Ristlillik


Ristlillik (saksa keeles Kreuzblume[3], prantsuse keeles fleuron[2], inglise keeles finial[4][5]) on ristikujuliselt hargnevate lehtede ja pungataolise tipuga ladvakujuline kaunistuselement gooti arhitektuuris tornide, viilude, fiaalide ja ehisviilude tippudes. Lillik võib olla kahe- või neljaharuline ja pealistikku kahekordne[6].
Eesti arhitektuuris esineb ristlillik sakramendiniššide ehisviiludel ja muus raiddekooris koos krabidega, näiteks Kuressaare linnusekabelis, Niguliste ja Oleviste kirikus ja Tallinna Toomkirikus. Ristlillik kaunistab fiaalitippe Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal tugipiilarite külgedel ning tippudes. Omapärane ristikujuline motiiv, mis võib markeerida ristlillikut, asub ehisviilu tipus Ridala kiriku lääneportaali kohal[7].
Avanemata lehtedega ristlillikuga sarnaneva ladvamotiivi kohta, nagu seda esineb näiteks Muhu kiriku sakramendiniši raamistuse tipus, on eesti keeles kasutatud sõna punglillik[8].
Ristlilliku motiiv leiab palju kasutamist ka uusgootikas, sealhulgas Eesti 19. sajandi altariseintel ja mujal[9][10][11][12].
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Amsterdami Püha Nikolause kiriku restaureerimistööd 1961. aastal
Muhu kiriku koori põhjasein. Näha on pungataolise tipuga sakramendinišš
Tallinna Toomkiriku sakramendinišš
Lillik Jumalaema kiriku lääneportaalil, Livré-sur-Changeon
Ukse ehisviil. Beverley, East Riding of Yorkshire
Fiaalidega galerii, Lebuïnuskerk Deventeris
Milano toomkiriku ristlillikud
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://archive.org/details/nameoforhandbook00meyerich
- ↑ 2,0 2,1 https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Fleuron
- ↑ http://www.beyars.com/kunstlexikon/lexikon_5118.html
- ↑ A dictionary of the architecture and archaeology of the middle ages, lk. 125
- ↑ https://www.britannica.com/technology/finial
- ↑ Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk 26. 1993
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=1619
- ↑ Kersti Markus. Eesti kunstisuhetest Kesk-Euroopaga 14. sajandil. – Eesti kunstikontaktid läbi sajandite. 1991
- ↑ 28355 Altarisein altarivõrega, 19. saj pseudogootika (puit, nikerdus, tisleritöö) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 5984 Altarisein, 1896? (puit, õli-ja pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 6686 Altarisein ja -võre, 1880 (puit, õli- ja pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris
- ↑ 369 Altar ja altariaed, 1894 (puit, tisleritöö, lõigatud, õlivärv, pronksvärv) kultuurimälestiste riiklikus registris