Teplá klooster

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kloostri vapp
Vaade kloostri kirikule kirdest
Vaade kloostri romaani-gooti stiilis kirikule sisehoovist. Kloostri muud hooned on barokkstiilis
Vaade läbi kesklöövi peaaltarile
Kloostri kiriku peaportaal

Teplá klooster (tšehhi keeles Klášter Teplá; saksa keeles Stift Tepl) on premonstraatide ordu klooster Böömimaa lääneosas Praha peapiiskopkonnas Tšehhis.[1]

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri asutas pärimuse kohaselt 1193. aastal õnnis Hroznata, Böömimaa aadlik. Esimesed mungad tulid kloostrisse Strahovi kloostrist Prahas[2]. Kloostri esimesel missal osales Böömimaa kuningas Václav I. Klooster on oma asukoha tõttu piirialal kannatanud sagedaste sõdade läbi. Kuigi ta erandlikult jäi puutumata hussiitide sõdadest, on ta mitu korda purustatud ja paljaks röövitud, aga iga kord jälle üles ehitatud. Kloostri abtid juhtisid keskajal Lääne-Böömimaa alade asustamist saksa kolonistidega, elasid üle reformatsiooni, Kolmekümneaastase sõja ja kloostri jäämise keset luterluse piirkonda, seejärel hoidsid nad olulist positsiooni Böömimaa rekatoliseerimisel 17. sajandil. 20. sajandil pärast maailmasõdasid läks klooster Sudeedimaa koosseisus Saksamaale aastaiks 1938–1945, kuid pärast Teist maailmasõda sudeedisakslased deporteeriti ja Tepla klooster läks koos muu Sudeedimaaga Tšehhoslovakkiale.[3] 1948. aastast alates muutis riigi kommunistlik valitsus kloostri hooned kasarmuteks, alates 1978. aastast seisid ruumid tühjana[4]. Pärast Sametrevolutsiooni taastati klooster 1990. aastal. Alates 2008. aastast kuulub Teplá klooster Tšehhi rahvuslike kultuurimälestiste hulka.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri Maarja kuulutamise kirik, gooti arhitektuuri elementidega romaani kirik esindab romaanikalt gootikale üleminekustiili ja on üks vanimaid kirikuid Böömimaal. Ehitis püstitati 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algul. Hoone on 65,25 meetrit pikk ja 15,6 meetrit kõrge kodakirik[5], mille pikihoonel on ümarkaarsed aknad kõrgel seintes, kaks madalamat poolümarat külgapsiidi ja polügonaalne koorilõpmik kõrgete teravkaarsete akendega. Ka transepti viiludel on teravkaarsed gooti aknad. 17. ja 18. sajandi vahetusel ehitati kirik barokkstiilis ümber, ümberehitus puudutas eelkõige kiriku siseruumi, kuid ka kaks läänetorni said baroksed tornikiivrid. Kiriku ümarkaarne lääneportaal on pseudoromaani stiilis laia arhivoldi ja kolmnurkse ehisviiluga, mida kaunistavad skulptuurid.

Muud hooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri säilinud hoonetest enamik on püstitatud aastail 1688-1724. Kapiitlisaali interjöör on kaunistatud rikkaliku stukkdekooriga ja laefreskodega, mis kujutavad kahtteist apostlit ja Xanteni Norbertit. Ühel laefreskol on kujutatud Xanteni Norberti säilmete kirstu viimist Praha Strahovi kloostrisse 1627. aastal. Talverefektooriumi seinafresko on maalitud 1816. aastal ja kujutab püha õhtusöömaaega, laefreskol on püha Paulus. Sisehoovis on neli barokkskulptuuri: püha Prokopius, püha Jan Nepomuk, püha Václav ja püha Veit.

Raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri raamatukogu ehitati 1900. aastatel. Raamatukoguruum on 24 meetrit pikk ja 12 meetrit kõrge. Hiiglaslik laefresko kujutab munki ja ingleid rõõmutsemas koos nelja kiriku doktori ja nelja evangelistiga. Raamatukogus on enam kui 100 000 raamatut, sealhulgas 700 käsikirja ja 540 esmatrükki. Nelikümmend protsenti raamatutest on ladina keeles; ülejäänud saksa- või tšehhikeelsed. Vanim raamat kogus on aastaist 915-930, võib-olla kõige laiemalt tuntud raamat raamatukogu aarete hulgas on Codex Teplensis, vanim Uue testamendi tõlge saksa keelde, pärit 15. sajandist. Enamik raamatuid pärineb 18. ja 19. sajandist.[6]

Kiriku sisustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku pealöövis on kaks altarit, idaotsas Maarja kuulutamise peaaltar ja löövi keskel Püha risti altar. Kiriku rokokoostiilis peaaltar kujutab skulptuuridena Xanteni Norbertit, püha Vaclavit, püha Augustinust, püha Miikaeli ja püha Annat. Altariretaabel pärineb 1750. aastast, selle lõid skulptorid Josef Lauermann ja Ignatius Platzer; Maarja kuulutamist kujutava altarimaali lõi Jan Petr Molitor. Ka teine altar on Ignatius Platzeri töö, samuti suured, marmorit imiteerivalt valgeks värvitud ja kullatisega kaunistatud puuskulptuurid, mis kujutavad pühakuid ja nelja suurt kiriku doktorit: püha Augustinust, püha Ambrosiust, püha Hieronymust ja Gregorius Suurt. Peaaltarist kahel pool on kaks tohutu suurt plafoonmaali, mis kujutavad Moosest ja ristilöödud Jeesus Kristust. Kirikus on vitraažaknad ja barokkorel.[7]

Kloostri asutaja Hroznata kuulutati 1897. aastal õndsaks ja relikviaar tema säilmetega eksponeeriti väikeses kabelis kiriku apsiidis. Endine hauakoht on märgitud suure puust tahvli ja mälestusplaadiga kiriku põrandas seal, kuhu aastal 1217 sängitati tema sarkofaag.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]