Zbraslavi klooster

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaade hoonetekompleksile linnulennult
Kunagise kloostrikompleksi põhiplaan
17.–18. sajandi joonistus Zbraslavi kloostrikirikust
Zbraslavi madonna

Zbraslavi tsistertslaste klooster (tšehhi keeles Zbraslavský klášter, saksa keeles Königssaal, ladina keeles Aula Regia) oli üks tähtsamaid tsistertslaste kloostreid Böömimaa kuningriigis, asus Vltava ääres Zbraslavis Praha lähedal (tänapäeval on koht osa Praha linnast).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostri asutas Böömimaa kuningas Václav II 1292. aastal ja sellest sai kuninglik nekropol Přemysliidide dünastia viimastele kuningatele.[1].

Kloostri tuntuim abt oli Peter Zittaust (surnud 1339), kes kirjutas Zbraslavi kroonika (Chronicon Aulae Regiae), mis on tähtsaim Böömimaa ajaloo allikas 14. sajandi esimesel poolel.

Václav II tütar ja Karl IV ema Eliška Přemyslovna (ka Böömimaa Elisabeth) toetas kloostri ehitust ja tema põrm maeti Zbraslavi 1330. aastal. Kloostrisse on maetud veel mitu kuningannat. Böömimaa Margaret, Baieri hertsoginna, pidi Poolas saama kuningas Kazimierz III naiseks, kuid ta suri äkitselt ja ka tema põrm on maetud kloostrisse. Viimane Přemysliidide dünastia kuningas, kes Zbraslavi maeti, oli kuningas Wenceslaus IV 1419. aastal[2]. Wenceslaus IV abikaasa Baieri Johanna oli võib-olla ka algselt maetud siia, kuid tema säilmed viidi hiljem Praha Püha Vituse katedraali[3].

1420. aastal rüüstasid kloostrit ja kirikut hussiitide väed.

Zbraslavi kloostri uus tähetund saabus 18. sajandil, kui abt Wolfgang Lochner kutsus kuulsa itaalia päritolu tšehhi arhitekti Giovanni Santini Aicheli projekteerima kloostri uut hoonetekompleksi ajakohases barokkstiilis. Tööd viis lõpule Frantisek Maxmilian Kanka 1732. aastal[4].

1785. aastal saadeti klooster Joseph II käsul laiali ja Zbraslavist sai vallooni aadliku Joseph de Souvaige'i valdus. Uus omanik pani hoonetes käima suhkruvabriku. Vürst Friedrich von Öttingen-Wallerstein omandas Zbraslavi 19. sajandi algul ja tegi sellest oma residentsi. Alates sellest ajast tuntakse kohta Zbraslavi lossi nime all, mitte enam kloostrina. Valduse viimased omanikud on Bartoň-Dobenínid, kes elavad lossis tänaseni. Osa lossist on Tšehhi Rahvusgalerii käsutuses ja seal on eksponeeritud Aasia kunsti püsinäitus[5].

Zbraslavi madonna[muuda | muuda lähteteksti]

Zbraslavi kloostri kirikus asus 1340. aastatest pärit tahvelmaal, nn Zbraslavi madonna, Böömimaa gooti maalikunsti tähtteos, mis praegu asub Praha Rahvusgaleriis.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]