Seišellid

Allikas: Vikipeedia

Seišelli Vabariik


inglise Republic of Seychelles
prantsuse République des Seychelles
seišellikreooli Repiblik Sesel
Seišellide asendikaart
Riigihümn Koste Seselwa
Pealinn Victoria
Pindala 459 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel inglise, prantsuse ja seišelli
Rahvaarv 100 447 (2022) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 218,8 in/km²
President Wavel Ramkalawan
Iseseisvus 29. juuni 1976
SKT 1,486 mld $ (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 15 629 $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik ruupia (SCR)
Ajavöönd maailmaaeg +4
Tippdomeen .sc
ROK-i kood SEY
Telefonikood 248
Seišellide hümn USA mereväeorkestri esituses

Seišellid (ametlikult Seišelli Vabariik) on saareriik India ookeanis Madagaskarist põhja ja kirde pool. Seišellid on Aafrika väikseim riik. Riik hõlmab umbes 115 saart (riigi põhiseaduses on loetletud 155 saart), millest 33 on asustatud. Suurim saar on Mahé, millel elab ligi 80% rahvastikust.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morphey nimetas saarestiku Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi.[3]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellid asuvad India ookeanis 1500 kilomeetri kaugusel Aafrika mandri idarannikust, ulatudes 1200 kilomeetri ulatuses kirdest edelasse ja hõlmates kogupindala 388 498 km². Riigist läänes asuvad Keenia, Tansaania ja Sansibar, edelas Komoorid ja Mayotte, lõunas Madagaskar ja Réunion, kagus Mauritius ning kirdes Maldiivid.

Riigi rannajoone kogupikkus on 491 kilomeetrit.[4] Pikim vahemaa maismaal on 27 kilomeetrit.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellide suurim saar Mahé

Seišellid koosnevad kahest suurest saarterühmast. Kirdeosas asub saarterühm Inner Islands, millest suurema osa moodustavad Graniidisaared, ning edela- ja keskosa hõlmavad Korallisaared ehk Outer Islands.

Inner Islandsi saarterühmas on kokku 42 saart, neist kaks on korallsaared, ülejäänud graniitsaared. Suuremad saared on Mahé (157,3 km²), Praslin (38,8 km²), Silhouette (20,7 km²), La Digue (10 km²), Félicité. Graniidisaared on tekkelt väga vanad ning asuvad suhteliselt lähestikku. Pinnas on neil viljakam ja elustik liigirohkem kui Korallisaartel.

Korallisaared (Lõuna korallisaared, Amirandid, Aldabra saared, Alphonse'i saared ja Farquhari saared) paiknevad üksteisest kaugel ning on madalad (4–8 meetrit), neil domineerivad lubjakivi ja õhukesed kuivad mullad.

Amirantide hulka kuulub 26 korallsaart, Farquhari saari on 13 ja Aldabra saari 67.

Seišellide kõrgeim tipp on Seychellois (905 meetrit) Mahé saarel.

Veestik[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellidel asub 146 jõge ja oja.[5]

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2000 katsid metsad 67% riigi territooriumist, peamiselt suuremate saarte siseosas. Saartel leidub palju endeemseid taime- ja loomaliike.

Graniidisaartel kasvab umbes 75 endeemset taimeliiki ning Aldabra saartel lisaks umbes 25 liiki.

Levinud on mitmesugused palmid, pandanid, sõnajalgpuud, orhideed, viigipuud. Mahé saarel kasvab muu hulgas väljasuremisohus meduuspuu ja kohalik lihasööjataim.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Aldabra atoll ja Praslini saarel asuv palmimetsareservaat Vallée de Mai.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Roomajaid on saartel 38 ja kahepaikseid 12 liiki.[6] Tuntud on hiidkilpkonnad.

Linnuliike on riigis 274, sealhulgas 17 endeemset ja 16 ohustatud liiki (teiste hulgas seišelli tuuletallaja, sultantait ja seišelli bülbül). Lindude hulgas on veel seišelli sinituvi, malagassi tuvi, seišelli kaeluspapagoi, mitmesugused värvulised, tiirud ja fregattlinnud.

Saartel leidub 25 liiki imetajaid; 6 liiki käsitiivalisi, neist neli liiki on ohustatud.[7]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellidel valitseb troopiline kliima. Keskmine temperatuur on +26...+28 °C, sademeid keskmiselt 2400, mägedes kuni 4000 mm aastas. Vihmaperiood kestab detsembrist märtsini. Maist oktoobrini on kuivaperiood. Kontrastid aastaaegade vahel on väikesed.

Riigikord[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellid on presidentaalne vabariik. Riigipea on viieks aastaks valitav president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. Presidendi nimetatud valitsus peab saama heakskiidu parlamendilt.

Seišellide parlament on ühekojaline 33-liikmeline Rahvuskogu (National Assembly, Assemblée nationale), mille liikmed valitakse viieks aastaks. 25 parlamendiliiget valitakse ühemandaadilistest ringkondadest ja 8 liiget proportsionaalselt vastavalt parteide saadud häältele. Valimisõiguse saavad kodanikud 17-aastaselt.

Riigis tegutsevad vasakpoolne Seišellide Progressiivne Rahvarinne, liberaalne Seišellide Rahvuspartei ja Seišellide Demokraatlik Liit.

2016. aasta parlamendivalimiste järel sai Seišellide Demokraatlik Liit Rahvuskogus 19 ja Rahvuspartei 14 kohta.

Seišellid kuuluvad Briti Rahvaste Ühendusse.

Seišellide põhiseadus kehtib alates aastast 1993. Põhiseaduse vastuvõtmise päev (18. juuni) on Seišellide rahvuspüha. Riigi kõrgemad kohtuorganiteks on ülemkohus ja konstitutsioonikohus.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellid on jagatud 25 ringkonnaks. Mahé saarel on 22 ringkonda, neist 8 pealinna Victoria linnastus. Kaks ringkonda on Praslini ja üks La Digue'i saarel ja selle lähisaartel. Ülejäänud saared (Korallisaared) ei kuulu ühtegi ringkonda.

Seišellide ringkonnad
Mahé
Praslin
La Digue

Riigikaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellide Kaitsejõud koosnevad armeest, eriüksusest ja rannavalvest. Kaitsejõudude tegevväelaste isikkoosseis on 200 isikut, kellele lisaks teenib 450 paramilitaarse üksuse liiget.[8]

Rannavalve koosseisu kuulub 200 isikut, kelle seas on 80 merejalaväelast. Rannavalvele kuulub 3 patrullpaati.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellid on maailma väikseim riik, millel on oma raha (Seišelli ruupia).

Riigi tähtsamad majandusharud on turism ja kalapüük, ka pangandus. Aastal 2008 tootsid teenused hinnanguliselt ligi 70% sisemajanduse kogutoodangust; tööstuse osakaal oli umbes 28 ja põllumajanduse osakaal ligi 2%. Turismi alal töötab umbes 30% tööjõust. Tööstusharudest on olulisemad toiduainetetööstus, laevaehitus ja mööblitööstus. Lisaks maitsetaimedele kasvatatakse muu hulgas bataati ja banaani; loomadest kasvatatakse eelkõige kodulinde.

Eksporditakse muu hulgas kala, kaneeli, vanilli, nelki, teed ja koprat. Peamised ekspordipartnerid on Suurbritannia, Prantsusmaa ja Mauritius.

Imporditakse peamiselt masinaid ning kütuseid. Peamised impordipartnerid on Saudi Araabia, Saksamaa ja Prantsusmaa.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Maanteid kogupikkus on 526 kilomeetrit, millest 514 kilomeetrit on kattega teid. Seišellidel on vasakpoolne liiklus.

Saartel on 14 lennujaama. Seišellide rahvusvaheline lennujaam asub pealinna Victoria lähedal. Riigi peamine sadam asub Victorias.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Statistikaameti andmetel oli 2015 Seišellide rahvaarv hinnanguliselt 93 400 inimest, kellest 46 300 olid mehed ja 47 100 naised.[9]

Seišellid on rahvaarvult Aafrika kõige väiksem riik. Saarel puuduvad põliselanikud, rahvastik on pärit peamiselt Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Peaaegu kogu rahvastik elab Graniidisaarte kuuel suuremal saarel.

2015. aasta andmetel moodustavad alla 15-aastased riigi rahvastikust 20,2%, 15–44-aastased 41,8%, 45–64-aastased 23,6% ja vanemad kui 65-aastased 7,8% rahvastikust.

Riigis kõneldakse inglise, prantsuse ja seišelli (prantsuse kreooli) keelt.

92% täiskasvanutest on kirjaoskajad.

87% rahvastikust on katoliiklased.

2015. aastal registreeriti riigis 17 364 kuritegu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küprose peapiiskop Makários III viibis Seišellidel asumisel 19561957

Portugallaste tehtud kaartidel on Seišelle kujutatud 1505. aastal, kuid araablased tundsid saari juba varem. 1502. aastal külastas saari meresõitja Vasco da Gama. Saared olid piraatide valduses 18. sajandini, mil Briti ja Prantsuse väed nad sealt minema ajasid. 21. novembril 1742 maabus Mahé saarel prantsuse ekspeditsioon ja 1756 võtsid prantslased saared enda valdusse. Napoleoni sõdade ajal vallutasid saared britid. 1834 keelustati orjandus. 1862 hukkus maalihke tõttu 70 inimest. 1903 sai Seišellidest Suurbritannia kroonikoloonia ja britid kasutasid saari poliitiliste vangide väljasaatmiskohana. Seišellidel viibis asumisel Küprose peapiiskop Makários III.

1939 moodustati esimese parteina Maksumaksjate Assotsiatsioon ja 1948 toimusid esimesed omavalitsue valimised. Seišellid iseseisvusid 29. juunil 1976. Riigi esimene president James Mancham kukutati 5. juunil 1977 riigipöördega. Uus president France-Albert René kehtestas Seišellide Progressiivne Rahvarinde ainuvõimu. 1981 ja 1982 kukkusid riigipöördekatsed läbi. 29. novembril 1985 tapeti Londonis opositsioonijuht Gérard Hoarau. 1991 lubas president René taas mitmeparteisüsteemi. 2004 sai riigi presidendiks James Michel.

Eesti ja Seišellide suhted[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti ja Seišellid sõlmisid diplomaatilised suhted 15. novembril 2006. Veebruaris 2015 leiti pealinna Victoria sadamast Eesti laevakaitsja surnukeha.[10]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellide statistikaameti andmetel oli riigis 2015. aastal 28 algkooli, 14 keskkooli ja 9 kutsekooli. Seišellide ülikool asutati 2009 ja polütehnikum 1983.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Seišellid on traditsiooniliselt matriarhaalne ühiskond.

Riigi tuntuim kirikuhoone on Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise katedraal Victorias.

Riigis on mitu muuseumi, sealhulgas ajaloo ja loodusmuuseum. Riigi 3 kino kuuluvad ettevõttele Deepam Cinema.

Üks tuntumaid Seišellide kirjanikke oli Antoine Abel, kes kirjutas prantsuse ja seišelli keeles.

Riigis ilmub 2 päevalehte ja 6 nädalalehte.[9]

Riigi elanike populaarseim spordiala on korvpall. Seišellide sportlased võistlesid esimest korda 1980. aasta suveolümpiamängudel Moskvas. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Riigi suurim staadion on 10 000 pealtvaatajat mahutav Stad Linité staadion Victorias.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 23.10.2018.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  3. "USA Luure Keskagentuuri ülevaade". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2008. Vaadatud 23. aprillil 2017.
  4. Ülevaade Seišellidest.
  5. Ülevaade Seišellide ojadest.
  6. Kahepaiksete andmebaas. Seišellid.
  7. Ülevaade Seišellide loodusest.
  8. David Wragg. "The World Sea Power Guide". Pen & Sword Maritime. 2012
  9. 9,0 9,1 "Seišellide statistikaameti andmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2017. Vaadatud 23. aprillil 2017.
  10. "Seišellidel leiti merest Eesti laevakaitsja, keda ei õnnestunud elustada." Delfi 13. veebruar 2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

 Seišellid – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus