Tugipiilar
.png)
Tugipiilar ehk tugipiit ehk kontraforss[1] on gooti arhitektuurile omane piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks (võlvikandade toetamiseks). Tavaliselt astmeliselt aheneva profiiliga tugipiilarid paiknevad reeglina seinamüüri välisküljel (harvemini ka siseküljel).
Tugipiilarid esinevad juba Bütsantsi arhitektuuris, edasi romaanikas ja gootikas; kasutatakse üksikutel juhtudel tänapäevani.
Tugipiilariteks nimetatakse ka Eesti arhitektuuris mitte leiduvaid, kuid Lääne-Euroopa gootikas kasutatud tugikaari toetavaid piilareid, mis asuvad hooneseinast eemal.
Tugipiilarite paiknemise variandid seina suhtes[muuda | muuda lähteteksti]
Nurka kahelt poolt toetavad tugipiilarid
Nurga ümber ehitatud tugipiilar
Diagonaalselt paiknev tugipiilar
Seina toetavad tugipiilarid
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Tugipiilarid Milano katedraali fassaadil Itaalias
Daniel-Johnsoni tammi toetavad tugipiilarid Quebecis
Paoay kirik Filipiinidel laiade tugipiilaritega, mis iseloomustavad 17. sajandi kohalikku stiili
Tugipiilarid Kairouani Uqba mošee lääneseinal Tuneesias
Tugipiilarid Kaarma kiriku läänefassaadil ja pikihoone läänenurkadel
Tugipiilarid Puhja kiriku läänenurkadel
Tugipiilarid uusgooti Tartu katoliku kiriku põhjaseinal
.jpg)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Peatoimetaja H. Arman, "Eesti arhitektuuri ajalugu", kirjastus Eesti Raamat, Tallinn, 1965