Mine sisu juurde

Porta Coeli klooster

Allikas: Vikipeedia
Vaade kloostrile linnulennult
Porta Coeli kloostri kaks kirikut. Parempoolne on 13. sajandi kirik, vasakul uusgooti ehitis, mis pühitseti 1901. aastal
Kloostri vanima osa põhiplaan koos uusgooti kirikuga (ühelööviline hoone allservas)
Kloostri 17. sajandil ehitatud hoonetes asub muuseum

Porta Coeli klooster (ladina keeles porta coeli 'taeva värav', Monasterium Cisterciense Porta Coeli; tšehhi keeles Brána nebes, Klášter Předklášteří; saksa keeles Kloster Himmelspforte) on 13. sajandist pärinev naisklooster Předklášteřís Tišnovi lähedal Lõuna-Määrimaal Tšehhis. Kloostri 13. sajandist pärit kirik koos külgeehitatud ristikäigu ja kapiitlisaaliga on silmapaistev Přemysliidide gootika arhitektuurimälestis.

Klooster asub Svratka jõe orus. Tänapäeval on see ainus tegutsev tsistertslaste nunnaklooster Tšehhis. 2019. aastal elas seal neli nunna.[1]

Tsistertslaste ordu naiskloostri asutas 1233. aastal Böömimaa kuninga Otakar I lesk Ungari Constance, kes on ka kloostrisse maetud. Kloostri kiriku pühitses 1239. aastal Praha piiskop Bernhard Olomouci piiskopi Robert Inglase heakskiidul ja kaasteenimisel.

Hussiitide sõdades klooster purustati ja Lomnice valitsejad omastasid suure tüki kloostri maadest. Aastail 1436–1465 taastati klooster abtiss Alžběta (Elisabethi) eestvõttel ja 1459. aastal sai klooster uue kuninga Jiří Poděbradyst toetusel enamiku oma endistest valdustest ja õigused tagasi, 1480. aastatel lõpuks ka Lomnice alla läinud maad. Tišnovi linn annetas kloostrile 1554. aastal mitmeid eesõigusi, mis kloostri toimimist edendasid.

Kolmekümneaastases sõjas 1619. aastal koliti klooster sõja jalust Pernštejni kindlusse koos enamiku vara ja väärisesemetega; aastal 1625, kui olukord oli muutunud stabiilsemaks, pöördusid õed vahepeal hüljatud kloostrisse tagasi. 17. sajandi jooksul ehitati suures osas uued kloostrihooned. Pärast Schweidnitzi lahingut 1642. aastal, kui rootslased uuesti Määrimaale tungisid, hõivasid nad kloostri ja nunnad pidid taas lahkuma, saades naasta alles pärast sõja lõppu. 1653. aastal valitud abtiss lasi 1655. aastal ehitada hospidalihoone, mis teenis nii vaestehoolekandemajana kui ka haiglana. 1748. aasta paiku parandati ja taastati kloostriehitisi ja seejärel laiendati mõne aasta jooksul kloostri valdusi maade juurdeostmisega. Brno piiskopkonna asutamise järel läks klooster 1777. aastal Brno katedraali patronaadi alla.

2. märtsil 1782 suleti klooster Joseph II reformide käigus. Kloostrikirik muudeti Předklášteří ja Štěpánovice kogudusekirikuks. Kloostri hoonetes hakkas tegutsema Wilhelm Mundy tekstiilimanufaktuur, kuhu 1816. aastal seati sisse tekstiilimasinad. Osasse kloostrihoonetesse ehitati korterid, teise ossa puuvillavärvikoda, mis tegeles türgipunase tekstiili tootmisega. Hiljem tegutses kloostri hoonetes suhkrutehas.

Oberlausitzi tsistertslaste nunnaklooster St. Marienthal ostis 1861. aastal kloostri valdused 180 000 kuldna eest eesmärgiga kloostri algne tegevus taastada. Pärast peaaegu neljakümneaastast pausi asutati kooster uuesti, pühitseti 1901. aastal uus kloostrikirik ja kloostri asustasid Marienthalist tulnud nunnad. 1902. aastal otsustas kunsti- ja ajaloomälestiste uurimise ja taastamise keskkomisjon rekonstrueerida endisel kujul kloostri need osad, mis oli tööstushooneteks ümber ehitatud.

Pärast 1948. aastat, kui kommunistid Tšehhoslovakkias võimule tulid, suleti Porta Coeli 1950. aastal ja saadeti õed laiali. Pärast Sametrevolutsiooni 1989. aastal klooster taastati ja tähistati 2001. aastal saja aasta möödumist kloostri taasasutamisest 1901. aastal.[1]

Arhitektuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Kloostrikirik

[muuda | muuda lähteteksti]

Varagooti vormides basilikaalse ruumiga kirikul on kolm löövi, transept ja pikk kooriruum, mis lõpeb viiekülgse apsiidiga, mida flankeerivad kaks väiksemat külglöövide apsiidi. Kivikvaadritest laotud müürid on romaanipäraselt massiivsed, valgmiku- ja külglöövide aknad on ümarkaarsed, kuid apsiidide aknad ja võlvid teravkaarsed. Roideprofiilide hulgas on nii lihtsaid lindikujulisi kui ka süvarihvadest piiratud pirnvöötroideid. Hoolimata tsistertslaste ordureeglist, mis taunis toredust pühakodade kujunduses ja kaunistusi, on kiriku läänefassaadil ringidest kujundatud ehisraamistikuga roosaken ja teravkaarne astmikportaal, mille arhivolt on üleni kaetud raiddekooriga. See Prantsusmaa gootika vormides portaalikujundus on Böömimaal ainulaadne.[2]

Pikihoone põhjaküljel on ristikäik, mis ümbritseb väikest nelinurkset aiaga siseõue. Ristikäiku katavad lakoonilise kujundusega varagooti ristvõlvid, mille kapiteelidel leiab dekoratiivset taimemotiivistikku ja figuraalseid kujutisi. Kapiitlisaal on ehitatud 1260. ja 1270. aastatel.

Kiriku sisustuses on hinnalisi barokkstiilis esemeid ajast pärast 1764. aastat, nende hulgas altariretaabel F. A. Maulbertschi altarimaaliga ja Andreas Schweigli skulptuuridega, ja jesuiidist kunstniku Ignác Raabi maalid.

Teised hooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Nunnade eluruumid ja majandushooned pärinevad 17. sajandist. Tänapäeval tegutseb neis ruumides muuseum.

Uus ühelööviline kloostrikirik, mis pühitseti kloostri taasavamise järel 1910. aastal, on ehitatud uusgooti stiilis.

Kloostri territooriumil asub pruulikoda, mis avati 2019. aastal ja nimetati Vorkloster (saksakeelne tõlge kohanimest Předklášteří)[3].

Kloostri järgi on nimetatud asteroid 3276 Porta Coeli[4].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]