Karl IV

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Karl IV (täpsustus)

Karl IV monument Praha Staré městos Karli silla juures

Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (Karel I.).

Böömi kuninga ja keisrina[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil
Praha linnus – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents
Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli 14. sajandil, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa Luksemburgi dünastiast.

1349. aastal oli Saksa vastukuningasks Günther von Schwarzburg (1304–1349). Günther oli olnud keiser Ludwig IV ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta Wittelsbachide juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: Ülem-Lausitziga, endine Lausitzi mark, mis omandati Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367; Ülem-Pfalzi põhjaosaga ("Uus Tšehhia") Sulzbachis, liidendati aastal 1355; Brandenburgi kuurvürstkond, omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburgi krahvkonna ja Tšehhi kuningriigiga) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist.

Next.svg Pikemalt artiklis Ülem-Sileesia, Alam-Sileesia

1356. aasta Kuldbulla[muuda | muuda lähteteksti]

Karl IV andis 1356. aastal välja Kuldbulla, mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele, samas Brandenburgi kuurvürstkonna omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri valimiskogus. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.

Saksamaa ja Põhja-Itaalia alad 1477

Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 Burgundia kuningriigist Savoia krahvkonna.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Ludwig IV
Saksa-Rooma keiser
13461378
Järgnev:
Wenzel
Eelnev:
Johann von Luxemburg
Böömimaa kuningas
1346–1378
Eelnev:
Otto V Baierist
Brandenburgi markkrahv
koos Wenzeliga
1373–1378
Järgnev:
Sigismund