Paberraha

Allikas: Vikipeedia
Eri valuutades 5000 ühiku väärtusega paberrahad.
100 Vana Iisraeli seeklit paberrahana, mõlemad küljed (1980).

Paberraha (ka kupüür ja rahatäht) on paberist, riidest, metallist või plastmassist valmistatud seaduslik maksevahend, enamasti ristkülikukujuline. See on teine sularaha liik müntide kõrval, mis on tavaliselt väiksema nominaalväärtusega kui rahapaberid (ehkki mitte alati).

Esimesed paberrahad võeti kasutusele Tangi ja Songi dünastiate aegses Hiinas alates 7. sajandist. See arenes kaupmeeste hoiusetšekkidest Tangi dünastia ajal, kuna kaupmehed soovisid vältida suurte tehingutega kaasnevaid vaskmündikoguseid. Yuani dünastia ajal võttis paberrraha kasutusele mongolite riik. Euroopasse jõudis paberraha 14. sajandil, tänapäevasel kujul võeti see tarvitusele 17. sajandil.

Ehkki tänapäeval tagab paberraha tavaliselt riik, võib see põhimõtteliselt kehtida ka üksnes panga tagatisega. Ka nüüdisajal ei väljasta paberraha kõigis riikides üksnes riigipank.