Ristlillik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ristlilliku eri kujusid. 2–4 – keskaegsed vormid. 1, 5–7 – uusgooti vormid. Joonis raamatust "A handbook of ornament"[1]
Eugène Viollet-le-Duc' tehniline joonis ristlillikust. Joonised raamatust "Dictionnaire raisonné de l'architecture française du XIe au XVIe" siècle[2]

Ristlillik (saksa keeles Kreuzblume[3], prantsuse keeles fleuron[2], inglise keeles finial[4][5]) on ristikujuliselt hargnevate lehtede ja pungataolise tipuga ladvakujuline kaunistuselement gooti arhitektuuris tornide, viilude, fiaalide ja ehisviilude tippudes. Lillik võib olla kahe- või neljaharuline ja pealistikku kahekordne[6].

Eesti arhitektuuris esineb ristlillik sakramendiniššide ehisviiludel ja muus raiddekooris koos krabidega, näiteks Kuressaare linnusekabelis, Niguliste ja Oleviste kirikus ja Tallinna Toomkirikus. Ristlillik kaunistab fiaalitippe Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal tugipiilarite külgedel ning tippudes. Omapärane ristikujuline motiiv, mis võib markeerida ristlillikut, asub ehisviilu tipus Ridala kiriku lääneportaali kohal[7].

Avanemata lehtedega ristlillikuga sarnaneva ladvamotiivi kohta, nagu seda esineb näiteks Muhu kiriku sakramendiniši raamistuse tipus, on eesti keeles kasutatud sõna punglillik[8].

Ristlilliku motiiv leiab palju kasutamist ka uusgootikas, sealhulgas Eesti 19. sajandi altariseintel ja mujal[9][10][11][12].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pungjad tipukaunistused Pariisi Jumalaema kiriku põhjakülje tugipiilaritel

  • 13. sajandi ühekordne ristlillik, Troyes

  • Kahekordne ristlillik Pariisi Jumalaema kiriku tugipiilari tipul

  • 13. sajandi ristlillik

  • Troyesi Püha Urbanuse kiriku ristlillik, 13. sajand

  • 14. sajandi ristlillik

  • Amsterdami kiriku originaaldetailid

  • Amsterdami Püha Nikolause kiriku restaureerimistööd 1961. aastal

  • Muhu kiriku koori põhjasein. Näha on pungataolise tipuga sakramendinišš

  • Tallinna Toomkiriku sakramendinišš

  • Lillik Jumalaema kiriku lääneportaalil, Livré-sur-Changeon

  • Fiaalidega galerii, Lebuïnuskerk Deventeris

  • Milano toomkiriku ristlillikud

  • Ristlillikute ja krabidega fiaalid Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal

  • Pungjad ristlillikud ehisviilu tipus ja fiaalidel, ristlillikute rida reljeefsel ehisraamistikfriisil. Suure Rannavärava vapitahvel Tallinnas

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ https://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich
  2. ↑ 2,0 2,1 https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Fleuron
  3. ↑ http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_5118.html
  4. ↑ A dictionary of the architecture and archaeology of the middle ages, lk. 125
  5. ↑ https://www.britannica.com/technology/finial
  6. ↑ Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 26. 1993
  7. ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1619
  8. ↑ Kersti Markus. Eesti kunstisuhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. – Eesti kunstikontaktid läbi sajandite. 1991
  9. ↑ 28355 Altarisein altarivõrega, 19. saj pseudogootika (puit, nikerdus, tisleritöö) kultuurimälestiste riiklikus registris
  10. ↑ 5984 Altarisein, 1896? (puit, õli-ja pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris
  11. ↑ 6686 Altarisein ja -võre, 1880 (puit, õli- ja pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris
  12. ↑ 369 Altar ja altariaed, 1894 (puit, tisleritöö, lõigatud, õlivärv, pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ristlillik&oldid=5703068"