Poola gooti arhitektuur

Allikas: Vikipeedia
Saksa ordu linnus Radzyń Chełmińskis
Maja (Dom Schlieffów) Gdańskis
Wrocławi raekoda on Sileesia hilisgootika näide

Poola gooti arhitektuuri mõiste alla on selles artiklis koondatud gooti ehitised, mis on valminud 13. sajandist 16. sajandi alguseni tänapäeva Poola territooriumil.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Enne gootikat pikalt valitsenud romaanikast (Prantsusmaa arhitektuuris oli 12.–13. sajandi vahetusel juba kõrggootika) on Poolas säilinud mõned romaani kivi- ja tellisehitised, eelkõige maa põhja- ja lääneosas.

Gootika jõudis Poolasse 13. sajandi esimesel poolel tsistertsaste, dominiiklaste ja frantsisklaste ordude kloostrirajatistega. Uue stiili varaseimad näited on Krakówi dominiiklaste kirik (1226–1250), mille ehitas piiskop Iwo Odrowąż, ja Wrocławi katedraali ümberehitus, mis algas 1244. aastal. Varaseim tervenisti gooti stiilis ehitis Poolas on Trzebnica Püha Hedwigi kabel (1268–1269), mis ehitati Trzebnica tsistertslaste kloostri romaani kiriku lõunaapsiidi asemele.

Kuningas Kazimierz III valitsusaeg oli Poola gooti arhitektuuri suurima õitsengu periood. Uus suur tõus algas hilisgootikas Kazimierz IV valitsusajal.[1]

Üldised jooned[muuda | muuda lähteteksti]

Poola gootikat iseloomustab Prantsusmaalt pärit ehitusvõtete ja -elementide kombineerimine varasemate kohalike Saksa ordust mõjutatud ehitusstiilidega. Väga iseloomulik Poola gooti ehitistele oli tugev vertikaalsuuna rõhutamine, eriti kirikuhoonete kujunduses. Gooti arhitektuuri üht põhitunnust teravkaart võidi vahetevahel kasutada mitte põhilise konstruktsioonielemendina, vaid üksnes puhtdekoratiivsel eesmärgil fassaadidel ja viiludel. Gooti roidvõlvi kasutamine oli ka Poola gootikas üldine, kuid eriti hilisgootikas hakati nagu mujal Kesk-Euroopas looma keerukaid ehisroidestikke, millel polnud enam konstruktiivset rolli. Ainult Poola gootikale on omane üheksasiiluline viiele punktile toetuv võlv, nn Piastide võlv. Hoonete raskuse jaotamiseks kasutati tugipiilareid, mis erinevalt Prantsusmaa gootikast jäid enamasti seinaga seotuks, tugikaarte kasutamisest on Poola aladel vaid väga üksikuid näiteid. Traditsiooniline element, mis võeti varasemast arhitektuurist gooti arhitektuuri üle, olid väga kõrged terava harjaga katused, mis ei lasknud talviti lumel hoonele koguneda ja sel viisil ehitise raskust ülemääraseks kasvatada. Katused olid kaetud põletatud savist või kiltkivist katusekividega.

Enamik Poolas püstitatud gooti ehitisi olid tellishooned, tellis oli Poolas varasemast kasutusel olnud traditsiooniline looduskivist odavam ehitusmaterjal. Eriti Põhja-Poola tellisgootika on osa Läänemere-äärsest tellisgootikast, kuhu kuuluvad ka Põhja-Saksamaa ja Vana-Liivimaa linnade gooti tellisehitised. Siiski leidub Poolas ka kvaaderehitisi, näiteks Waweli katedraal on enamjaolt kivist, ja maakiviehitisi, näiteks enamasti väikesemõõdulised kirikud maakohtades. Poola gooti arhitektuuri suuremad keskused olid Kraków, Gdańsk, Toruń ja Wrocław.[2]

Piirkondlikud stiilid[muuda | muuda lähteteksti]

Väike-Poola[muuda | muuda lähteteksti]

Piastide võlv Maarja kirikus Piasekil

Väike-Poola piirkonnas lõunas (Gotyk nadwiślański) ehitati põhiosas tellisest, kiviplokke ning kivist raiddetaile kasutati ehitiste teatud osade juures. Kirikud olid sageli kahelöövilised, kuid esines ka kolmelöövilisi, madalate külglöövidega basiilikaid. Basiilikate kesklöövi toe konstruktsioon oli lahendatud lihtsamalt, tugikaarteta – piilari külge ehitatud kaldpinnaga tugipiidad jäid külglöövide katusekonstruktsiooni alla varju. Väga tavalised olid bifoorsed aknad ja kaheosalised portaalid.

Sileesia[muuda | muuda lähteteksti]

Sileesia gootika (Gotyk śląski) meenutas materjalide valikult - tellis ja kividetailid - Väike-Poola oma, kuid selles leidus mõningaid Tšehhi gooti arhitektuurist laenatud jooni (pikk basilikaalne transeptita või vähe eenduva transeptiga üldkavatis nagu näiteks Zlatá Koruna kloostrikirikul). Erinevalt Väike-Poolast ei ehitatud kahelöövilisi kirikuid. Kuni 14. sajandi alguseni arenes Sileesia gooti arhitektuur nagu naabermaade oma, näited sellest perioodist on Trzebnica Püha Hedwigi kabel, Wrocławi dominiiklaste kiriku kooriruum ja Złotoryja kihelkonnakiriku pikihoone.

Kuid alates 14. sajandi keskel kuni 15. sajandi lõpuni kujunes kohalik Sileesia arhitektuuristiil, mis ilmneb paljudes ligikaudu samal ajal ehitatud kihelkonnakirikutes. Alguse sai see Wrocławi katedraali ühe külglöövi ehitusest 1315. aastal. Ruumimõju iseloomustab lihtne rütmiliselt liigendatud interjöör lamedate pindade ja kõrgete valgmikuakendega. Iseloomulik Sileesia koolkonna leiutis oli niinimetatud Piastide võlvi kasutus, milles üheksat võlvisiilu toetatakse viiest punktist (esineb ka Krakówi katedraalis). Wrocławi teised näited sellest võlvilahendusest on Püha Ungari Elisabeti kirik ja Õnnistatud Maarja kirik Piasekil. Fassaade iseloomustas selles stiilis tagasihoidlikkus ja vähene kaunistatus, nagu Wrocławi Maarja Magdaleena kirikul või Brzegi kihelkonnakirikul. Erandlikud on Nysa kihelkonna kirikud, mida iseloomustab rikkalik ehisraamistik akendel ja raiddekooriga portaalid, nagu Lubini linnusekabel, Świdnica, Strzegomi ja Jawori basiilikad. Kirikute fassaadid on rikkalikult kaunistatud, seda erinevust on seletatud Świdnica valitsejate poliitilise iseseisvuse manifesteerimisega. Üks iseloomulik element Alam-Sileesia arhitektuuris oli kirikutorni asukoht: see asus transepti ja kooriruumi ristumisnurgas nelitisest kagus. Poola kohta suhteliselt sageli esines tellistest laotud väliseid tugikaari.[3]

Pommeri[muuda | muuda lähteteksti]

Pommeri gootika (Gotyk pomorski) telliskirikud olid enamasti kõrge keskjoonel asuva torniga kodakirikud, basilikaalne ruumivorm oli ses kandis haruldane.

Põhja-Poola[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Poola arhitektuuri mõjutas tugevasti Saksa ordu ja hansalinnade ametlike ehitiste stiil.

Masoovia[muuda | muuda lähteteksti]

Masoovias ei kujunenud välja kohalikku stiili, sealsetes gooti ehitistes olid kombineeritud üleüldiselt levinud gooti arhitektuuri elemendid, sageli lihtsustatud kujul. Kiviraidkunstiks sobiva kivi puudumine tingis selle, et Masoovia kirikutel puudub peaaegu täiesti kivist raiddekoor ja kõik dekoratiivvormid määras tellise kasutamine, hiljem ka stukk. Masoovias valitses gootika Poolas kõige pikaajalisemalt – kuni 16.–17. sajandi vahetuseni.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]