Nelitis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Toulouse'i Saint-Sernini basiilika plaanil on näha nelitist ümbritsevad jämedamad sambad kandmaks nelitistorni raskust

Nelitis on kirikuarhitektuuris ristikujulise kiriku pikihoone ja transepti kesklöövide ristumiskohas moodustuv ruudukujuline ala. Nelitist võib katta lame lagi, võlv või kuppel, nelitise kohale võib olla ehitatud nelitistorn.

Nelitiseks nimetatakse mõnikord ka ristkuppelkiriku või muu nelinurkse tsentraalehitise keskset võlvikut[1][2].

Traditsiooniliselt ilmakaarte suunas orienteeritud kiriku puhul jääb kooriruum nelitisest ida poole, pikihoone läände. Transepti harud on suunatud vastavalt põhja ja lõunasse.

Lagi[muuda | muuda lähteteksti]

Romaani kirikutes kattis nelitist lame puitlagi, ümmargune kuppellagi, vahel tambuuriga, või akendega varustatud nelinurkne latern. Gooti arhitektuuris oli nelitis enamasti võlvitud, sageli rikkalikuma roidestikuga kui löövid. Kupliga kaetud nelitise puhul kaasnesid taas nelitist valgustavad aknad ja kuppellagi oli kaetud illusionistlike maalingutega.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Tornid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelromaani ja romaani arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Nelitist tähistas hoone välisarhitektuuris eriti eelromaani ja romaani kirikutel selle kohal kõrguv nelitistorn või kuppel. Hispaanias ja Itaalias oli kuppel romaanikas enam levinud, mujal Euroopas oli tavaline mitmekorruseline nelinurkse või hulknurkse põhiplaaniga torn. Et nelitist ümbritsevad sambad või piilarid pidid kandma ka torni raskust, tehti need sageli muudest jämedamad. Ottode stiilis kahe põikhoonega kirikutel Saksamaal, nagu Hildesheimi Miikaeli kirikul, on kaks nelitist, idapoolne ja läänepoolne, ja kaks nelitistorni. Auvergne'i romaanikas esineb nelitise erikuju massif barlong, mis kõrgendab transepti nelitise poolsed võlvikud nelitise kõrguseks.

Gooti arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Inglismaa ja Normandia gooti kirikutel säilib massiivne nelitistorn ka gooti arhitektuuris, Prantsusmaa gootikas ja mujal Euroopas nelitise kohale torni ei ehitata, nagu Chartresi katedraalil, või püstitatakse nelitise keskkohta väike elegantne haritorn, nagu on Amiensi katedraalil või La Flèche Pariisi Jumalaema kirikul.

Renessansis ja hilisematel perioodidel[muuda | muuda lähteteksti]

Alates renessansist eelistatakse nelitist kroonida, kui üldse, kergema ja elegantsema kupliga. Esimesed nelitiskuplid kerkivad Itaalias 16. sajandi algul, mujal alates 17. sajandist. Näiteid: renessansiaegsed Peetri kirik Roomas ja Firenze toomkirik (Firenzes katab küll kuppel kogu hoone laiuse, mitte vaid ristuvad kesklöövid), barokne St-Paul-St-Louis Pariisis, klassitsistlikud Urbino toomkirik ja St. Paul Londonis.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]