Písek

Písek
tšehhi	Písek
saksa	Pisek
	Píseki Maarja Sündimise kiriku torn, linnamüürid ja Otava jõgi
	Píseki lipp Píseki vapp
Pindala	63.22 km2 km²
Elanikke	30 742 (1.01.2023)
Koordinaadid	49° 19′ N, 14° 9′ E

Písek on linn Otava jõe kallastel Lõuna-Tšehhi maakonnas. Asub Prahat ja České Budějovicet ühendaval teel, umbes sada kilomeetrit Prahast.

Linna on nimetatud Lõuna-Tšehhi Ateenaks koolide ja kõrgkoolide rohkuse tõttu^[2]. 19. sajandi lõpukümnenditel oli Písek suure autonoomse Prácheňi maakonna keskus (hõlmas tänapäeva Prachatice, Píseki and Strakonice ringkondi ning osi Příbrami, Klatovy, České Budějovice ja Plzeňi rigkondadest).

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Píseki linn laiub Otava mõlemal kaldal, linnaosi ühendab 13. sajandi kolmandal veerandil ehitatud Píseki kivisild. Ehitismälestisi on arvukalt teisigi, sest Písek oli keskajal kuningalinn.

Linnaosad on Budějovické Předměstí ('Budějovic eeslinn'), Hradiště, Nový Dvůr, Pražské Předměstí ('Praha eeslinn'), Purkratice, Semice, Smrkovice, Václavské Předměstí ('Václavi eeslinn') und Vnitřní Město (kesklinn).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Písek oli pikka aega Lõuna-Böömimaa suurim linn (17. sajandi alguseni). On arvatud, et sealn oli asula juba eelajaloolisel ajal: esimene asustus ulatub aega 900. a. eKr. Kunagised keldi päritolu asukad, kelle asula paiknes tänapäevase Püha Vaclavi linnaosa kandis, sulasid hiljem kokku germaanlastega ja 5.–6. sajandil slaavi hõimudega. Tänapäeva Píseki ("písek" tähendab liiva) territooriumi vanim linnataoline asula oli Hradiště, oppidum Hradiště künkal. Selle koha lähedal on leitud kaks tumulust keldi kuningate matustega. Ptolemaiose maakaardil 2. sajandist kandis asula nime Meliodunum, toona juba germaanlastega asustatud. 12. sajandil olid seal germaani-slaavi asukad. Keskaegne linn rajati sinna Václav I valitsusaja lõpul, 13. sajandi keskpaigas. Esimene mainimine kirjalikes allikates kuningalinnana on aastast 1243. Václav I poeg Otakar II Přemysl pööras Píseki väljaehitamisele erilist tähelepanu, et Přemysliidide dünastia mõju Lõuna-Böömimaal kindlustada. Lühikese aja jooksul ehitati linna kindlus, kivist sild üle jõe, kihelkonnakirik ja dominiiklaste klooster. 1256. aastal nimetati linn ametlikult kuninga residentsiks.^[3]

Píseki asutamise üks põhjus oli tõenäoliselt ka kuld, mida jõeliivast leiti ja pesti. Linn oli oluliseks punktiks keskaegsel Nürnbergi ja Prahat ühendaval kaubateel, mida kutsuti Kuldseks teeks (Zlatá stezka) ja kuningavõimu oluline tugipunkt maa lõunaosas. Linn sai valitsejatelt arvukalt soodustusi ja eesõigusi, mis panid aluse Píseki rikkusele.

Juba 1419. aastal võitis Písek enda poole hussiidid ja sai hussiitliku Tábori liidu vabaks liikmeks.^[4] Ka hiljem, aastani 1452 säilitas linn oma iseseisvuse. Temast sai üks tolle aja rikkamaid Böömimaa linnu, kes ostis 1509. aastal ära kuningalossi koos suurte metsaaladega Písecké horys. See hiilgus kestis 1530. aastateni. Sellest ajast on säilinud Píseki pitoreskne keskaegne kitsaste tänavatega linnasüda.

1532. aastal toimus suur tulekahju, milles hävis suur hulk ehitisi. 1543. aastal karistas kuningas Ferdinand I Písekit vastupanu eest Habsburgidele osa linnaõiguste ja varade äravõtmisega. Hiljem anti linnale küll enamik konfiskeeritud maavaldusi tagasi, kuid 1611. aastal linn rüüstati. Kolmekümneaastane sõda sai Písekile saatuslikuks: sõjaväed vallutasid linna kolmel korral ja pärast viimast laagris olekut, 30. septembril 1620, purustasid keiserlikud sõjaväed linna täielikult ja osa elanikkonnast hukkus. Tühjaks jäänud linna kahjustasid tulekahjud 1627., 1646. ja 1651. aastal. Läks aastakümneid, enne kui linn sellest hävitustööst toibuda suutis.^[5]

Píseki ajalooline linnasüda koos arvukate mälestistega on säilinud, kuid linn kasvas järk-järgult tööstuslinnaks, mille sümboliks oli Jitexi tekstiilitööstus. Suur osa Písekist, mis laiub keskaegse kesklinna ümber, ehitati 19. sajandil, sellest ajast on säilinud hulk klassitsistlikke või neostiilides maju, mis ridadena ääristavad sirgeid puiesteid^[6]. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandil muutus linn ja linnaelu. Tšehhi rahvusliku taassünni vaimus loodi hulk kultuuriseltse ja -asutusi: 1868. aastal spordiselts Sokol, 1884. aastal Prácheňi muuseum; ehitati palju uusi koole: gümnaasium 1778. aastal, tšehhi reaalkool 1860. aastal, esimene tšehhi kõrgem tütarlastekool 1860. aastal, majanduskool 1870. aastal, tehnikum 1884. aastal ja metsakool 1889. aastal. Sellest perioodist pärineb Píseki hüüdnimi "Lõuna-Tšehhi Ateena.^[7]

Písekis kuulutati 14. oktoobril 1918 välja Tšehhoslovakkia Vabariik, seega kaks nädalat enne riigi ametlikku asutamist 28. oktoobril 1918. Linnast sai armastatud koht tudengitele, suvitajatele ja ajutistele elanikele, mitu korda külastasid seda presidendid Tomáš Garrigue Masaryk ja Edvard Beneš. Aastast 1939 kuulus Pisek Böömi- ja Määrimaa Protektoraadi koosseisu, okupatsioon lõppes 6. mail 1945, kui Ameerika Ühendriikide väed linna üle võtsid. 10. mail jõudis linna Nõukogude Liidu armee.^[8]

21. sajandil on Písekist saanud inseneri- ja elektrotehnikateaduste keskus. Linn peibutab ettevõtjaid soodsa asendiga maa südames, ligipääsetavuse ja heade transpordivõimalustega. Arenev tööstusharu on autoosade tootmine. Linna põhjaosas asuv tööstusala Píseki ja Dobešice vahel laieneb järjest ja aina enam kohalikke elanikke linnast ja ümbritsevatest väikestest küladest leiab seal tööd. Písek on aina populaarsem elukoht; kui viimastel kümnenditel oli elanikkond üsna stabiilselt 30 000, näitab see kasvutendentsi ning äärelinnadesse ehitatakse arvukalt uusi kortermaju.^[9]