Křivokláti loss

Křivokláti loss (tšehhi keeles hrad Křivoklát, Křivoklát; saksa keeles Burg Pürglitz) on 13. sajandist pärinev kuninglik kivikindlus ja -loss Rakovníki ringkonnas Kesk-Tšehhi maakonnas. Křivokláti küla tekkis 14. sajandil kindluse juurde. Loss asub keset kunagist kuninglikku jahipiirkonda ja mängis olulist rolli kuningliku õukonna varustamisel.

Ajaloost

Křivoklát on Böömimaa hertsogite ja kuningate üks vanemaid kindlusi. Vanimast ehitisest on leitud savitatud puitkindlustuste osi, mis võisid pärineda 10. sajandist. Esimest korda mainiti linnust Praha Cosmase "Chronica Boemorumis". Křivokláti kindluse esimesed kiviehitised ehitati 12. sajandi lõpul või 13. sajandi alguses^[1], millest on säilinud romaani piluakendega müüre. Otakar II Přemysli valitsusajal ehitati välja suur monumentaalne kuningaloss, see ehitati Václav IV ajal mõnevõrra ümber ja hiljem Vladislav II ajal laiendati kindlust oluliselt. All-linnusesse ehitati linnusekrahvi majad. Veidi enne 1400. aastat rajati Václav IV majutamiseks jahihooajal Točníki kindlus, nii et Křivokláti tähtsus õukonnaelu kohana veidi vähenes. 1422. aastal sai loss tulekahjus rängalt kahjustada.

Kuningas Vladislav II ehitas lossi alates 1470. aastatest uued eluruumid ja laiendas kaitseehitisi selle ümber, et loss oleks tema kui kuninga vääriline residents. Sel ehitusperioodil rajati kas 1480. või 1490. aastatel lossi juurde gooti arhitektuuri vormides kujundatud kabel, ajastu kontekstis pigem minevikulise stiiliga. Kabelis asub hinnaline altariretaabel, mille motiivid ja stiilijooned lasevad aimata hilisgooti Ulmi koolkonna tööd. Need 15. sajandi lõpu lossi ümber- ja juurdeehitised, mille arhitektiks peetakse Hans Spiessi, on Jagelloonide gootika silmapaistvad näited Böömimaal. Lossi kõige esinduslikum ruum on uhke tähtvõlviga kaetud kuningasaal, mis on Praha kindluse Vladislavi saali järel suuruselt teine võlvitud saal Tšehhis^[2].

Üks hilisem tulekahju kahjustas ehitisi niivõrd, et ruume kasutati 16. sajandil ainult vanglana ja ehitis kaotas oma hea väljanägemise. 1743. aastal läks kindlus Fürstenbergide vürstisuguvõsa valdusse, see restaureeriti ja ehitati 19. sajandil romantismi vaimus ümber ning 1881. aastal toodi lossi Praha Fürstenbergide palee raamatukogu.

1929. aastal müüsid omanikud lossi koos inventariga Tšehhoslovakkia Vabariigile^[3].

Tänapäeval on kindlus muuseum ja turismisihtkoht. Muuseumis asuvad jahirelvade, 14.-15. sajandi maalide ja raamatute kollektsioonid. Kindluses toimuvad igal aastal augustikuus festivalid: traditsioonilise käsitöö festival ja näitused ning film noir'ile pühendatud filmifestival. Kahel detsembri nädalavahetusel toimuvad lossis advendilaadad, kuhu on Prahast võimalik sõita ajaloolise lokomotiivi järgi ehitatud aururongiga, mis väljub Smíchovi jaamast.^[1]