Võrkvõlv


Võrkvõlv on rist-, täht- ja aamvõlvi jooni kombineeriv keerukas võlvitüüp, mille puhul tugedelt (sammastelt, piilaritelt või konsoolidelt) lähtuvad roided ristuvad ja põimuvad võlvi palendil võrgutaoliselt. Iseloomulik eriti Saksamaa, Madalmaade ja Poola hilisgootikale[3], kuid ka mõnede Inglismaa ehitiste roidestikke võib pidada võrkvõlvideks (Gloucesteri katedraali koor).
Üldised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
- Erinevalt rist- ja tähtvõlvlaest puuduvad vööndkaared ja üksikud võlvikud pole laes enam selgelt eristatavad.
- Roidemustris on võrkvõlvi üks tunnuseid ruutjate ja rombjate pindade olemasolu roiete vahel.
Kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Võrkvõlv oletatakse olevat kujunenud tähtvõlvi roideid ja lisaroideid (tierceron) ühendavatest lühikestest tugiroietest (lierne)[4][5].
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Rheinland-Pfalzi St. Goari kiriku kesklöövi võrkvõlv
Bremeni toomkiriku põhjalöövi võrkvõlv 16. sajandist
Altheimi Peetri kiriku võrkvõlv Essenbachis
Võrkvõlv Stralsundi Maarja kiriku lääneosa ühes võlvikus
Gmündi toomkiriku kooriruumi lagi
Ratsanike trepikäik Praha kindluses
Riia Jaani kiriku võrkvõlv aastast 1520
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Meyers Konversationslexikon, 4. Auflage (1885-1890), lk 312
- ↑ F. Luthmer. Bau- und Kunstdenkmäler des Regierungsbezirks Wiesbaden. 1902. lk 121
- ↑ https://medievalheritage.eu/en/main-page/dictionary/net-vault/
- ↑ Voûte. Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle
- ↑ http://www.lookingatbuildings.org.uk/styles/medieval/roofs-and-vaults/stone-vaulting/tierceron-lierne-vaults.html