Hora lähedal, esimene terviklikult Prantsusmaa kõrggootika vormides ehitis, ehitati 1300. aastal. Kloostri kirik on pühitsetud Maarja taevaminemisele ja Ristija Johannesele ja olgugi 18. sajandil barokseks ümber ehitatud, pole selle kooriruum, pealööv ja transept kaotanud oma algset väljanägemist, hoone on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Väga sarnane kirik ehitati Zbraslavi tsistertslaste kloostrisse, oma 104 meetrise pikkusega oli see toona suurim kirik Böömimaal. Kirik purustati hussiitide sõdades.

Luksemburgide gootika algus[muuda | muuda lähteteksti]

Valdavalt on kõrggootika Luksemburgide valitsejasoo aja ehitiste stiil. Esimene selle dünastia kuningas oli Böömimaa Johann I, kes ei kuulunud õigupoolest selle dünastia suurimate ehitajate hulka. Võimalik, et temaga on seotud Kivikella maja Prahas (Dum U Kamenneho zvonu), mille ta oletatavasti ehitas uues stiilis ümber pärast 1310. aastat. Hoone oli kaunistatud tänaseks hävinud raiddekoori ja skulptuuridega ning võis olla kuninglikuks residentsiks pärast Praha kindluse põlengut 1303. aastal.

Praha piiskop Jan IV z Dražic oli uue arhitektuuri mõjukas toetaja. Ta asutas piiskopilinnas Roudnice nad Labemis töökoja, kuhu kutsus Lõuna-Prantsusmaalt ehitajaid. Ta alustas Roudnices uue silla ehitust üle Labe ja kutsus Avignonist aastaks Böömimaale sillaarhitekti Guillaume'i, kes koolitas kohalikke ehitusmeistreid, nii et need suutsid silla lõpuni ehitada omal käel. Piiskop asutas Roudnices kloostri ja lasi püstitada uued kindlused Litovices ja Dražices. Tema eestvõttel ehitati ka Praha vanalinnas asuv Püha Gilesi kirik (Kostel sv. Jiljí) ja ehitati uus piiskopipalee. Piiskopiloss purustati hussiitide sõdades.

Karl IV aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Kõrggootika tõeline võidukäik Böömimaal algas Johanni poja Karl IV troonileasumisega. Karl saabus riiki 1333. aastal Prantsusmaalt, üles kasvanuna Prantsusmaa kuninga õukonnas. Esimese Böömimaa kuningana sai ta Püha Rooma keisriks ja Prahast sai keiserlik pealinn. Karl IV ja tema poja Wenceslaus IV aegne kunst Böömimaal oli lühikest aega tasemelt võrdne muu Euroopa kunstiga ja oli kohati uute stiilide järgimise poolest isegi juhtpositsioonis.

Karl IV oli kunstide helde toetaja. Tema valitsusajal alustati suurejoonelisi ehitusprojekte, nagu Karli sild, Karlstejni loss ja Tšehhi tähtsaim kõrggooti ehitis ja Praha suurim kirik, basilikaalse ruumiga Püha Vituse katedraal Praha kindluses, mille ehitamist alustati 1344. aastal. Ehitise esimene arhitekt ja ehitusmeister oli prantslane Matthias Arrasist, kes kujundas kiriku Prantsusmaa kõrggootika vormides. Pärast tema surma võttis töö üle Saksamaalt tulnud meister Peter Parler, kes muutis oma eelkäija plaane. Kesklöövi kattis ta võrkvõlviga, mis oli esimene omataoline kontinendil. See võlvilahendus leidis järgimist paljudes Kesk-Euroopa kirikutes: Milevskos, Český Krumlovis ja Nysas Poolas. Katedraalis leidub kõrgetasemelist raiddekoori, millest esiletõusvaimad on püha Vaclavi kuju ja Přemysliidide dünastia portreedegalerii trifooriumikorrusel. Pühakoja ehitus katkes hussiitide sõdade ajal ja viidi päris lõpule alles 20. sajandi alguses.

Peter Parler ehitas ka üle Vltava viiva Karli silla koos vanalinna sillatorniga, mis on üks kaunimaid gooti väravaehitisi Euroopas, ning kujundas uue kooriruumi Kolíni Püha Bartolomeuse kirikule.

Karl IV lasi uues stiilis ümber ehitada vana kuningapalee Praha kindluses, tema poeg Wenceslaus II viis pärast Karli surma need ümberehitused lõpule.

Kõige silmapaistvam kõrggooti stiilis kindlus on Karlštejni kindlus, mis ehitati aastail 1348–1357 ja mida kaunistati ja viimistleti kuni 1367. aastani. Kindluse kroonijuveeliks oli Püha Risti kabel, mida võrreldi hiilguselt taevase Jeruusalemmaga ja kus hoiti paljusid hinnalisi reliikviaid ja Böömimaa ning Püha Rooma riigi varasid, nende hulgas Püha Rooma keisri kroon. Kabeli seinad on kaunistatud vääriskividega ja 130 pühaku pildiga, mille maalis meister Theodoric Prahast, kabeli kuldne laevõlv meenutab taevast selle tähtede, päikese ja kuuga.

Wenceslaus IV aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Wenceslaus IV ajal muutus gootika pisut stiililt, kaldudes monumentaalsusest elegantsi ja graatsilisuse eelistamisse, mis iseloomustab niinimetatud rahvusvahelist gootikat (mida on nimetatud ka kauniks stiiliks või pehmeks stiiliks). Tüüpiline sellele suunale eriti Kesk-Euroopas on kodakiriku ruumivormi eelistamine, milles võlvlage toetasid peened kõrged sambad. Tüüpilised kauni stiili näited kirikuarhitektuuris on Lõuna-Böömimaa kirikud: Třeboňi Püha Gilesi kirik ja Soběslavi Püha Vituse kirik; Český Krumlovi Püha Vituse kirik ehitati pärast 1407. aastat. Kuninga korraldusel ehitatud hooned sellest perioodist on Točníki kindlus ja Kutná Hora Itaalia hoovi (Vlašský dvůr) ümberehitus.

Hilisgootika[muuda | muuda lähteteksti]

Kutná Hora Püha Barbara kirik
Benedikt Rejti ehitatud Ratsanike trepp Praha kindluses, u 1500

Kui 1419. aastal algas Hussiitide sõdade periood, katkes gooti arhitektuuri võidukäik Tšehhi aladel ja pikalt ei ehitatud suurt midagi. Paljud kirikud, kloostrid ja lossid põlesid maha ja pooleliolevad ehitustööd katkesid, nagu näiteks Praha püha Vituse katedraal. Ainus silmapaistev arhitektuurimälestis sellest perioodist on hussiitide linna Tábori linnakindlustused. Ka pärast sõdade perioodi lõppu ei loodud uusi ehitisi. Ainsad silmapaistvamad mälestised sellest ajast on Týni Jumalaema kirik Praha vanalinnas, mis oli kasutusel hussiitide peakirikuna ja mille ehitustööd viidi lõpule pärast sõdu, ja torn Karli silla Malá Strana poolsel väraval, mille ehitamise kulud kandis kuningas Jiří Poděbradyst 1464. aastal.

Arhitektuur Jagelloonide valitsusajal[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi alade kunsti ja arhitektuuri olukord paranes pärast 1471. aastat, mil Böömimaa troonile asus katoliiklasest Poola prints Vladislav II (Karl IV lapselapse Luksemburgi Elisabethi lapselaps) ja Kuttenbergi religioonirahu väljakuulutamine 1485. aastal katoliiklaste ja hussiitide vahel lõpetas ususõjad.

Sellel perioodil valitses Itaalias juba renessanssarhitektuur ja -kunst ning ka Ungari oli selle mõjuväljas, kuid Tšehhi arhitektuuris pöörduti tagasi gooti arhitektuuri pärandi juurde. Böömimaa polnud ainus riik, kus antiigist lähtuvat renessanssi ei võetud kohe omaks, vaid evitati seda pikkamisi ja ettevaatlikult, püüdes harjumuspärast gooti arhitektuuri sulatada uutesse vormidesse - sama toimus ka Austrias, Baierimaal, Saksimaal ja Tudorite-aegsel Inglismaal. Valitsevaks stiiliks jäi hilisgootika, mis omandas kohati fantastiliselt mänglevaid vorme ja kohandas end renessansi ruumilahenduste ja uue esteetikaga.

Tšehhi hilisgootika olulisim arhitekt oli Benedikt Rejt, kes töötas kuningas Vladislav II alluvuses. Tema tööks on Praha kindluse ümberehitused hilisgooti stiilis, sealhulgas tema meistriteos Vladislavi saal vanas kuningapalees – ilma toetavate keskpiilariteta, väänlevate kõverate roiete ja kõrgete kumerate võlvidega avar saal, mille akende kujunduses aimub juba Itaalia renessansi mõjusid. Saali ehitus algas 15. sajandi lõpul ja see valmis 1502. aastal, olles pärast valmimist toona suurim võlvitud ruum ilmaliku otstarbega hoones.

Benedikt Rejt viis lõpule ka Kutná Hora Püha Barbara kiriku ehitustööd, kasutades ruumi katmiseks peaaegu samasugust võlvi nagu Vladislavi saalil, ja kroonides seda hilisgootikale tüüpilise kergelt nõguskülgse telkkatusega.

Koos Hans Spiessiga kavandas ja ehitas Benedikt Rejt Praha Püha Vituse katedraali kuningliku palvesaali, mille võlvi ehib naturalistlik oksornament, kivist nöörid roietena toimivaid kivist raiutud oksi kaaretippudes koos hoidmas. Frankfurtist pärit Hans Spiess uuendas ka Křivokláti lossi Kesk-Böömimaal.

Veel üks tuntud Böömimaa arhitekt oli tšehhi päritolu Matěj Rejsek, kes ehitas 1475–1484 Praha Püssirohutorni, saades inspiratsiooni Karli silla varasemast Malá Strana poolsest väravatornist. Brnos tegutses Austria arhitekt Anton Pilgram, temalt pärineb Brno vana raekoja fantastiliselt kõikuvate ja keerduvate detailidega raidportaal.

Osa sellel perioodil ehitatust on jäänud hilisemate, enamasti barokkstiilis ümberehituste alla, näiteks Týni Jumalaema kirik. Carolinumi ehitistekompleks, mida alustati 1348. aastal ja mis nüüd kuulub Karli ülikoolile, oli samuti algselt gooti ehitis.[5]

Seos Eestiga[muuda | muuda lähteteksti]

Böömimaa kõrggooti arhitektuuri mõjusid on nähtud Tartu toomkiriku koori päispiilariga põhiplaanis[6][7], samuti on tõestatud, et 14. sajandi kolmandal veerandil Valjala kiriku polügonaalse koorilõpmiku ja Kuressaare linnuse ehitanud meisterkond oli Böömimaa päritolu[8]. Ka Saaremaa Püha kiriku ehitusdetailides ja -kvaliteedis on nähtud Böömimaa meistrite käekirja[9].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]