Minnesinger

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Heinrich von Meissen e Frauenlob koos muusikutega, illustratsioon Manesse käsikirjas
Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas
Walther von der Vogelweide. Spruch "Mir hat eyn liet von vranken" Münsteri käsikirjafragmendil
Kürenbergeri luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v
Luuletuse "Kloster der Minne" algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313

Minnesinger (saksa keeles lembelaulik) oli keskaegne keskülemsaksakeelse rüütliluule looja ja esitaja. Tänaseks on nimepidi teada umbes 300 minnesingerit[1].

Kuulsaim minnesinger oli keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses tegutsenud Walther von der Vogelweide (umbes 1170–1230). Waltherilt on säilinud suur hulk tekste, terviklikult on säilinud ainult üks viis, ilmselt 1228. aasta ristiretke puhul loodud "Palestiina laul".

Saksa rüütlilaulutraditsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Saksa rüütlilaul ehk Minnesang kujunes otseselt prantsuskeelse truvääriluule (ja selle vahendusel kaudselt oksitaanikeelse trubaduurilüürika) eeskujul 12. sajandi lõpul. Et Prantsusmaa oli 12.–13. sajandi Euroopa kultuuris ja poliitikas juhtival kohal, saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima, saksa ja prantsuse rüütlid puutusid kokku ka ristisõdades. Õukonnakultuuri mõjutas oluliselt keiser Friedrich I Barbarossa abielu Burgundia Béatrice'iga (sõlmiti 1156. aastal)[2]

Žanrid[muuda | muuda lähteteksti]

Vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Eelistatud on kaheosaline lauluvorm AAB, nn bar-vorm, kus AA on paarisvärss (Aufgesang), mis koosneb kahest värsireast (Stollen) ja neile lisatud lõpetavast fraasist B (Abgesang). Kui seda täiendatakse veel ühe reaga, mis riimub paarisvärsiga (aaba), on tegemist ringkantsoonile sarnaneva vormiga.

Tuntumad minnesingerid[muuda | muuda lähteteksti]

Frühe Klänge[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesang'i algusajaks loetakse perioodi 1150–1170. Sellest on väga vähe andmeid, üksikud säilinud laulud on lähedased rahvalaulule, raske on midagi väita sidemete kohta prantsuskeelse rüütlilauluga.

Varase õukonnaluule periood[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesang'i kevadeks, der Neue Sang, loetakse ajavahemikku 1170–1200. Prantsuse eeskujud ilmnevad luules väga selgelt, palju on laenatud ja ümbertekstistatud viise ja vabalt töödeldud laule.

Minnesang'i klassikaline periood[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsaimad luule loomise keskused ajavahemikus 1200–1230, mida loetakse minnesang'i kõrgperioodiks, olid Tüüringi krahvi õukond Wartburgis ja Babenbergerite õukond Viinis. Nendega oli seotud enamik kuulsaid minnesingereid.

Minnesangi hilisperiood[muuda | muuda lähteteksti]

Ajavahemikku 1230–1300 võib pidada Minnesang'i muutumise ja hääbumise ajaks (Wende und Nachklang). Rüütlilaulu õukondades hakkab välja vahetama linlik suund, mida esindavad nagu Põhja-Prantsusmaal tsunftilaadsed muusikute organisatsioonid (Meistersinger). Paralleelselt Meistersang'iga elab edasi ka 14.–15. sajandi hiline Minnesang (spätere Klänge).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]