Viinapuu

Allikas: Vikipeedia
Viinapuu
Harilik viinapuu Vitis vinifera
Harilik viinapuu Vitis vinifera
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Türnpuulaadsed Rhamnales
Sugukond: Viinapuulised Vitaceae
Perekond: Viinapuu Vitis
Viinapuu lehed ja marjad

Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.

Selle koosseisu kuulub umbes 70 liiki, mis kasvavad peamiselt põhjaparasvöötmes.

Viinapuu viljaks on munakujuline ja mahlakas mari ning seda nimetatakse viinamarjaks. Viinamarja värv sõltub suuresti nii liigist kui sordist ja võib olla kollane, roheline, tumesinine, lilla või must. Viinamarjad sisaldavad suhkruid, happeid ja vitamiine. Neid kasvatatakse neljaks otstarbeks: veini, mahla ja rosinate tegemiseks ning värskelt söömiseks. Mitmel pool maailmas, näiteks Vietnamis ja Kesk-Aasia maades, süüakse ka viinapuulehti.

Kõige levinum on harilik viinapuu (Vitis vinifera), mis on iidne kultuurtaim. Temast on aretatud tuhandeid sorte; mõnda neist saab kasvatada ka Eestis.

Viinapuuliike on küll palju, kuid nad on üksteisele lähedased ja võivad moodustada viljakaid hübriide. Sel põhjusel ei ole ka täpne liikide arv teada. Eriti ebaselge on Aasia viinapuuliikide arv. Hübriidid on vastuvõtlikumad külmale ja haigustele.

Üldiselt on viinapuuliikidel 38 kromosoomi, aga alamperekonnal Muscadinia on 40 kromosoomi.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]